Disambig gray.svg  See artikkel räägib värvitoonist üldtähenduses; heraldilise värvitooni kohta vaata artiklit Sinine (heraldika); ansambli kohta vaata artiklit Sinine (ansambel); Sinine on ka Mauno Meesiti artistinimi

Sinine on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~440–495 nanomeetrit ja paikneb violetse ja rohelise vahel. Eesti keele seletav sõnaraamat defineerib sinist värvust selle värvusega objektide järgi nagu rukkilille või lina õied ja pilvitu taeva värvina[2]. Sõna sinine kuulub eesti keele 11 põhivärvinime hulka[3].

Sinine
The Blue Boy.jpg
Blue jay in PP (30960).jpg
Indigo Dyed Shibori Quilt.JPG
MET DP342705 (cropped).jpg
1Lapis lazuli.jpeg
Kornblume02.JPG
The deep blue sea (6834127561).jpg
Spektrivärvuse koordinaadid
Lainepikkus ~450–495 nm
Sagedus ~670–610 THz
Värvi koordinaadid
Hex kood #0000FF
Allikas RGB primaarvärvus Blue
Siniste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud B-ga
Sinine (protsessvärv)
Värvi koordinaadid
Hex kood #009FDF
sRGBB  (rgb) (0, 159, 223)
CMYKH   (c, m, y, k) (100, 0, 0, 0)
HSV       (h, s, v) (197°, 100%, 87%)
Allikas PANTONE Process Blue C
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti)
H: Normaalolukorras [0–100]
Sinine (NCS)
Värvi koordinaadid
Hex kood #0087BD
sRGBB  (rgb) (0, 135, 189)
CMYKH   (c, m, y, k) (100, 29, 0, 26)
HSV       (h, s, v) (197°, 100%, 74%)
Allikas Natural Colour System
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti)
H: Normaalolukorras [0–100]
Sinine (Munsell 5B)
Värvi koordinaadid
Hex kood #0093AF
sRGBB  (rgb) (0, 147, 175)
CMYKH   (c, m, y, k) (100, 16, 0, 31)
HSV       (h, s, v) (190°, 100%, 69%)
Allikas Natural Colour System
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti)
H: Normaalolukorras [0–100]
Blue (HTML)
Värvi koordinaadid
Hex kood #0000FF
sRGBB  (rgb) (0, 0, 255)
HSV       (h, s, v) (240°, 100%, 100%)
Allikas htmlcsscolor.com
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti)
Sinine (heraldika)
Värvi koordinaadid
Hex kood #1e7fcb
sRGBB  (rgb) (30, 127, 203)
CMYKH   (c, m, y, k) (85, 37, 0, 20)
HSV       (h, s, v) (206°, 85%, 80%)
Allikas pourpre.com[1]
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti)
H: Normaalolukorras [0–100]
Ussikeel on sinist värvi õitega taim

Sinine on nii aditiivses kui ka subtraktiivses värvisünteesis üks kolmest primaarvärvusest.

EtümoloogiaRedigeeri

SõnavaraRedigeeri

Siniste värvitoonide mittetäielikku loetelu vt Värvuste loend põhivärvinimede järgi.

VärviõpetusesRedigeeri

Sinine on üks kolmest primaarvärvusest nii subtraktiivses värvisünteesis kui ka aditiivses värvisünteesis, kuid toonilt kummaski erinev. CMY-värvimudelis, millel põhineb näiteks värvitrükk, on sinine protsessvärv heledam, taevasinisega sarnanev toon, mille segamisel magentapunasega saadakse tume violettsinine värvitoon, kollasega segades aga roheline värvus. RGB-värvimudelis saadakse sinise valguse liitumisel punasega purpurlilla valgus ja liitumisel rohelise valgusega hele kergelt rohekas tsüaansinine valgus.

Sinise komplementaarvärvus on aditiivselt kollane, subtraktiivselt soe oranžikas punane[4].

Sinine erinevates värvisüsteemidesRedigeeri

Erinevates värvuste korrastamise süsteemides pole primaarsiniseks või standardseks siniseks peetav värvus üks ja sama, vaid need võivad toonilt erineda.

Sinine värvus loodusesRedigeeri

Sinine taevas ja sinine meriRedigeeri

Taevas on seetõttu sinine, et kui päikesevalgus liigub läbi atmosfääri, hajutavad ja peegeldavad hapniku ja lämmastiku molekulid õhus lühema lainepikkusega sinist valgust ligi kümme korda enam kui pikema lainepikkusega punast valgust. Efekt kannab nimetust Rayleigh' hajumine lord Rayleighi auks selle toimimist tõendas Albert Einstein 1911. aastal. Tänu Ramani hajumisele jõuab rohkem sinist valgust meie silmadesse.[5]

Meri paistab sinisena samal põhjusel: vesi absorbeerib valguse spektri punase osa pikemad lainepikkused ja peegeldab ning hajutab sinist, mis jõuab vaataja silmadesse. Mida sügavamale vees liigub vaataja, seda tumedamaks muutub sinine. Avamerel jõuab 200 meetri sügavusse vaid üks protsent valgusest.[6]

Mida kaugemal asub objekt vaatajast, seda sinisemana see tundub, näiteks kaugustes asuvad mäed. See on õhuperspektiivi tulemus - mida kaugemal asub objekt, seda vähem on kontrasti objekti enda värvuse ja tema taustavärvuse, tavaliselt taevasina vahel. Sama efekti kasutatakse teadlikult maalikunstis ruumi ja kauguse mulje loomiseks, kasutades optiliselt lähemal olevate objektide jaoks soojemaid ja tausta ning kaugemate jaoks külmemaid värvitoone.

MineraalidRedigeeri

Mõned väga hinnatud vääriskivid on sinised, näiteks safiir, tansaniit, samuti akvamariin. Vask(II)ühendid on iseloomulikult sinist värvi, näiteks on vasesisalduse tõttu sinised mineraalid asuriit, lasuriit, halkantiit, šatukiit, rohekama tooniga sinised on krüsokolla, türkiis, atakamiit dioptaas, eukroiit. Vaske mittesisaldavad sinised mineraalid on küaniit, sodaliit ja kavansiit. Sinaka värvusega võivad olla aventuriin, apatiit, kaltsedon ja topaas.

Vedel hapnik on sinakat värvi.

KeemiaRedigeeri

Sinihape on vesiniktsüaniidhappe triviaalnimetus. Tegemist on värvitu vedelikuga, mis mõjub loomorganismidele tugeva mürgina. Inimesele surmav kogus sinihapet on 50–60 mg.

LoomariigisRedigeeri

 
Sinivaal on kõigi aegade suurim imetaja

Sinivetikad (ehk sinikud) on maailma vanimad elusorganismid.

Sinivaal on suurim imetaja, mis kunagi maakeral elanud.

Vene sinine kass on kassitõug.

Sinikala (Pomatomus saltarix) on sinikalaliste (Pomatomus) sugukonna ainus liik.

Siniraag (ladina keeles Coracias garrulus) on ainuke Eestis elav siniraaglaste sugukonda kuuluv lind.

Mis annab taimedele sinise värvuseRedigeeri

Ühed taimedele sinist värvust andvatest ühenditest on antotsüaanid (kreeka keele: anthos 'õis' ja kyanos 'sinine'). Näiteks mustika- ja pohlamarjadele, samuti põdrakanepi ja paljude teiste roosade, punaste ja siniste õitega taimede kroonlehtedele annavad värvi just need vees lahustuvad pigmendid.

Värv (mis võib peale sinise olla ka spektriosa vahemikus õrnroosast kuni mustjaslillani) ja selle intensiivsus sõltub nii pigmendi kontsentratsioonist kui ka sellest, millised paljudest võimalikest antotsüaanide algühenditest antud taimes või taime osas esinevad. Tavaliselt annab värvuse erinevate antotsüanidiinide kombinatsioon, mis näiteks mustika puhul on delfinidiin, tsüanidiin, petunidiin, peonidiin ja malvidiin.

Kunst, käsitöö ja tehnoloogiaRedigeeri

Sinised pigmendid maalikunstisRedigeeri

KeraamikaRedigeeri

 
"Egiptuse sinise" (CaCuSi4O10/CaO·CuO·4SiO2) kasutamine kolmejalgsel Mesopotaamia lõunaosast pärineval keraamilisel anumal

İzniki keraamika on Türgis 15.18. sajandil valmistatud keraamika, mis sai oma nime keraamikakeskuse İzniki (Nikaia) linna järgi. Maalingud tehti põhiliselt siniste, punaste ja roheliste värvitoonidega.

AjaluguRedigeeri

Šotimaal kuni 9. sajandini elanud piktid värvisid oma keha siniseks, et lahingutes hirmsamad välja näha. See on üks põhjuseid, miks roomlased pidasid sinist barbarite värviks.

KunstRedigeeri

 
Franz Marci "Punane hobune ja sinine hobune" (1912)

Pablo Picasso töid on kategoriseeritakse sageli erinevatesse perioodesse. Tema sinist perioodi (19011904) iseloomustab süngus. Sinisetoonilised maalid on mõjutatud peamiselt tema Hispaanias olemisest ja reisimisest, sügavat mõju töödele avaldab ka tema lähisõbra surm. Piltidel kujutatakse akrobaate, arlekiine, prostituute ja vaeseid. Eriti iseloomulik on sel perioodil vägivaldse anatoomia kujutamine.

Sinine periood esineb ka teistel kunstnikel, näiteks Leonardo da Vincil, Joan Miról, Yves Kleinil, Katsushika Hokusail ja paljudel teistel kunstnikel.[7] Kuna see periood esineb sageli kunstnike viimastel eluaastatel, siis on oletatud, et selle põhjuseks on vanaduses sageli esinev silma sarvkesta kollaseks tõmbumine, mis mõjutab värvustaju.

Der Blaue Reiter (saksa Sinine Ratsanik) oli kunstnike ühendus Saksamaal 20. sajandi algul. Tegemist oli Die Brücke kõrval tähtsaima ekspressionistide rühmitusega. Rühmituse lõid Münchenis 1909. aastal Alexej von Jawlensky ja Vassili Kandinsky. Rühmituse nimi tulenes Kandinsky piltidel korduvalt esinenud sinise ratsaniku motiivi tõttu.

TehnoloogiaRedigeeri

RGB-mudelis kasutatakse kolme põhivärvust: R (punane, red), G (roheline, green) ja B (sinine, blue).

Šoti leiutaja John Logie Baird demonstreeris 1928. aastal Londonis esimest korda värvitelevisiooni ülekannet. Näha oli sinine ja punane sall, politseiniku kiiver, keelt näitav mees, hõõguv sigaretiots, lillekimp.

1996. aastal saavutas IBM-i malearvuti Deep Blue esimese arvutina võidu malemaailmameistri üle. Deep Blue alistas Garri Kasparovi. Siiski võitis Kasparov 3 ja viigistas 2 mängu.

Tsüanomeeter on instrument, mida kasutatakse taevasina mõõtmiseks.

Sinise värvi tähendused ja sümboolikaRedigeeri

Sinine sümboliseerib rahu, harmooniat ja tasakaalu. Sinine on vaikuse, konservatiivsuse ja truuduse sümbol. Samuti sümboliseerib sinine taevast, vett ja jahedust. Sinine on tõe värv, kuna pärast pilvede hajumist tuleb alati esile sinine taevas, vihjates avalikuks saanud tõele.

LipudRedigeeri

Riigilippudest esineb täpselt pooltel sinist värvi. Seega on sinine punase ja valge värvi järel kolmandal kohal esinemissageduse poolest.

Tavaliselt kujutab riigilippudel esinev sinine kas taevast (nt Argentina, Kasahstani ja Eesti lipp) või merd (nt Nauru, Kiribati, Islandi ja Ekvatoriaal-Guinea lipp), kuid näiteks Djibouti lipul tähistab sinine nii taevast, kui merd. Sinine riigilippudel võib sümboliseerida ka prantsuse riigipead (Andorra lipp), mereande (Eritrea lipp), vihma (Botswana lipp), konservatiivide parteid ja Atlandi ookeani (Panama lipp), India ookeani (Mauritiuse lipp) jne.

Näiteks liivi lipu, mis heisati esimest korda 1923. aastal, värvid on roheline-valge-sinine. Lipp sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri.

Sinine on laialt levinud ka paljudel Eesti omavalitsuste lippudel. Näiteks Elva, Haapsalu, Paldiski, Maardu ja Kärdla linnade lippudel ning Veriora, Roosna-Alliku, Rakke, Harku, Koonga, Kose ja paljude teiste valdade lippudel.

HeraldikaRedigeeri

ReligioonRedigeeri

Hindude jumala Višnu inkarnatsiooni Ramat kujutatakse tavaliselt sinise nahaga. Sinine värv sobib Višnule hästi, kuna see sümboliseerib taeva mõõtmatust. Sinise nahaga kujutatakse ka Krišnat, mis on teine Višnu ilmumiskuju.

Sinist värvi kasutatakse liturgias neitsi Maarjaga seotud tähtpäevade puhul.

AutasudRedigeeri

Sinine kohanimedesRedigeeri

Sinine Niilus on jõgi Aafrikas. Hartumis ühineb Sinine Niilus Valge Niilusega, moodustades Niiluse.

Eestis on tuntud sini-tüvelised kohasõnad Sinimäed, Sinialliku allikad ja Saula Siniallikad, Äntu Sinijärv, Ainja Sinejärv.

VäljendidRedigeeri

SiniverelisusRedigeeri

Siniverelisteks kutsuti aristokraate, kuna usuti, et nad on ülemast rassist ja nende veri ongi sinine.

Sinine esmaspäevRedigeeri

Esmaspäeva on tihti nimetatud siniseks. Põhjuseks sellele on peetud sinerõika (Isatis tinctoria) kasutamist riideesemete siniseks värvimisel. Nimelt vajas sellest taimest saadud sinine värvaine riidematerjali värvimiseks uriini ning tulemus oli parem kui uriin sisaldas alkoholi. Värvitav kangas pidi vähemalt pool ööpäeva sinerõika-uriinileotises ligunema ja värv ilmus esile alles pärast seda, kui kangas oli tükk aega õhuga kokku puutunud. Tavaliselt pandi kangas likku pühapäeval ja esmaspäeval magasid kangavärvijad tihti peatäit välja. Seetõttu tähendab saksa keeles ka sõnapaar blau werden ('siniseks saama') purju jäämist.

MuudRedigeeri

KirjandusRedigeeri

Raamatusarjas "Seiklusjutte maalt ja merelt" ilmus 1958. aastal Anna Jürgeni teos "Sinine Lind" (tõlkijad Ada Ambus, Ülo Kurvits).

MeditsiinRedigeeri

Sinine leht ...

MeelelahutusRedigeeri

Mõne filmi pealkirjas on sõna "sinine", näiteks "Sinine Hawaii", "Sinine laguun" ja "Sügav sinine meri", eesti filmidest "Agent Sinikael".

MütoloogiaRedigeeri

Hopi indiaanlaste Sinine Täht Kachina https://www.youtube.com/watch?v=t0U1JSM2TUI

 
Sinerõigas

PoliitikaRedigeeri

SportRedigeeri

Olümpialipp koosneb viiest olümpiarõngast, millest üks on sinine.

ToiduainetööstusRedigeeri

TraditsioonidRedigeeri

 
Safiir
182 karaati (36,4 g)

Sinise mõju inimpsüühikaleRedigeeri

Kuna värvilt sinine toit äratab kõige vähem söögiisu, on looduslik toit harva sinine. Sinise värvi söögiisu pärssivast toime näitena võib tuua Mäetaguse mõisa söögisaali, mille lae lasi mõisnik siniseks võõbata, et vähendada külaliste liigset söögiisu. Sinine valgus tõstab organismis stressihormooni kortisooli taset.[8]

Sinine ja roheline teistes keeltesRedigeeri

Mõnes keeles ei tehta "sinisel" ja "rohelisel" vahet. Näiteks vietnami keeles on nii roheline kui sinine xanh. Vajadusel võib rohelise kohta öelda xanh lį cāy "xanh nagu lehed" ja taeva kohta xanh nước "xanh nagu taevas".

Mõnes keeles on aga alles viimasel ajal hakatud sinisel ja rohelisel vahet tegema. Näiteks jaapanikeelne sõna ao (青) võib viidata nii sinisele kui rohelisele, olenevalt situatsioonist. Tänapäeval on jaapanlastel kasutusse võetud ka rohelist tähistav sõna (緑, midori).

Mõned rahvad jagavad siniseid värvitoone aga heledateks ja tumedateks. Näiteks vene keeles on hele- ehk taevasinine omaette värv (голубой), mis erineb (tume)sinisest (синий). Nõndasamuti on ka itaallastel kaks sinist (azzurro ja blu) ning eraldi helesinine värvus on olemas ka heebrea keeles (תכלת 'tchelet').

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. http://pourpre.com/fr/dictionnaire/file/azur2
  2. https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=sinine&F=M
  3. U. Sutrop. Eesti keele põhivärvinimed. - Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 797-808. 1995
  4. M. Tammert. Värviõpetus. Tallinn, 2006. lk 58
  5. A. McVean. Why is the Sky Blue? Or Better Yet, Why is the Ocean Blue? - Office for Science and Society. McGill University
  6. A. McVean. Why is the Sky Blue? Or Better Yet, Why is the Ocean Blue? - Office for Science and Society. McGill University
  7. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. mai 2017. Vaadatud 3. juunil 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  8. 05. jaanuar 2017, Apteekri nõuanded unetuse vastu[alaline kõdulink]

VälislingidRedigeeri

valge kollane oranž roosa punane roheline sinine lilla pruun hall must Värvused