Austraalia lambakoer

koeratõug
Austraalia lambakoer
FCI standard nr 342
Rühm 1: lamba- ja karjakoerad (v.a šveitsi alpi karjakoerad)
Alarühm 1: lambakoerad
Standard nr 342   05.06.2009 (en et)
Päritolumaa  Ameerika Ühendriigid
Kohalik nimi Australian Shepherd
Hüüdnimed Aussie
Töökatsed ei
Kasutus karjatalu ja rantšo lambakoer
Tunnused
Turja kõrgus 51–58 cm (isane)
46–53 cm (emane)[1][2]
Kaal 18–23 kg (isane)
14–20 kg (emane)
Kattekarv keskmise tekstuuriga, sirge kuni laineline, ilmastikukindel ning keskmise pikkusega...[1]
Karvkate marmormustriga sinine (blue merle), must, marmormustriga punan (red merle), punane...[1]
Pesakond 5–10 kutsikat
Eluiga 13–15 aastat
Koer (Canis lupus familiaris)

Austraalia lambakoer, kõnekeeles aussie (inglise keeles Australian Shepherd), on Ameerika Ühendriikidest pärit koeratõug.

Punane Austraalia lambakoer

Austraalia lambakoer on keskmist kasvu pikakarvaline koer, kellel on keskmise tugevusega luustik, tasakaalustatud kehaehitus ja varieeruva värvusega karvkate. Austraalia lambakoerad on väga tähelepanelikud, intelligentsed, elavad ja nõtked.[3] Tänapäeval kasutatakse austraalia lambakoera peale karjatamise sportkoerana, peamised tegevusalad on agility ja frisbee.

Eesti Kennelliidu avaldatud standardis on koera käitumise/iseloomu kohta kirjas: "Austraalia lambakoer on tugeva karja- ja valvamisvaistuga arukas töökoer. Ta on truu kaaslane ning võimeline töötama kogu päeva."[1]

2018. aastal oli austraalia lambakoer American Kennel Clubi andmete järgi populaarsuselt 15. kohal.[4]

Ajalugu muuda

Austraalia lambakoer on Ameerikas aretatud tõug, kes jõudis USA-sse Püreneedest Baski piirkonnast pärit karjustega, et lambaid karjatada. Nimeosa "austraalia" tulenebki lammastelt, keda karjatati Austraalias ja kes imporditi Ameerikasse just sealt.[5] Tõuaretuses oli väga tähtis, et säiliksid Austraalia lambakoera vastupidavus, arukus, tugev karjavaist, mitmekülgsus ja silmatorkav välimus.[3]

Austraalia lambakoera kasutati eelkõige rantšodes, pärast II maailmasõda kogus see tõug eriti populaarsust tänu vesternidele.[6] Esimesed austraalia lambakoerad registreeriti Ameerika kenneliklubis (AKC) 1991. aastal.

Välimus ja iseloom muuda

Suurus muuda

Austraalia lambakoer on keskmist kasvu tõug. Isased koerad kaaluvad 18–23 kg ja nende turjakõrgus jääb vahemikku 51–58 cm. Emaste keskmine kaal on 14–20 kg ja turjakõrgus 46–53 cm.[3]

Välimus muuda

 
Austraalia lambakoera värvusenäiteid

Austraalia lambakoera värvusi:

  • must (black tri)
  • punane (red)
  • marmormustriga sinine (blue merle)
  • marmormustriga punane (red merle)

Kõikidel värvustel võivad olla lisaks valged ja/või pruunid märgised. Valge värvus ei tohi pea piirkonnas domineerida ning mõlema silma ümbrused peavad olema tumedad. Marmormustriga koerte karv muutub vanusega järjest tumedamaks.[3] Austraalia lambakoerte silmad on sinised või pruunid, neil võib olla ka üks silm ühte ja teine teist värvi. Võib esineda isegi sellist kooslust, et ühes silmas on nii pruuni kui ka sinist värvi.

Austraalia lambakoer võib sündida nudisabaga, poolnudisabaga või pika sabaga.

Iseloom muuda

See tõug on väga energiline ning vajab pidevat tööd ja tähelepanu. Nad naudivad omanikuga koos töötamist, olgu selleks siis karjatamine, trikkide õppimine, agility või lihtsalt mängimine. Austraalia lambakoerad on intelligentsed ja õpivad kiiresti. Seepärast peaks austraalia lambakoer saama piisavalt tööd ja harjutusi, et ta ei hakkaks ise tegevusi ja mänge välja mõtlema. Austraalia lambakoerad kaitsevad oma karja ehk pereliikmeid ning nad on oma omanikesse kiindunud. Nad on väga head perekoerad.[6][7]

Tervis muuda

Üldiselt on austraalia lambakoer terve tõug, kuid ka neil esineb terviseprobleeme. Kõige levinumad on puusaliigese düsplaasia, epilepsia, eri silmahaigused, tundlikkus ravimite suhtes, kaasasündinud kuulmisvõimetus ja südamehaigused.[8]

Eluiga muuda

Austraalia lambakoerte oodatav eluiga on 9 aastat, kuid mõned loomad elavad oodatust kauem. Ühendkuningriigi uurimuse järgi on viimase kümne aasta jooksul vanim tõu esindaja elanud 15. aastaseks.[9]

Puusaliigese düsplaasia muuda

Puusaliigese düsplaasia on pärilik liigeste haigus, mille teket mõjutavad geenid, toitumine ja ümbritsev keskkond. Tegu on ühe enim levinud tõukoerte tõsise luu- ja lihaskonna haigusega. See on liigese arenguhäire, kus reieluupea pole vaagnaluus korralikult pesastunud, vaid on lõdvalt või osaliselt pesas sees. Lisaks ei ole reieluupea tasane ja ümmargune, vaid moondunud. Reieluu liigne lõtvus ja ebaühtlus viib paljudel juhtudel osteoartriidini ühes või mõlemas puusas. Tekib liigese põletik, kõhrekahjustused, paistetus ja valu. Haiguse tunnused on näiteks õõtsuv või taaruv kõnnak, raskused lamamisest püsti saada, vastumeelsus liikuda. Peamiselt mõjutab düsplaasia teket eelsoodumus, kuid väga suur mõju on ka kutsikate kiirel kasvul. Samuti võib haigust põhjustada valgu, kaltsiumi, C-vitamiini ületarbimine. Düsplaasiat ravitakse meditsiiniliselt või kirurgiliselt. Täielikku ravi siiski olemas ei ole, kuid süptomeid on võimalik leevendada ja elukvaliteeti parandada.[10][11]

Epilepsia muuda

Tegmist on kõige levinuma neuroloogilise haigusega koertel, mida paljude vormide põhjuseks peetakse pärilikkust. Epilepsia on krooniline ajuhaigus, mida iseloomustab püsiv eelsoodumus krampide tekkeks. Haigushoog võib haarata kogu looma keha või ainult mingi piirkonna ja see kestab paarikümnest sekundist mõne minutini. Idiopaatilisest epilepsiast põhjustatud korduvad krambid mõjutavad paljusid erinevaid koeratõuge, mõlemast soost ja igas vanuses, ning levib üle kogu maailma. Mõnel loomal võib krambihoog tekkida järsku, mõni on enne haigushoogu rahutu ja ärev. Epilepsiahoo ajal võib esineda süljevool, agressiivsus, segadus, veider häälitsemine. Koertel esineval epilepsial on palju ühiseid tunnuseid inimese epilepsiaga. Ravi eesmärk on krambihood lõpetada, kuid paraku õnnestub see vaid vähestel juhtudel. Enamasti saab vaid sümptomeid leevendada, nii et hooge tekib vähem ja need on lihtsamad.[12][13][14]

Silmahaigused muuda

Koertel on mitmeid erinevaid silmaprobleeme. Enamikku neist on lihtne diagnoosida. Neid kõiki pole võimalik ravida, aga sümptomeid saab leevendada ja koerte elukvaliteeti säilitada. Austraalia lambakoerte enim levinud silmahaigused on katarakt ja distihiaas. Vähem esineb ka progresseeruv võrkkesta atroofia, Kolli silmaanomaalia, iris-koloboom ja püsiv pupillmembraan.[15]

Katarakt muuda

Katarakti ehk halli kaed nimetatakse igasugust muutust läätse läbipaistvuses. Kataraktid võivad olla pärilikud, tuleneda traumadest või tekkida ainevahetusehaiguste tagajärjel. Enamasti on tegu siiski päriliku kataraktidega. Seda on võimalik ravida, kuid see on kallis ja seni pole seda Eestis tehtud. Raviks on läätse läbipaistmatu eesmise osa eemaldamine ja läätse kapslisse implantaadi paigaldamine.[16][17]

Distihiaas muuda

Distihiaas on pärilik seisund, mille korral kasvab ülemiste või alumiste silmalau näärmetest täiendavaid ripsmeid. Paljudel juhtudel hõõruvad ripsmed sarvkestale, põhjustades ärritust ja pisaraid, harvem isegi sarvkesta marrastusi. Mõnedel juhtudel pole ravi üldse tarvilik. Sarvkesta kaitsmiseks võib kasutada oftalmilisi määrdeaineid. Ripsmete eemaldamiseks kasutatakse kirurgilist protseduuri.[18][19]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "Austraalia lambakoer" (PDF). Eesti Kennelliit. Vaadatud 06.09.2017.
  2. "AUSTRALIAN SHEPHERD" (PDF) (inglise). FCI. Vaadatud 04.09.2017.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 EKL (10. jaanuar 2013). "Austraalia lambakoer" (PDF). Vaadatud 07.11.2020.
  4. "Most Popular Dog Breeds – Full Ranking List". 28. märts 2019. Vaadatud 07.11.2020.
  5. "Austraalia lambakoer". Purina. Originaali arhiivikoopia seisuga 17.11.2020. Vaadatud 08.11.2020.
  6. 6,0 6,1 "Australian Shepherd (Aussie): Dog Breed Profile". 20. veebruar 2020. Vaadatud 06.11.2020.
  7. "Is an Aussie Right for You?". The Australian Shepherd Club of America. Originaali arhiivikoopia seisuga 9.11.2020. Vaadatud 08.11.2020.
  8. "Australian Shepherd". Vetstreet. Vaadatud 07.11.2020.
  9. Adams, V. J., Evans, K. M., Sampson, J. & J. L. N. Wood. (oktoober 2010). "Methods and mortality results of a health survey of purebred dogs in the UK". Vaadatud 31.10.2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  10. PETCOACH EDITORIAL. "Hip Dysplasia in Dogs". Vaadatud 07.11.2020.
  11. Wilson, B. J., Nicholas, F. W., James, J. W., Wade, C. M. & P. C. Thomson. (2013). ""Estimated breeding values for canine hip dysplasia radiographic traits in a cohort of Australian German Shepherd dogs"". Journal of Plos One. Vaadatud 31.10.2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)[alaline kõdulink]
  12. "Tõu Tutvustus". Peak River Australian Shepherds. Vaadatud 08.11.2020.
  13. Weissl J., Hülsmeyer V., Brauer C., Tipold A., Koskinen L. L., Kyöstilä K., Lohi H., Sauter‐Louis C., Wolf M. & A. Fischer (19. detsember 2011). "Disease Progression and Treatment Response of Idiopathic Epilepsy in Australian Shepherd Dogs". Journal of Veterinary Internal Medicine. Vaadatud 07.11.2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  14. Ekenstedt, K. J. & Oberbauer, A. M. (mai 2013). "Inherited epilepsy in dogs". ScienceDirect. Vaadatud 31.10.2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  15. "Eye diseases and defects in Aussies". Australian Shepherd Health & Genetics Institute. Vaadatud 31.10.2021.
  16. Shiels, A. & J. F. Hejtmancik (september 2019). "Biology of Inherited Cataracts and Opportunities for Treatment". Vaadatud 31.10.2021.
  17. Kell, Ülle (15. juuni 2012). "Pärilikud silmahaigused võivad võtta koeralt alatiseks nägemise". Eesti päevaleht. Vaadatud 31.10.2021.
  18. Petersen, T., Proschowsky, H. F., Rasch, S. N. & M. Fredholm (august 2015). "Prevalence and heritability of distichiasis in the English Cocker spaniel". Vaadatud 31.10.2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  19. "Distihiaas Koertel". Oktoober 2021. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. oktoober 2021. Vaadatud 31.10.2021.

Välislingid muuda