Aleksander Kurvits (1885–1970)

Aleksander Kurvits (12. november 1885 Tagula, Sangaste vald, Tartumaa1. aprill 1970 Tartu) oli eesti pedagoog ja sordiaretaja.

Aleksander Kurvits.jpg

HaridusRedigeeri

1905. aastal lõpetas ta Tartu Õpetajate Seminari ja 1912. aastal Peterburi Õpetajate Instituudi. Õppis Tartu Ülikooli matemaatikaosakonnas aastail 1921–1922 ja filosoofiateaduskonnas 1922–1928), ülikooli lõpetas 1928. aastal. 1930. aastal kaitses magistriväitekirja „Autoriteet ja vabadus kasvatuses”.

TööRedigeeri

  • 1905–1919 õpetaja (Saare- ja Virumaal, Velikije Lukis ja Tartus)
  • 1919–1945 Tartu maakonna koolinõunik-inspektor
  • 1932 – asutas ta õpikute ja koolitarvete kooperatiivi Koolivara, oli selle esimees
  • 1939–1944 Tartu linnakoolide inspektor
  • 1936–1940 Koduse Kasvatuse Instituudi juhatuse esimees
  • 1945–1949 Tartu Õpetajate Instituudis
  • 1945–1954 Tartu Muusikakoolis vene keele õpetaja

Ta uuris kooliuuendamise, enesearendamise ja edasiõppimise küsimusi ja avaldas sellealaseid kirjutisi.

SordiaretusRedigeeri

Sordiaretuse vastu tekkis Aleksander Kurvitsal huvi koolipõlves. Pomoloogia ja sordiaretuse alal oli ta iseõppija.

1924. aastal rajas Aleksander Kurvits Tartusse (aadressil Riia 46) viljapuude katse- ja aretusaia (praegu looduskaitse all).

Ta avaldas oma aretustöö tulemuste kohta palju artikleid. Oli tegev Eesti Pomoloogia Komisjonis, Eesti looduseuurijate seltsis ja Eesti Aianduse ja Mesinduse Seltsis (1961. aastast auliige).

Tema aretatud sorteRedigeeri

  • Pirnisordid „Kurvitsa lemmik” ja „Eesti pirn”
  • Ploomisordid „Tartu kaunitar”, „Tartu kollane”, „Tartu punane” ja „Tartu värviline”
  • Punase sõstra sort „Kurvitsa 4”.

TeoseidRedigeeri

  • „Raamatukogu ja vabaharidusetöö“ (1929)
  • „Õpetaja kooliuuenduse kandjana” (1932)
  • „Kool ja kodu kasvatusteguritena“ (1933)
  • „Enesearendus ja edasiõppimine” (1933)
  • „Rahvamaja” (1935)
  • „Minu aretustöid puuviljanduses” (1957)
  • „Uut minu aretusaiast” (1969)

IsiklikkuRedigeeri

Aleksander Kurvits oli taluniku poeg. Tal endal oli poeg Ülo Kurvits (20.04.1920–16.02.2006) ja tütar Virve Tiirmaa (sünd. 25.02.1925)

Aleksander Kurvits suri 1. aprillil 1970 Tartus.

VälislingidRedigeeri