Sinimütsik

seeneliik

Sinimütsik (Mycena pseudocorticola (Bres.) Kühner, 1938) on mütsiku perekonda kuuluv seeneliik, mis kasvab tavaliselt sügisel ja talvel samblaga kaetud elavate lehtpuude tüvedel. Kasvab näiteks mägivahtra (Acer pseudoplatanus), paju (Salix) ja saare (Fraximus) peal. [1] [2] Eestist on teda mitmest kohast leitud.[3]

Sinimütsik
Sinimütsik Mycena pseudocorticola
Sinimütsik Mycena pseudocorticola
Taksonoomia
Riik Seened Fungi
Hõimkond Kandseened Basidiomycota
Klass Agaricomycetes
Selts Šampinjonilaadsed Agaricales
Sugukond Mütsikulised Mycenaceae
Perekond Mütsik Mycena
Liik Sinimütsik
Binaarne nimetus
Mycena pseudocorticola
(Bres.) Kühner, 1938

Levila

muuda

Eestis on teda seenekogudesse korjatud viiest kohast. Teda on leitud hariliku pärna ja hariliku vahtra samblase koore pealt, samuti paju ja sanglepa pealt. On Eestis üsna tavaline.[4]

Euroopas esineb Rootsis, Norras, Taanis, Suurbritannias, Iirimaal, Luksemburgis, Saksamaal, Hispaanias, Austrias, Sloveenias, Prantsusmaal jm.[5]

Kirjeldus

muuda

Sinimütsiku seenekübar on kooniline ja kumer ning selle läbimõõt jääb vahemikku 2–12 mm. Kübar on keskelt veidi lameda kujuga. Värvuselt võib olla sinine või hall. Vananedes muutub pruuniks. Kübara all tavaliselt 8–14 eoslehekest. Värvuselt hallid või sinakashallid.[1]

Sinimütsikul on tavaliselt 8–14 suhteliselt laia eoslehekest, mis on külgedelt halli värvi ning serva pealt kahvatumad ja heledamad. [1]

Seenejalg on 5–25 mm pikk ja kuni ühemillimeetrise läbimõõduga. Värvus varieerub hallist sinakashalliks. Vananedes muutub samuti pruuniks. Jala alus on tihedalt kaetud pikkade valgete karvadega. Sel mütsiku liigil ei ole iseloomulikku lõhna.[1]

Sinimütsiku eosed on ümarad ning nende pikkus ja laius varieerub vahemikus 7,5–10 mikromeetrit, tsüstiidid kaetud harunevate peenikeste jätketega. [1]
Sinimütsik kasvab tihti sama tüve peal koos korbamütsikuga (Mycena meliigena). Kahe liigi noori isendeid on lihtne eristada, kuid kui nad vananedes pruunikaks lähevad, on neil oluliselt raskem vahet teha.[1]

Viited

muuda

Välislingid

muuda