Vikipeedia

Sinine

 See artikkel räägib värvitoonist üldtähenduses; heraldilise värvitooni kohta vaata artiklit Sinine (heraldika); ansambli kohta vaata artiklit Sinine (ansambel); Sinine on ka Mauno Meesiti artistinimi

Sinine on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~440–495 nanomeetrit ja paikneb violetse ja rohelise vahel. Eesti keele seletav sõnaraamat defineerib sinist värvust selle värvusega objektide järgi nagu rukkilille või lina õied ja pilvitu taeva värvina[2]. Sõna sinine kuulub eesti keele 11 põhivärvinime hulka[3].

Sinine
Spektrivärvuse koordinaadid
Lainepikkus ~450–495 nm
Sagedus ~670–610 THz
Värvi koordinaadid
Hex kood #0000FF
Allikas RGB primaarvärvus Blue
Siniste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud B-ga
Sinine (protsessvärv)
Värvi koordinaadid
Hex kood #009FDF
sRGBB  (r, g, b) (0, 159, 223)
CMYKH   (c, m, y, k) (100, 0, 0, 0)
HSV       (h, s, v) (197°, 100%, 87%)
Allikas PANTONE Process Blue C
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti)
H: Normaalolukorras [0–100]
Sinine (NCS)
Värvi koordinaadid
Hex kood #0087BD
sRGBB  (r, g, b) (0, 135, 189)
CMYKH   (c, m, y, k) (100, 29, 0, 26)
HSV       (h, s, v) (197°, 100%, 74%)
Allikas Natural Colour System
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti)
H: Normaalolukorras [0–100]
Sinine (Munsell 5B)
Värvi koordinaadid
Hex kood #0093AF
sRGBB  (r, g, b) (0, 147, 175)
CMYKH   (c, m, y, k) (100, 16, 0, 31)
HSV       (h, s, v) (190°, 100%, 69%)
Allikas Natural Colour System
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti)
H: Normaalolukorras [0–100]
Blue (HTML)
Värvi koordinaadid
Hex kood #0000FF
sRGBB  (r, g, b) (0, 0, 255)
HSV       (h, s, v) (240°, 100%, 100%)
Allikas htmlcsscolor.com
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti)
Sinine (heraldika)
Värvi koordinaadid
Hex kood #1e7fcb
sRGBB  (r, g, b) (30, 127, 203)
CMYKH   (c, m, y, k) (85, 37, 0, 20)
HSV       (h, s, v) (206°, 85%, 80%)
Allikas pourpre.com[1]
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti)
H: Normaalolukorras [0–100]

Sinine on nii aditiivses kui ka subtraktiivses värvisünteesis üks kolmest primaarvärvusest.

Etümoloogia Redigeeri

Sõnavara Redigeeri

Siniste värvitoonide mittetäielikku loetelu vt Värvuste loend põhivärvinimede järgi.

Värviõpetuses Redigeeri

Sinine on üks kolmest primaarvärvusest nii subtraktiivses värvisünteesis kui ka aditiivses värvisünteesis, kuid toonilt kummaski erinev. CMY-värvimudelis, millel põhineb näiteks värvitrükk, on sinine protsessvärv heledam, taevasinisega sarnanev toon, mille segamisel magentapunasega saadakse tume violettsinine värvitoon, kollasega segades aga roheline värvus. RGB-värvimudelis saadakse sinise valguse liitumisel punasega purpurlilla valgus ja liitumisel rohelise valgusega hele kergelt rohekas tsüaansinine valgus.

Sinise komplementaarvärvus on aditiivselt kollane, subtraktiivselt soe oranžikas punane[4].

  •  

    Sinine primaarvärvusena subtraktiivses värvisünteesis (CMY-mudel)

  •  

    Näide värvitrükist 1902. aastast, veel standardimata CMY-mudelist

  •  

    Sinine primaarvärvusena aditiivses värvisünteesis (RGB-mudel)

  •  

    Sinine ja tema sekundaarvärvused punase ja rohelise valgusega

Sinine erinevates värvisüsteemides Redigeeri

Erinevates värvuste korrastamise süsteemides pole primaarsiniseks või standardseks siniseks peetav värvus üks ja sama, vaid need võivad toonilt erineda.

Sinine värvus looduses Redigeeri

Sinine taevas ja sinine meri Redigeeri

Taevas on seetõttu sinine, et kui päikesevalgus liigub läbi atmosfääri, hajutavad ja peegeldavad hapniku ja lämmastiku molekulid õhus lühema lainepikkusega sinist valgust ligi kümme korda enam kui pikema lainepikkusega punast valgust. Efekt kannab nimetust Rayleigh' hajumine lord Rayleighi auks selle toimimist tõendas Albert Einstein 1911. aastal. Tänu Ramani hajumisele jõuab rohkem sinist valgust meie silmadesse.[5]

Meri paistab sinisena samal põhjusel: vesi absorbeerib valguse spektri punase osa pikemad lainepikkused ja peegeldab ning hajutab sinist, mis jõuab vaataja silmadesse. Mida sügavamale vees liigub vaataja, seda tumedamaks muutub sinine. Avamerel jõuab 200 meetri sügavusse vaid üks protsent valgusest.[6]

Mida kaugemal asub objekt vaatajast, seda sinisemana see tundub, näiteks kaugustes asuvad mäed. See on õhuperspektiivi tulemus - mida kaugemal asub objekt, seda vähem on kontrasti objekti enda värvuse ja tema taustavärvuse, tavaliselt taevasina vahel. Sama efekti kasutatakse teadlikult maalikunstis ruumi ja kauguse mulje loomiseks, kasutades optiliselt lähemal olevate objektide jaoks soojemaid ja tausta ning kaugemate jaoks külmemaid värvitoone.

  •  

    Maa sinine halo kosmosest vaadatuna

  •  

    Näide Rayleigh' hajumisest

  •  

    Merevesi vee alt vaadatuna

Mineraalid Redigeeri

Mõned väga hinnatud vääriskivid on sinised, näiteks safiir, tansaniit, samuti akvamariin. Vask(II)ühendid on iseloomulikult sinist värvi, näiteks on vasesisalduse tõttu sinised mineraalid asuriit, lasuriit, halkantiit, šatukiit, rohekama tooniga sinised on krüsokolla, türkiis, atakamiit dioptaas, eukroiit. Vaske mittesisaldavad sinised mineraalid on küaniit, sodaliit ja kavansiit. Sinaka värvusega võivad olla aventuriin, apatiit, kaltsedon ja topaas.

 
Anna Atkinsi tsüanotüüpia vetikatest, 1843. aastal välja antud raamatust "Photographs of British Algae: Cyanotype Impressions"

Keemia Redigeeri

Vedel hapnik on sinakat värvi.

Siniseid lahuseid ja soolasid moodustavad anorgaanilises keemias teatud metallide ioonid. Koobalti omadust anda sügavsinist värvust on kasutatud palju praktikas, eelkõige sinise glasuuri ja sinise klaasi valmistamiseks. Koobalt oli peamine värviandja sinisele klaasile, mida kasutati gooti katedraalide vitraažides. Koobaltklaasist valmistati sinist pigmenti smalti, mida kasutati tekstiili sinetamiseks. Koobaltglasuuriga maaliti sinivalget keraamikat, portselani ja fajanssi alates keskajast nii Hiinas, Türgis kui ka Delftis. Ka vask(II)ioonid (Cu2+) annavad palju siniseid ühendeid, tuntuim on rahvakeeles siniseks silmakiviks nimetatud vaskvitriol (CuSO4.5H2O). Veel on sinise värvusega paljud vanadüüliooni (VO2+) sisaldavad soolad ja lahused, näiteks vanadüülsulfaat 8VOSO4·5H2O).

Tsüanotüüpia on fotomenetlus, milles kujutis ilmutatakse paberile rauasisaldusega kemikaalide ning ultraviolettvalguse koostöös. Valguse käes moodustub protsessi jooksul preisi sinine ehk raudheksatüanoferraat, tulemuseks on valgete joontega kujutis sinisel taustal.

Sinihape on vesiniktsüaniidhappe triviaalnimetus. Tegemist on värvitu vedelikuga, mis mõjub loomorganismidele tugeva mürgina. Inimesele surmav kogus sinihapet on 50–60 mg.

Sinine värvus taimedel Redigeeri

Ühed taimedele sinist värvust andvatest ühenditest on antotsüaanid (kreeka keele: anthos 'õis' ja kyanos 'sinine'). Näiteks mustika- ja pohlamarjadele, samuti põdrakanepi ja paljude teiste roosade, punaste ja siniste õitega taimede kroonlehtedele annavad värvi just need vees lahustuvad pigmendid.

Värv (mis võib peale sinise olla ka spektriosa vahemikus õrnroosast kuni mustjaslillani) ja selle intensiivsus sõltub nii pigmendi kontsentratsioonist kui ka sellest, millised paljudest võimalikest antotsüaanide algühenditest antud taimes või taime osas esinevad. Tavaliselt annab värvuse erinevate antotsüanidiinide kombinatsioon, mis näiteks mustika puhul on delfinidiin, tsüanidiin, petunidiin, peonidiin ja malvidiin.

Seened Redigeeri

Eestis leiduvatest seentest vihjab sinisele värvusele sinimütsiku (Mycena pseudocorticola), sinise punalehiku (Entoloma nitidum), sinipäka (Gyroporus cyanescens), sinitümaku (Oligoporus caesius), sinivärviku (Stropharia aeruginosa) ja sinivöödiku (Cortinarius caerulescens) liiginimetus.

  •  

    Sinimütsik (Mycena pseudocorticola)

  •  

    Sinine punalehik (Entoloma nitidum)

  •  

    Sinipäka lõikepinnad muutuvad eredaks indigosiniseks

  •  

    Sinivärvik (Stropharia aeruginosa)

  •  

    Lactarius indigo

Sinine värvus loomadel Redigeeri

Sinist värvi pigmendi vahendusel tekitatud värvus on loomariigis suhteliselt haruldane. Liblikaperekond Nessaea puhul annab siise värvuse pterobiliin. Muud sinised loomsed pigmendid on forkabiliin, mida esineb liblikaliikidel perekonnas Graphium ja pääsusabaliikidel Papilio phorcas (mündirohelised laigud mustadel tiibadel) ja Papilio weiskei (violetsed laigud tumedatel tiibadel), ning sarpedobiliin, mida esineb türkiissiniste tiivalaikudega liblikaliigil Graphium sarpedon. Sinise värvipigmendiga organellid tsüanosoomid on olemas vähemalt kahe kalaliigi, mandariinkalade Synchiropus splendidus ja Synchiropus picturatus kromatofoorides.

Palju tavalisem loomariigis on sinise värvuse tekitamine optilise interferentsinähtusena, mis tekib soomustes, karvades või kiududes, nanomeetrites mõõdetavate struktuuride vahel. Sel viisil on sinise värvusega paljude lindude suled, näiteks sininäär või indigolind, Morpho perekonna päevaliblikate tiibadel või imetajatel kollageenikiududes mõnede opossumi- ja ahviliikide nahal ning mõnede kalade ja konnade iridofoorseis rakkudes.

  •  

    Morpho didius struktuursete tiivasoomustega

  •  

    Graphium sarpedon on üks väheseid mittestruktuurse sinise värvusega liblikaid

  •  

    Nessaea batesii isasliblikas; sinise värvuse annab pterobiliin

  •  

    Indigolind (Passerina cyanea)

  •  

    Sininäär (Cyanocitta cristata)

  •  

    Sinijalg-suula (Sula nebouxii)

  •  

    Mandrilli sinine näojoonis

  •  

    Noolemürgikonn Dendrobates tinctorius azureus

  •  

    Mandariinkala Synchiropus splendidus on üks väheseid sinise pigmendiga loomi

Eesti lindude nimestikku kuuluvad sinikael-part (Anas platyrhynchos) ja sini-rägapart (Anas discors), siniraag (Coracias garrulus), sinirind (Luscinia svecica) kahe alamliigiga: tundra-sinirind ja luha-sinirind, sinitihane (Parus caeruleus) ja lasuurtihane (Parus cyanus), eksikülaline sinisaba (Tarsiger cyanurus).

Eesti putukates on iseloomuliku värvuse järgi nimetatud harilik sinikiil (Orthetrum cancellatum) ja lõuna-sinikiil (Orthetrum coerulescens), terve sinilibliklaste (Lycaenidae) sugukond ja enamus selle liike, sinine villimardikas (Meloe violaceus), sinisikk (Callidium violaceum), metsa-tondihobu ehk sinine tondihobu (Aeshna cyanea).

 
Sinine silmavärvus

Silmavärvus Redigeeri

Sinised silmad ei sisalda sinist pigmenti. Silma värvuse määrab vikerkesta pigmentatsioon ja valguse hajumine iirise strooma häguses keskkonnas. Inimesel varieerub vikerkesta pigmentatsioon pruunist mustani. Siniste, roheliste ja pähkelpruunide silmade puhul tekib nähtav silmavärvus valguse hajumisest ehk Tyndalli efektist, samal põhjusel, nagu tajume taevast sinisena – sinisilmsete inimeste vikerkest sisaldab vähem melaniini kui pruunisilmsete vikerkest ja tekitab olukorra, kus see absorbeerib vähem lühilainelist sinist valgust ning peegeldab selle vaatajale. Heledasilmsete inimeste silmavärvus oleneb sageli ümbritsevatest valgustingimustest.

Loomadest on sinised silmad teatud kassitõugudel (siiami kass, lühikarvaline orientaal, birma kass, tongkingi kass) ja mõlemalt vanemalt päritud kollasegeeniga hobustel, kremello värvuse puhul[7].

Karvavärvus Redigeeri

Värvinimetust "sinine" (blue) kasutatakse karvavärvuse kirjeldamisel paljude koduloomade, näiteks kasside, koerte, hobuste[8], küülikute[9] jt, tõugudel. Sinine karvavärvus on helenenud must ehk keskmine ühtlane hall.

Eesti hobuse puhul kasutatakse hõbegeeniga musta hobuse karvavärvuse kirjeldamiseks sõnapaari "kärla sinine", mis viitab Lääne–Eesti saartele, kohale, kus seda värvust hobustel kõige enam esines, ning eesti hobusele (hõbegeen lahjendab ainult musta ning pruuni põhivärvust andvat eumelaniini ja ei mõju raudjate hobuste feomelaniinile). Lakas ja sabas lahjeneb tume pigment tunduvalt rohkem kui kehal. Kehakarvad on hõbemustal ehk kärla sinisel hobusel sageli hõbejalt metalliläikelise värvusega, lakk ja saba linavalged.[10]

Kasside puhul on sinine üks Lääne kassitõugudele iseloomulikke värvusi (lääne värvid on must, sinine, punane ja kreem). Siiami kassil ja ragdoll '​il võib olla sinine või sirelililla maskimuster. Vene sinine kass, vanema nimetusega "malta sinine" või "arhangelski sinine", on kassitõug, mille kõige levinum karvavärvus on sinine, samuti on sinine levinud värvus briti lühikarvalisel ja selle variandil briti pikakarvalisel tõul. Korati põhivärvus on sinine karv, millele karvade heledamad otsad annavad hõbeja helgi. Kilpkonnavärvi kassi helenenud varianti, mille puhul sinises kasukas on kreemid laigud, nimetatakse kreemsiniseks või siniseks kilpkonnavärviks. Helenenud kalingurmustriga kassil ehk calimanco '​l on kreemid ja sinised laigud[11].

Koeratõugudest esineb helenenud sinine karvavärvus austraalia karjakoeral, Kerry sinisel terjeril, Weimari linnukoeral, chihuahual, habekollil, Bostoni terjeril, itaalia väikehurdal, shar-pei '​l, iiri hundikoeral, Ameerika Stafforshire'i terjeril, Blue Lacy '​l, austraalia lambakoeral, taani dogil[12].

Belgia sinine on lihaveisetõug, kelle värvuses on koos must, valge ja sinine karv.

  •  

    Vene sinine kass

  •  

    Sinise maskiga siiami kass

  •  

    Sinine briti lühikarvaline kass

  •  

    Kreemsinist värvi kass

  •  

    Sinise-beeži laiguline briti lühikarvaline calimanco

  •  

    Sinine taani dogi

  •  

    Belgia sinine veis

Kunst, käsitöö ja tehnoloogia Redigeeri

 
Tseruleum
 
Smalt Dresdeni ajalooliste pigmentide kogus
 
Indigopõõsa värvimahla näidis paberil

Sinised pigmendid maalikunstis Redigeeri

Sinine värvus keraamikas Redigeeri

Egiptuse fajansi või Egiptuse pasta nime all tuntud kuumuses iseglasuuruvale keraamikamassile annab sinise värvuse koobaltkarbonaadi sisaldus ja türkiissinise värvuse annab vaskkarbonaat[13].

İzniki keraamika on Türgis 15.–18. sajandil valmistatud keraamika, mis on saanud nimetuse keraamikakeskuse İzniki (Nikaia) linna järgi. Varaseimad nõud olid sinise ja valge dekooriga ning kopeerisid Hiina sinivalget portselani. 16. sajandil ilmusid ka teised värvid, maalingud tehti põhiliselt siniste, punaste ja roheliste värvitoonidega.

Türkiisglasuur on keraamikaglasuur, millele annab värvi vaskoksiid aluselises klaasmassis. Oli tuntud juba Tangi dünastia aegses Hiina keraamikas. Portselaniglasuurina ilmus türkiissinine Yuani dünastia valitsusajal 13. sajandil ja on hästi tuntud Mingi dünastia portselannõudel. Meetod, mida kasutati, oli ülimalt lihtne – segati peenestatud salpeeter, kvartsipulber ja peen vasepuru õiges proportsioonis, kuumutati ja kasutati saadud mass keraamikal.

17. sajandil tekkis Hiina 14. sajandi sini-valge portselani traditsiooni järgiv Delfti fajanss ehk Delfti keraamika, vahel tuntud ka Delfti portselani nimetuse all. See oli valdavalt sinise glasuuripealse maalinguga kaunistatud heledast savist madalkuumuskeraamika, mida toodeti Hollandis, peamiselt Delfti töökodades. Dekoor järgis sageli Hiina eeskujusid.

  •  

    "Egiptuse sinise" kasutamine kolmejalgsel Mesopotaamia lõunaosast pärineval keraamilisel anumal

  •  

    Türkiisglasuuriga savinõu Hiinast. Yuani dünastia, 1271–1368[14]

  •  

    Türkiisglasuuriga portselankausid. Hiina, 17.–18. sajand

  •  

    Türkiisglasuuriga portselanvaas. Hiina, 18. sajand

  •  

    Paabulindudega taldrik. Izniki keraamika, 1540–1555

  •  

    Vapiga taldrik. 1645–1655

  •  

    Jaapani stiilis vaas, 1680, Delft

Sinine värv värvitaimedest ja -loomadest Redigeeri

  •  

    Indigoga värvitud shibori-kangast tehtud tepitud rõivas

  •  

    Indigoga värvitud helesinine lõng

  •  

    Sinerõikast tehtud pigment pastell ja sinerõikakuulid ning -lehed

  •  

    T'chelet '​iga värvitud talliti hõlmatutid (tzitzit)

  •  

    Villa värvimine purpursiniseks

Ajalugu Redigeeri

Šotimaal kuni 9. sajandini elanud piktid värvisid oma keha siniseks, et lahingutes hirmsamad välja näha. See on üks põhjuseid, miks roomlased pidasid sinist barbarite värviks.

Kunst Redigeeri

 
Franz Marci "Punane hobune ja sinine hobune" (1912)

Pablo Picasso töid on kategoriseeritakse sageli erinevatesse perioodesse. Tema sinist perioodi (1901–1904) iseloomustab süngus. Sinisetoonilised maalid on mõjutatud peamiselt tema Hispaanias olemisest ja reisimisest, sügavat mõju töödele avaldab ka tema lähisõbra surm. Piltidel kujutatakse akrobaate, arlekiine, prostituute ja vaeseid. Eriti iseloomulik on sel perioodil vägivaldse anatoomia kujutamine.

Sinine periood esineb ka teistel kunstnikel, näiteks Leonardo da Vincil, Joan Miról, Yves Kleinil, Katsushika Hokusail ja paljudel teistel kunstnikel.[15] Kuna see periood esineb sageli kunstnike viimastel eluaastatel, siis on oletatud, et selle põhjuseks on vanaduses sageli esinev silma sarvkesta kollaseks tõmbumine, mis mõjutab värvustaju.

Der Blaue Reiter (saksa Sinine Ratsanik) oli kunstnike ühendus Saksamaal 20. sajandi algul. Tegemist oli Die Brücke kõrval tähtsaima ekspressionistide rühmitusega. Rühmituse lõid Münchenis 1909. aastal Alexej von Jawlensky ja Vassili Kandinsky. Rühmituse nimi tulenes Kandinsky piltidel korduvalt esinenud sinise ratsaniku motiivi tõttu.

Tehnoloogia Redigeeri

RGB-mudelis kasutatakse kolme põhivärvust: R (punane, red), G (roheline, green) ja B (sinine, blue).

Šoti leiutaja John Logie Baird demonstreeris 1928. aastal Londonis esimest korda värvitelevisiooni ülekannet. Näha oli sinine ja punane sall, politseiniku kiiver, keelt näitav mees, hõõguv sigaretiots, lillekimp.

1996. aastal saavutas IBM-i malearvuti Deep Blue esimese arvutina võidu malemaailmameistri üle. Deep Blue alistas Garri Kasparovi. Siiski võitis Kasparov 3 ja viigistas 2 mängu.

Tsüanomeeter on instrument, mida kasutatakse taevasina mõõtmiseks.

Sinise värvi tähendused ja sümboolika Redigeeri

Sinine sümboliseerib rahu, harmooniat ja tasakaalu. Sinine on vaikuse, konservatiivsuse ja truuduse sümbol. Samuti sümboliseerib sinine taevast, vett ja jahedust. Sinine on tõe värv, kuna pärast pilvede hajumist tuleb alati esile sinine taevas, vihjates avalikuks saanud tõele.

Lipud Redigeeri

 
Iisraeli lipp

Riigilippudest esineb täpselt pooltel sinist värvi. Seega on sinine punase ja valge värvi järel kolmandal kohal esinemissageduse poolest.

Tavaliselt kujutab riigilippudel esinev sinine kas taevast (nt Argentina, Kasahstani ja Eesti lipp) või merd (nt Nauru, Kiribati, Islandi ja Ekvatoriaal-Guinea lipp), kuid näiteks Djibouti lipul tähistab sinine nii taevast, kui merd. Sinine riigilippudel võib sümboliseerida ka prantsuse riigipead (Andorra lipp), mereande (Eritrea lipp), vihma (Botswana lipp), konservatiivide parteid ja Atlandi ookeani (Panama lipp), India ookeani (Mauritiuse lipp) jne.

Näiteks liivi lipu, mis heisati esimest korda 1923. aastal, värvid on roheline-valge-sinine. Lipp sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri.

 
Rakvere lipp

Sinine on laialt levinud ka paljudel Eesti omavalitsuste lippudel. Näiteks Elva, Haapsalu, Paldiski, Maardu ja Kärdla linnade lippudel ning Veriora, Roosna-Alliku, Rakke, Harku, Koonga, Kose ja paljude teiste valdade lippudel.

Heraldika Redigeeri

 
Kose valla vapp

Religioon Redigeeri

Hindude jumala Višnu inkarnatsiooni Ramat kujutatakse tavaliselt sinise nahaga. Sinine värv sobib Višnule hästi, kuna see sümboliseerib taeva mõõtmatust. Sinise nahaga kujutatakse ka Krišnat, mis on teine Višnu ilmumiskuju.

Sinist värvi kasutatakse liturgias neitsi Maarjaga seotud tähtpäevade puhul.

Autasud Redigeeri

Sinine kohanimedes Redigeeri

Sinine Niilus on jõgi Aafrikas. Hartumis ühineb Sinine Niilus Valge Niilusega, moodustades Niiluse.

Eestis on tuntud sini-tüvelised kohasõnad Sinimäed, Sinialliku allikad ja Saula Siniallikad, Äntu Sinijärv, Ainja Sinejärv.

Väljendid Redigeeri

Kasutatakse tugevate emotsioonide piltlikustamiseks. Näiteks "vihastas nii, et läks näost siniseks", "vihastas end siniseks", "oli kadedusest sinine", "tundsin sinist viha", "teda valdas sinine hirm".

Kasutatakse kirumissõnades, sageli algriimi ja kõlalise sarnasuse alusel: "sinine saatan", "sinine sitikas", "Oh sa sinine sinder!", "... sinine silmamuna!", sama kehtib ka väljendis "mitte sinist sentigi" (ei midagi).

Sinine väljendab midagi muinasjutulist või kättesaamatut, näiteks väljendites "sinilind", "helesinine unistus".

Energiallikana kasutatavat tuult on nimetatud siniseks söeks.

Sinine leht Redigeeri

Töövõimetuslehte nimetatakse siiamaani siniseks leheks nõukogude aegse haiguslehe plangi sinise värvi järgi.

Siniverelisus Redigeeri

Aadlipäritoluga isikuid nimetatakse sinivereliseks. "Siniveri" on sõnasõnaline tõlge hispaaniakeelsest väljendist sangre azul. Seda kasutati Kastiilia vanimate ja sotsiaalselt kõige kõrgema staatusega perekondade kohta, kes ei abiellunud mauride, juutide ega muust rassist inimestega. On arvatud, et nimetus anti heleda jume ja läbi naha kumavate siniste veresoonte järgi, mida valge nahk näha lasi, seda eriti võrreldes tõmmumate inimestega.[16]

Sinine esmaspäev Redigeeri

Sinine esmaspäev tähendab purjutamise järgset pohmeluses raisku läinud tööpäeva. Põhjuseks sellele on peetud sinerõika (Isatis tinctoria) kasutamist riideesemete siniseks värvimisel. Nimelt vajas sellest taimest saadud sinine värvaine riidematerjali värvimiseks uriini ning tulemus oli parem kui uriin sisaldas alkoholi. Värvitav kangas pidi vähemalt pool ööpäeva sinerõika-uriinileotises ligunema ja värv ilmus esile alles pärast seda, kui kangas oli tükk aega õhuga kokku puutunud. Tavaliselt pandi kangas likku pühapäeval ja esmaspäeval magasid kangavärvijad tihti peatäit välja. Seetõttu tähendab saksa keeles ka sõnapaar blau werden ('siniseks saama') purju jäämist.

Muud Redigeeri

Kirjandus Redigeeri

Raamatusarjas "Seiklusjutte maalt ja merelt" ilmus 1958. aastal Anna Jürgeni teos "Sinine Lind" (tõlkijad Ada Ambus, Ülo Kurvits).

Meditsiin Redigeeri

Sinine leht ...

Meelelahutus Redigeeri

Mõne filmi pealkirjas on sõna "sinine", näiteks "Sinine Hawaii", "Sinine laguun" ja "Sügav sinine meri", eesti filmidest "Agent Sinikael".

Mütoloogia Redigeeri

Hopi indiaanlaste Sinine Täht Kachina https://www.youtube.com/watch?v=t0U1JSM2TUI

 
Sinerõigas

Poliitika Redigeeri

Sport Redigeeri

Olümpialipp koosneb viiest olümpiarõngast, millest üks on sinine.

Toiduainetööstus Redigeeri

Traditsioonid Redigeeri

 
Safiir
182 karaati (36,4 g)

Sinise mõju inimpsüühikale Redigeeri

Kuna värvilt sinine toit äratab kõige vähem söögiisu, on looduslik toit harva sinine. Sinise värvi söögiisu pärssivast toime näitena võib tuua Mäetaguse mõisa söögisaali, mille lae lasi mõisnik siniseks võõbata, et vähendada külaliste liigset söögiisu. Sinine valgus tõstab organismis stressihormooni kortisooli taset.[17]

Sinine ja roheline teistes keeltes Redigeeri

Mõnes keeles ei tehta "sinisel" ja "rohelisel" vahet. Näiteks vietnami keeles on nii roheline kui sinine xanh. Vajadusel võib rohelise kohta öelda xanh lį cāy "xanh nagu lehed" ja taeva kohta xanh nước "xanh nagu taevas".

Mõnes keeles on aga alles viimasel ajal hakatud sinisel ja rohelisel vahet tegema. Näiteks jaapanikeelne sõna ao (青) võib viidata nii sinisele kui rohelisele, olenevalt situatsioonist. Tänapäeval on jaapanlastel kasutusse võetud ka rohelist tähistav sõna (緑, midori).

Mõned rahvad jagavad siniseid värvitoone aga heledateks ja tumedateks. Näiteks vene keeles on hele- ehk taevasinine omaette värv (голубой), mis erineb (tume)sinisest (синий). Nõndasamuti on ka itaallastel kaks sinist (azzurro ja blu) ning eraldi helesinine värvus on olemas ka heebrea keeles (תכלת 'tchelet').

Vaata ka Redigeeri

Viited Redigeeri

  1. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. juuli 2022. Vaadatud 7. juulil 2022.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. ↑ https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=sinine&F=M
  3. ↑ U. Sutrop. Eesti keele põhivärvinimed. - Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 797-808. 1995
  4. ↑ M. Tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006. lk 58
  5. ↑ A. McVean. Why is the Sky Blue? Or Better Yet, Why is the Ocean Blue? - Office for Science and Society. McGill University
  6. ↑ A. McVean. Why is the Sky Blue? Or Better Yet, Why is the Ocean Blue? - Office for Science and Society. McGill University
  7. ↑ Värvuste kirjeldused. - esthorse.ee
  8. ↑ T. Raudsepp. Heal hobusel ei ole värvi. - Eesti hobune. Tallinn, 2011
  9. ↑ Küülikute värvused. - EstFarm
  10. ↑ T. Raudsepp. Heal hobusel ei ole värvi. - Eesti hobune. Tallinn, 2011
  11. ↑ K. Tihanov. Kasside tõuaretuse inglise-eesti oskussõnastik. Magistritöö. Tartu, 2011
  12. ↑ By E. Puisis. 15 Blue Dog Breeds for Lovers of this Unique Color. - thesprucepets.com
  13. ↑ R. Hopper. Egyptian Paste. - Ceramic Publication Company
  14. ↑ https://www.metmuseum.org/art/collection/search/46068
  15. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. mai 2017. Vaadatud 3. juunil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  16. ↑ https://www.phrases.org.uk/meanings/blue-blood.html
  17. ↑ 05. jaanuar 2017, Apteekri nõuanded unetuse vastu[alaline kõdulink]

Välislingid Redigeeri

valge kollane oranž roosa punane roheline sinine lilla pruun hall must Värvused
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sinine&oldid=6428946"