Lasuurtihane
Lasuurtihane (Parus cyanus, sünonüüm Cyanistes cyanus) on linnuliik tihaslaste sugukonnast tihase perekonnast. Lasuurtihane on Eestis haruldane eksikülaline.
Lasuurtihane | |
---|---|
Lasuurtihane Kõrgõzstanis. | |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Linnud Aves |
Selts |
Värvulised Passeriformes |
Sugukond |
Tihaslased Paridae |
Perekond |
Tihane Parus |
Liik |
Lasuurtihane |
Binaarne nimetus | |
Cyanistes cyanus (Pallas, 1770) |
Süstemaatika
muudaLasuurtihase kirjeldas 1770. aastal Peter Simon Pallas. Lasuurtihane on sinitihasega lähedane liik ja asendab teda Aasias.
Levila
muudaLasuurtihane on levinud Euraasia parasvöötmes Valgevenest ja Venemaa lääneosast kuni Mandžuuriani.
Välimus
muudaLasuurtihane sarnaneb üsnagi sinitihasega, kuid tema sulestikus puuduvad täielikult kollased toonid. Ta on sinitihasest natuke suurem, kohevama sulestiku ja pikema sabaga. Pealagi ja alapool on valged, selg on sinihall. Tiivavööt ja küünra-hoosulgede ja tüürsulgede tipud on laialt valged. [1] Lasuurtihane on püsimatu ja vilgas nagu teisedki tihased, väljaspool pesitsusaega liigub sageli salkades. Häälitsused sarnanevad sinitihase omadega, kutsehüüd on sabatihasesarnane madalakõlaline "tsirr" , laul on trillerdav. [2]
Elupaik
muudaLasuurtihane asustab peamiselt taigavööndi ja metsastepivööndi jõgede kaldapuistuid ja kaldavõsastikke (paju, kask, haab, pappel). Teda leidub ka järvede ja kärestike kaldapuistutes, leht- ja segametsasaludes, soistes võsades, saksauulimetsas, ja mägedes. Sügisel ja talvel tegutseb ka roostikes. [3]
Toitumine
muudaLasuurtihane toitub putukatest ja ämblikest, talvepoolaastal ka seemnetest, marjadest ja puuviljadest. [3]
Pesitsemine
muudaPaarid moodustuvad hilistalvel. Mais või juunis rajab lasuurtihane puuõõnsusse pesa, maapinnast 1–4 m kõrgusele. Pesitseb ka ehitiste soppides ja kaljude vahel. Pesa koosneb samblast, kuivadest kõrtest ja karvadest, ja on põimitud vildi sarnaseks struktuuriks. Täiskurnas on 7–11 muna. Munad on valged, punakaspruunide tähnidega hõredalt kirjatud. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud.[3]
Hübriidid
muudaLasuurtihane annab sinitihasega kattuvas levilaosas mõnikord hübriide. Nõnda on olnud ka osa Eestis kohatud lasuurtihaseid tegelikult lasuurtihase ja sinitihase hübriidid (niinimetatud pleske tihased (ingl Pleske's Tit)). Ehtsaid lasuurtihaseid on meil kohatud väga üksikutel kordadel.
Viited
muudaVälislingid
muuda- Lasuurtihane andmebaasis eElurikkus