Disambig gray.svg  See artikkel räägib Jeesuse emast kui Piibli tegelasest; kristliku dogmaatika ja praktika kohta vaata artikleid Jumalasünnitaja, Maarja austamine ja marioloogia; nime muude kandjate kohta vaata lehekülge Maarja (täpsustus)

Raffael. Sixtuse madonna. 1512–1513. Üks tuntumaid Maarja kujutisi

Maarja (Mariam: kreeka Μαριάμ, heebrea מרים , aramea ܡܪܝܡ) on Uues Testamendis mainitud Jeesuse ema. Maarja oli Uue Testamendi järgi Anna ja Joakimi tütar. Mk 1:9 järgi elas ta koos oma abikaasa Joosepi ja teiste kaaskondlastega Galilea väikelinnas Naatsaretis. Maarjat austatakse kristluses eriti Jeesuse Kristuse emana ja teda mainitakse ka Koraanis Jeesuse ema Maarja elas pärast Jeesuse tapmist apostel Johannese juures.

Uues Testamendis leiduvad andmed Jeesuse vanemate kohta on ainsaks informatsiooni killuks, mis heidab vähesel määral valgust Jeesuse vanematele, paraku puuduvad ajaloolised faktilised andmed Kristuse vanemate kohta. Uue Testamendi ja ajaloolaste valdava arvamuse kohaselt ei saa hilisemaid allikaid võtta väga tõepäraselt, kuna need tuginevad suuresti Uuele Testamendile. Teadlaste sõnul on siiski väga tõenäoline, et Jeesuse vanemate nimed olid algupäraselt tõepoolest Maarja ja Joosep.

NimiRedigeeri

Kõige tõenäolisemalt oli neitsi Maarja algupärane nimi hoopis Mirjam. See nimi pärineb heebrea keelsest nimest Maryām (מרים) ning kannab tähendust „kibedus“ või „kurbus“. Kreeka keelde tõlgitud Piibli Uues Testamendis on tema nimi translitereeritud Mariam (Μαριάμ) või Maria.

Siin kohal peab tähelepanu juhtima asjaolule, et Uues Testamendis kannavad mitmed naised sama nime, näiteks: Maarja Magdaleena ja Maarja, Kloopase naine. Ka Tanahis kannab seda nime mitu isikut, nendest kõige silmapaistvam kandja on Moosese õde Mirjam. Tema kiidulaulu 2Ms 15:1–21, arvatakse kuuluvat Toora vanimate osade hulka.

Eestipärane nimi Maarja pärineb nimest Maria, mis on heebrea nime Maryām (מרים) kreeka- ja ladinapärane kuju. Mõlemad nime vormid (Maria, Maarja ja ka Mirjam) on Eestis levinud tütarlaste nimed. Eestis on neitsi Maarjale pühendatud üle 8 erineva kiriku mõned nendest on Ambla Püha Neitsi Maarja kirik, Helme Püha Neitsi Maarja kirik, Loksa Püha Neitsi Maarja kirik ja teised.

Sünoptilised evangeeliumid nimetavad Jeesuse ema nimepidi (eestikeelsetes piiblitõlgetes: Maarja); Johannese evangeeliumis Jeesuse ema nimepidi ei nimetata. Seevastu Jh 19:25 öeldakse: "Aga Jeesuse risti juures seisid tema ema ja tema ema õde Maarja, Kloopase naine, ja Maarja Magdaleena", mistõttu ei saaks Jeesuse ema nimi olla sama mis tema õel.

Kristluses kasutatakse Maarja kohta ka väljendeid neitsi Maarja, Jumalaema, püha Maarja, Jumalasünnitaja. Ka islamis on Jeesuse ema tuntud Maryami (مريم) nime all.[1]

Maarja elu PiiblisRedigeeri

Evangeeliumides ei esitata Jeesuse ema biograafiat, vaid temast räägitakse seoses Jeesusega. Ta esineb vähestes kirjakohtades, enamasti kõrvaltegelasena. Enamikus Uue Testamendi raamatutes teda ei mainita. Uues Testamendis on Maarja kohta öeldu ajaloolisus kaheldav.

 
El Greco. "Maarja kuulutus". Museo del Prado, Madrid

Jeesuse lapsepõlvelugudes (Luuka evangeeliumi ja Matteuse evangeeliumi esimeses kahes peatükis) räägitakse Maarja osast Iisraeli rahva õndsusloos. Juuditar Maarja elas koos oma vanematega Naatsaretis. Teda nimetatakse kihlatud naiseks: ta kihlus Joosepiga. Mõlemad olid pärit kuningas Taaveti soost.

Luuka evangeeliumi (1:26–38) järgi külastas teda varsti pärast seda ingel Gabriel, kes tervitas teda kui armuleidnut (κεχαριτωμένη, kecharitōménē, passiivi perfekti kesksõna sõnast χαριτῶ (charitō; 'teen meeldivaks') ning kuulutas talle, et ta toob ilmale Iisraeli rahva oodatud messia ja Jumala Poja (Maarja kuulutus): "Aga kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea külla, mille nimi on Naatsaret, neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega. Selle neitsi nimi oli Maarja. Tema juurde tulles ütles Gabriel: "Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!"[2] Tema oli aga vapustatud nende sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada. Ja ingel ütles talle: "Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures! Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni. Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu." Aga Maarja küsis inglilt: "Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei ole mehega olnud? Ja ingel vastas talle: "Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks. Ja vaata, ka su sugulane Eliisabet on pojaootel oma raugapõlves ja see on kuues kuu temal, keda hüüti sigimatuks, sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu." Aga Maarja ütles: "Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!" Ja ingel läks ära tema juurest."

Peagi pärast kuulutust asus Maarja kaugele teekonnale, et külastada oma rasedat sugulast Eliisabetti, kes elas oma abikaasa Sakariasega. Kui ta nende kotta jõudes Eliisabetti tervitas, austas too teda oma Issanda emana ja Maarja vastas talle Issanda kiituslauluga (Maarja kiituslaul), mis katoliku kirikus kannab nime Magnificat (Lk 1:39–55): Neil päevil asus Maarja teele ja ruttas mäestikku Juuda linna ja tuli Sakariase kotta ning teretas Eliisabetti. Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu ja hüüdis suure häälega: "Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili! Miks saab mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb minu juurde? Sest vaata, kui su tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas lapsuke mu ihus rõõmu pärast. Ja õnnis on naine, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand talle on kõnelnud." Ja Maarja ütles: "Mu hing ülistab Issandat ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast, sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale. Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved, sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad. Ta on näidanud oma käsivarre kangust, ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt. Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke, näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt. Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust, nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja tema järglastele igavesti." Umbes kolme kuu pärast pöördus Maarja tagasi Naatsaretti (Lk 1:56): Ja Maarja jäi Eliisabeti juurde umbes kolmeks kuuks ja pöördus siis tagasi koju.

Matteuse evangeeliumis (1:18–25) kujutatakse edasisi sündmusi valdavalt Joosepi vaatepunktist: "Jeesuse Kristuse sündimisega oli aga nõnda. Tema ema Maarja, kes oli Joosepiga kihlatud, leidis enne enda kojuviimist, et ta ootab Pühast Vaimust last. Tema mees Joosep aga, kes oli õiglane ega tahtnud teda avalikult häbistada, võttis nõuks ta salaja minema saata. Aga kui ta seda mõtles, vaata, siis ilmus talle unenäos Issanda ingel, kes ütles: "Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust. Ta toob ilmale poja ning sina paned talle nimeks Jeesus, sest tema päästab oma rahva nende pattudest." Kõik see sündis, et läheks täide, mida Issand on rääkinud prohveti kaudu: "Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja, ja teda hüütakse nimega Immaanuel", see on tõlkes: Jumal on meiega. Kui Joosep unest ärkas, tegi ta nõnda, nagu Issanda ingel oli teda käskinud. Ta võttis oma naise enese juurde, ent ei puutunud teda, enne kui Maarja oli poja ilmale toonud. Ja ta pani lapsele nimeks Jeesus."

Maarja kogu olemus on suunatud Kristusele. Ta kuulub Kristusele, on kihlatud Talle ning viiakse Ta ette puhta neitsina (2Kr 11:2). Maarja esindab püha linna, uut Jeruusalemma, valmistatud otsekui oma mehele ehitud mõrsja (Ilm 21:2). Tema ise on mõrsja, Talle naine (Ilm 21:9). Sellepärast ei saanud ta olla tavapärases mõttes Joosepi mõrsja. Tema kutsumuse absoluutsusest tulenevalt kuulus ta ihu ja hingega Jeesusele ning üksnes Temale. Uue Eevana kuulub ta uuele Aadamale. Uus inimpaar, kes rajas uue lepingu ja taastas selle, mille esimene inimpaar oli hävitanud, polnud mitte Joosep ja Maarja, vaid Jeesus ja Maarja. Maarja on neitsiliku Kiriku eeskuju ning iga taolise inimese eeskuju, kelle kutsumuseks on kuulumine Kristusele, täidetuna täiuslikust ja tingimusteta armastust.[3]

Emana tuli Maarjal oma last kasvatada. Tal tuli õpetada oma poega olema teiste alluvuses. Maarja vastutas lapse eest, kes oli palju suurem kui ta ise. Sellise vastutuse võtmine ja järgimine nõudis temalt pidevalt alandlikkust. Miski ei muuda inimest nii väikseks kui üle jõu käiv ülesanne. Selle väitega nõustuvad paljud vaimulikud juhid. Koos Joosepiga juhendas ja kasvatas ta oma last, sest see oli Jumala tahe. Jeesus kuuletus Maarjale ning kuulas Maarja sõna. Püha Bernard Clairvaux`st (1090-1153) kirjutab: "Sinu arvates on sõnakuulamine alandav. Kas sul pole häbi, sinul, kes sa oled põrm, kui näed, et Looja kuuletub loodule?" (St Bernard, Homilia 1 super Missus est, nr 7). [4][5]

Neitsisünd ja erinevad teooriad Jeesuse pärisisa kohtaRedigeeri

Uue Testamendi tekstides on ka eri arusaamad Maarja rasestumisest ja sünnitamisest. Piiblikriitilised teoloogid väidavad, et probleemne Jeesuse neitsisünni arusaam tekkis tõlkeeksituse ja kreeka müüditraditsioonide mõjul. Teave, et noor naine rasestub ja sünnitab on pandud ühte lausesse, see muudab võimalikuks petliku ettekujutuse neitsist, kes sünnitab. Luuka evangeeliumi (1:31) järgi: "Sa rasestud, tood ilmale poja ja paned temale nimeks Jeesus." Matteuse evangeeliumi (1:18) alguses väljendub probleem selles, et kihlatu on väidetavalt juba enne Joosepiga kooselu alustamist rasedaks jäänud. [6]

Evangeeliumid räägivad neitsisünnist vastuvaidlematu selgusega: Mt 1:16, 18-23; Lk 1:34-36: ja ka Jh 1:13, mida mõnede käsikirjade järgi tuleb lugeda tervikuna: kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest, ei mehe tahtest, vaid Jumalast (Jh 1:13). Sellega viidatakse selgelt nii Jumala Sõna igavesele sündimisele Kolmainsuses kui tema sündimisele neitsist selles ajas. Sellest hoolimata kahtlevad mõned piibliseletajad ja teoloogid sündmuse ajaloolises tõepäras. Ime tundub tõena tunnistamiseks liiga suurena. [3] Teoloogiliselt on neitsist sündimine eelduseks ka Maarja erilisele kohale tema suhtes Kirikuga. Maarja pole kutsutud olema mitte üksnes Jumala Poja ema, vaid Jumala plaani kohaselt saab temast Kiriku kehastusena vähehaaval Tema pruut. [5]

Markuse evangeelium kannab hoopis vanemat, juudakristlaslikumat mõtet, mille kohaselt Jeesus sai osaks Jumalaga Vaimu ristimise, mitte neitsisünni läbi. Hellenismi müüditraditsioonide ja idamaade kultuste mõjul sai riigikirikus valitsevaks viimane arusaam. [4]

Riho Saard arutab teose "Kristluse ajalugu selle algusest tänapäevani" (2013) alguses võimaluse üle, et Maarja sai lapse preestriga ja seetõttu käis 12-aastane Jeesus templis isa otsimas. [6]

Antiikaja lõpu rabide kirjanduses on pakutud võimalust, et Jeesuse pärisisa oli hoopis roomlane, kuid see teooria ei klapi vaadatuna kronoloogilisest aspektist. Algristlased pidasid Joosepit Jeesuse pärisisaks, selle tõekspidamise tekkimist soodustas asjaolu, et see oli kooskõlas tollase perekonnaõigusega. [6]

Maarja ja JumalRedigeeri

Rääkides neitsi Maarja puutumatusest, mõtlevad paljud katoliiklased Kristuse eostamisele Maarja üsas Püha Vaimu toimel, ilma et Maarja oleks kaotanud oma neitsilikkust. Ka Maarja plekita saamine on tõeliselt Püha Vaimu töö, kuid see toimus juba tema sündimises. Alates oma elu esimesest hetkest oli Maarja pärispatuta. Ta oli pääsenud sellest pärispatu nakkusest, mida põdes kogu inimkond. [5] Ta oli sündimisest alates täiesti patuta. Maarja jaoks oli võõras enda esiletõstmine, erinevalt paljudest meie hulgast ei tahtnud ta kunagi olla midagi enamat kui teised. Seetõttu on valesti toiminud teoloogid, kes on varustanud teda kõigi võimalike privileegidega, sest selle tulemusena on temast tehtud erakordselt üllas olend, kellega puudub inimlik kontakt. [3] Neitsi Maarja pärispatuta saamise püha (8.detsember) liturgilisedtekstid väljendavad selgelt, mille pärast on Maarjat hoitud pärispatust ja ka kõigist teistest pattudest:" Sina valmistasid temas oma Pojale väärilise aseme" (pärispatuta saamise palvest). Maarjale oli ette määratud Jumala emaks saamine. Jumal tahtis, et Jeesus saaks Maarjalt kõik selle, mida laps tavaliselt oma emalt saab: mitte üksnes füüsilise igu, vaid ka pärilikud kalduvused, temperamendi, kogu meelelaadi. Maarja oli läbinisti püha, nõnda, et ta sai anda ennast terviklikult oma lapsele. [3] Liturgia lisab, et Maarjat hoiti patu eest ka sellepärast, et Jumal näitaks "temas meile Kiriku, Kristuse pruudi palet ilma plekita ja kortsuta" (Missa osa: Armulaua liturgiast). Maarja polnud üksnes Jeesuse ema, risti juures seistes sai temast uus Eeva. Seal seisis ta ka uue Aadama pruudina. Kirik, kelle Jumal oli määranud olema Kristuse pruut (vrf 2Kr 11:2; Ef 5:32) pole mitte lihtsalt hulk inimesi, vaid seda esindab konkreetne, elav isik. Kui Jeesus suri, viibis Kirik kohal Maarja isikus. Kui Maarja poleks olnud patuta, ei oleks temast iial saanud selle Kiriku eeskuju, milles ei oleks plekki ega kortsu (Ef 5:27).[5]

Pärispatu puudumine Maarjas tähendas konkreetselt seda, et erinevalt teistest ei tulnud tal võidelda sünnipärase isekusega. Algusest peale oli ta Jumalale täiesti avatud. Alates esimesest hetkest seisis ta nö avatud suuga (vrd Ps 81:11) "otse Jumala all" (Eckhart). Sellepärast ei läinudki ükski hetk tema elust raisku, ta ei kaotanud midagi neist andidest, mida Jumal oli talle andnud. [3]

1854. aasta 8. detsembril kuulutas paavst Pius IX pidulikult, et Maarja pärispatuta saamine on Jumala ilmutatud tõde.[3] Ta viitas muuhulgas Luuka evangeeliumi kirjakohale 1:28, milles ingel tervitab Maarjat: Rõõmusta, sa armuleidnu! See polnud mingi tavaline tervitus, vaid tiitel, isegi eriline nimetus, mis väljendas Maarja olemust. Kreekakeelse algteksti täismineviku vorm κεχαριτωμένη,(kecharitōménē, passiivi perfekti kesksõna sõnast χαριτῶ (charitō; 'teen meeldivaks') viitab toimunud tõsiasjale: Maarja ei saanud armu sel hetkel kui ingel teda kõnetas, vaid armu täius kuulus tema olemusse. Ta oli selle täiuse saanud alates algusest, selle hetke jaoks, mil ingel Gabriel tõi talle sõnumi, et temast saab Jumala ema.[4] [3] Muidugi saab nii radikaalset Luuka teksti tõlgendust uskuda vaid see, kes usub, et Piibel on antud Kirikule ning et vaid Kirik võib tõlgendada ja selgitada Piiblit lahknemata tõest. [3] Väljend "armuleidnu" ei tarvitse tingimata tähendada, et Maarja oleks olnud kaitstud kõikide pattude eest. Kuid Kiriku ülesanne on olnud Püha Vaimu juhtimisel sammhaaval mõista, mida Jumal tegelikult silmas pidas, kui Ta andis Maarjale ingli vahendusel niivõrd ebahariliku nime. [3]

Jumal oli teinud Maarjale pakkumise ning tal tuli langetada otsus. Kõik sõltus tema vastusest, alates Aadama langemisest oli seda vastust oodanud kogu inimkond. Jumal oli inimesele juba varemgi rääkinud, kuid Ta ei olnud saanud selget vastust. Võib-olla saab öelda sedagi, et Jumal kasvatas vanas lepingus oma rahvast sammhaaval, kuni sellest viimaks sündis inimene, kes suutis Jumalale vastata. Maarja ütles otsustava sõna kogu inimkonna eest: "Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle Sinu sõna järgi!" (Lk 1:38) Jumal ja Maarja väljendusid ühtemoodi. [7][4]

Üksnes Uue Testamendi tekstide põhjal ei saa me Maarja jätkuvast neitsilikkusest absoluutse kindlusega midagi öelda. Kuid tulenevalt Maarja katsumusest olla nö "pleki ja kortsuta" Kiriku eeskuju, oleks vaid teatud aja kestev neitsilikkus olnud mõttetu. [3]

Luukas kirjutab, et Maarja tõi ilmale oma esimese poja (Lk 2:7), kuid see ei ütle midagi teiste võimalike laste kohta. Esimest poega nimetati esmasündinuks sõltumata sellest, kas sündis rohkem lapsi või mitte. [8] . Kirik on alati veendunud olnud, et Maarja jäi ka pärast Jeesuse sündi neitsiks ning tal ei olnud peale Jeesuse teisi lapsi. Samamoodi mõistsid seda reformaatorid. [3] Luther ütleb 1546. aastal küünlapäeva jutluses: "Nõnda nagu ta enne ilmutust ja sündi oli neitsi, jäi ta neitsiks sünnitades ja ka pärast sünnitust." [4] [3] Hukka mõisteti kõik need, kelle väitel oli Maarjal peale Jeesuse ka teisi lapsi.

Maarja ja Joosepi kihlusRedigeeri

Kuigi kihlus oli Iisraelis siduv ning kihlunuid peeti lõplikult teineteisele kuuluvaks, algas abieluline kooselu alles abielu sõlmimisega. [9] Maarja ja Joosepi pulmi polnud veel peetud ja ehkki Maarjat peeti juba Joosepi abikaasaks, elas ta endiselt oma vanemate juures, nagu ka Joosep elas oma vanemate juures. [9] Abielludes ei olnud Maarja peamieseks lootuseks saada armastust ja turvalisust. Ta abiellus kuulekusest Jumala vastu, ta kuulus rahva hulka, kelle seas oli abielu tegelikult kohustus. Vallalisust peeti häbiasjaks ja needuseks. [9]

Maarja austamineRedigeeri

II Vatikani kirikukogu ütleb oma konstitutsioonis "Kirikust": "Maarja, kes oma Poja järel on Jumala armust ülendatud kõrgemaks kõikidest inimestest ja inglitest- sest ta on Jumala püha ema, kes osaleb Kristuse salasustes - saab õigusega Kirikus osa erilisest austusest" (Lumen Gentium, nr 66). Lisaks sellele kutsutakse teolooge ja sõnakuulutajaid "Hoiduma väärast liialdamisest". [10] Tuleb nõustuda, et Maarja auväärset positsiooni on esile toodud liialdades. Kuigi Maarjat on peetud uueks Eevaks, on siiski mehe ja naise vahelist suhet rõhutatud niivõrd palju, et Looja ja loodu erinevus on hämardunud. Mõnikord on arvatud, et tegelikult on Maarja kõigeväeline. See arusaam rajanes usule, et Jeesus on Maarja "alam" mitte ainult maal, vaid ka taevas. Unustati, et taevas pole Maarja ülesanne mitte käsutada oma Poega, vaid palvetada tema poole inimeste pärast. [10]

MarioloogiaRedigeeri

Marioloogia on teoloogiast välja kujunenud uurimisharu, mis on suunanud oma uurimise fookuse neitsi Maarjale, Jumala emale. Oma metoodika kohaselt leiab seoseid erinevate usuliste õpetuste vahel, mis on kaudselt või otseselt seotud neitsi Maarjaga. Marioloogia peamiseks ülesandeks on luua ja otsida seoseid pühakirja, traditsioonide ja õpetuste vahel, seades suurimaks uurimisobjektiks neitsi Maarja (ing. k. The Church of Mary). Marioloogia arendamise suurimaks takistuseks on ajalooliselt ja kronoloogiliselt korrektsete allikate puudus. [11]

SümbolidRedigeeri

Maarja sümbolid on koos temaga kujutatavad, teda sümboliseerivad esemed: liilia, roos, roosiaed, kuusirp, kaitsemantel, roosikrants jms.[12]

Kaitsemantlit kujutatakse keebina, mida kandis neitsi Maarja. Keep pakkus varju neile, kes olid hädas ja vajasid tuge – keebi all olemine tekitab turvatunde – ülevoolava emaarmastuse tunde. Samuti on keebi all olijad kaitstud kurjade vaimude eest.

Roose ja ka roosiaeda peetakse tihtipeale ainult armastuse sümboliks, kuid nad sümboliseerivad ka neitsi Maarjat, mis kaudses seoses armastusega, täpsemalt emaliku armastusega- armastusega oma laste vastu. Peale armastuse sümboliseerimise sümboliseerivad roosid ka saladust või konfidentsiaalsust. Termin "sub rosa", mis tähendab otsetõlkes "roosi või rooside all", pärineb juba antiikajast. Väidetavalt oli roomlastel tavaks riputada roose tubade lagedesse- žest, mis tähendas, et kõik, mida räägiti veini mõju all olles jäi saladuseks. [13]

Rooma Katolik Kirik võttis valge liila kasutusse sümboliseerimaks neitsi Maarjat. Valge liila (hiljem nimetatud ka Madonna liiliaks) valge väev sümboliseerib Maarja puhtust, puutumatust, süütust, viljakust ja ühendumust jumalikkusele. Renessansiperioodil kasutasid valge liilia sümboolikat oma maalidel ka paljud kunstnikud, kellest tuntuimad olid Jan van Eyck Hollandist ja Sandro Botticelli Itaaliast. Viimane kujutas valget liiliat maalil, mis esitas vaatajatele ingel Gabrieli sõnumi toomist neitsi Maarjale. Sõnumis kuulutas ingel Gabriel Jeesuse sündi. [14]

Kuusirp (inglise keelde tõlgituna "Crescent" ) aga ka poolkuu, vanakuu ja noorkuu sümboliseerivad peamiselt viljakust. Kuufaasid on seotud eluga ja surmaga ning neid on seetõttu kasutatud väga paljudes erinevates religioonides. Kuufaase vaadates suutsid juba antiikaja inimesed määrata aastaaegu, tõuse ja mõõne, seetõttu on nimetatud neid ka loodusliku viljakuse esilekutsujateks. Kuusirp ja ka Kuu võivad sümboliseerida naise menstruaaltsüklit, mis on samuti otseses seoses viljakusega (teadupärast on menstruaaltsüklil väga oluline roll naiseviljakuse säilitamises). Piiblist pärit viited kasutavad Kuu sümboolikat tähtsustamaks kosmilisi sündmusi, jumalikke epifaaniaid ja efemeerset inimese loomust. Kuud seostatakse ka imikute kaitsega- kaitse haiguste ja kurja eest. [15]

ViitedRedigeeri

  1. Martin Bauschke. Der Sohn Marias. Jesus im Koran, Darmstadt 2013. lk 22j.
  2. Neid sõnu kasutatakse Maarja austamisel palvena (katoliku kirikus "Ave Maria" algus).
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 Wilfrid Stinissen (1999). Maarja Piiblis ja meie elus. GALLUS. Lk 53. 
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Max Thurian, (1968). Marie, mére du Seigneur. Presses de Taize. Lk 72. 
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 Wilfrid Stinissen (1999). Maarja Piiblis ja meie elus. GALLUS. Lk 53. 
  6. 6,0 6,1 6,2 Riho Saard (2013). "Kristluse ajalugu selle algusest tänapäevani. ARGO. 
  7. Wilfrid Stinissen (1999). Maarja Piiblis ja meie elus. GALLUS. Lk 30. 
  8. Wilfrid Stinissen (1999). Maarja Piiblis ja meie elus. GALLUS. Lk 54. 
  9. 9,0 9,1 9,2 Wilfrid Stinissen (1999). Maarja Piiblis ja meie elus. GALLUS. Lk 46. 
  10. 10,0 10,1 Wilfrid Stinissen (1999). Maarja Piiblis ja meie elus. GALLUS. Lk 150. 
  11. Fr. Johann G. Roten. "Principles of Mariology".
  12. Kunstileksikon CD-ROM
  13. FTD.com. "Rose Flower meaning and Symbolism". July 20, 2016. Vaadatud 02.02.2020.
  14. St. Catherine`s School. "The meaning of the Lily". Vaadatud 04.02.2020.
  15. Father Johann Roten. "Marian Symbolism of the Crescent Moon". Vaadatud 04.02.2020.

Vaata kaRedigeeri