Ülo Kurvits

Eesti jurist ja tõlkija

Ülo Kurvits (28. aprill 1920 Tartu16. veebruar 2006 Tallinn) oli eesti jurist ja tõlkija.

Ülo Kurvits[1]

Ülo Kurvitsa isa Aleksander Kurvits (1885–1970) oli Eesti pedagoog ja sordiaretaja.[viide?]

Haridus

muuda

1927–1932 Tartu linna XV algkool[viide?]

1932–1937 Tartu Poeglaste Gümnaasium [viide?]

1937–1945 Tartu Ülikool õigusteaduskond [viide?]

1946–1949 Tartu Ülikool, õigusteaduskond, aspirantuur[viide?]

Ülo Kurvitsa esimese kandidaaditöö teema oli "Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ajalugu", mida aga juba järgmisel aastal peeti ideoloogiliselt väheütlevaks. Uueks teemaks määrati "Õigusteaduse traditsioonilise koolkonna reaktsiooniline olemus". Aastapäevad hiljem, kui Aleksandrovi raamat "Lääne-Euroopa filosoofia ajalugu" sattus terava kriitika alla, arvati ka ta teise dissertatsiooni teema ideoloogiliselt sobimatuks.[viide?]

Aspirantuuripäevil ning seejärel õppeosakondades töötades pidas õppeülesande täitjana loenguid riigi ja õiguse ajaloo ning riigi ja õiguse teooria alal Tartu ülikooli ajalooteaduskonna üliõpilastele. [viide?]

1938. aasta sügissemestril astus korporatsiooni Rotalia, värvid sai 1. mail 1939 professor Jüri Uluotsa käest.[viide?]

Korporatsiooni Rotalia tegevuse taasalustamisel 1988. aastal oli magister colorum.[viide?]

Töö

muuda

1944–1945 Tartu linna täielik keskkool, õpetaja

1945–1949 Tartu Ülikool, õigusteaduskonna riigi ja õiguse ajaloo kateeder, vanemlaborant

1949–1950 Tartu Ülikool, õppeosakonna ülema abi

1950–1951 Tartu Ülikool, õppeosakonna ülema kohusetäitja

1951–1952 Eesti Põllumajanduse Akadeemia, õppeosakonna juhataja

1952–1989 Eesti Teaduste Akadeemia, Toimetus- ja Kirjastusnõukogu, teadussekretär

1952–1989 Eesti Teaduste Akadeemia, Presiidiumi kirjastusosakond, juhataja.

1989–1991 Eesti Teaduste Akadeemia, Presiidiumi kirjastusosakond, vanemtoimetaja

Sõjaväes teeninud pole ja parteidesse kuulunud ei ole.

Publitsisti, tõlkijana ja toimetajana

muuda

Juba gümnaasiumipõlves ilmusid tollases Õpilaslehes ja kooliajakirjas Iil tema sulest artiklid lennunduse ajaloost.[viide?] 1970. aastatest alates on avaldanud rohkesti lennundusloolisi artikleid ka ajakirjades Horisont, Kultuur ja Elu ning Tehnika ja Tootmine, samuti kalenderteatmikes.[viide?] Tema tõlgitud on lennunduse alal Gerhard Wissmanni "Õhusõidu ajalugu Ikarosest tänapäevani" ja tema toimetatud on Ants Künnapuu raamat "100 õhusõidukit".

Oma põhitöö kõrvalt tõlkis vene, saksa ja inglise keelest kokku 15 raamatut, sh Francis Chichesteri "Mere ja taeva üksinduses", Heinz Siegerti "Seal, kus Apollo elas", Arkady Fiedleri "Küla Madagaskaril", Gerald Durrelli "Joobnud mets. Sahisev maa", Irving Stone'i "Jack London", Otto von Kotzebue "Reis ümber maailma", Anna Jürgen "Sinine lind", Boris Ljapunov "Rakett", Karl Gilzin "Homse päeva taevas", Ruth Seydewitz, Max Seydewitz "Daam hermeliiniga", Juri Promptov "Tjan-Šani mägedes", John Desmond Bernal "Teadus ühiskonna ajaloos", Gerhard Wissmann "Õhusõidu ajalugu Ikarosest tänapäevani" jt.

Liikmesus

muuda

Tunnustus

muuda

Isiklikku

muuda

Abikaasad Niina Kurvits (sündinud Kuusik; 12.06.1924 Tallinn – 14.06.1984 Bulgaaria) oli tantsija ja balletipedagoog ja Lilian Laur-Kurvits (22.02.1927 Tallinn – 24.07.2016 Tallinn) oli eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Tütar Aleksandra Kurvits-Vahter on filoloog. Õde Virve Tiirmaa (sündinud Kurvits 25. veebruar 1925 Tartus) on arhitekt.[viide?]

Viited

muuda
  1. Maali autor on Kuulo Vahter

Välislingid

muuda