Krüsokolla

Krüsokolla on vaske sisaldav füllosilikaatne amorfne kristalliseerunud mineraal, mille rohelise, sinakasrohelise, sinise, mustjassinise kuni musta, vahel ka pruuni või kollase värvuse määrab vasesisaldus. Krüsokolla kristallid on nõeljad, kuid enamasti esineb krüsokolla peeneteralise või kobarja massina[1]. Mineraali leidub vasemaardlais maapinnalähedases kivis, koostiselt on ta vasemaak, kuid kasutatakse dekoratiivkivina.

Krüsokolla
Chrysocolla-230109.jpg
Krüsokolla. Scott Mountain area, Mineral Creek District, Pinal County, Arizona, USA
Omadused
Keemiline valem (Cu,Al)2H2Si2O5(OH)4·n(H2O)
Mineraaliklass füllosilikaadid
Värvus sinine, helesinine või sinakasroheline kuni roheline
Tihedus 1.93–2.4 g/cm³
Kõvadus 2 kuni 4
Süngoonia rombiline
Kriips valge kuni sinakasroheline
Murdepind ebakorrapärane
Läige klaasiläige kuni tuhm läige
Kristallooptilised omadused
Optiline telg kaheteljeline

Suurimad krüsokolla leiukohad on Venemaal, Kasahstanis, USA-s, Kongo DV-s ja Tšiilis.

EtümoloogiaRedigeeri

Krüsokolla nimi tuleb kreekakeesetest sõnadest χρυσός chrysos 'kuld' ja κολλα kolla 'liim', viitena sellele, et krüsokollat kasutati abimaterjalina jootmisel. Nimetuse võttis 315. aastal eKr kasutusele Theophrastos[2].

PildidRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri