Atakamiit on harvaesinev rohu-, smaragd- kuni mustjasrohelist värvi, haliidide hulka kuuluv mineraal, koostiselt aluseline vaskkloriid Cu2Cl(OH)3. Kristallid on prismalised või tahveljad, pikisuunas viirutatud ja kiilutaoliste otstega. Esineb ka kiulisi, teralisi või massiivseid agregaate.[1] Mineraal on nimetatud esimese leiukoha järgi Atacama kõrbes.

Nõeljate kristallidega sinakasroheline atakamiiditükk
Rohuroheline atakamiit Tšiilist

Kasutus värvipigmendina

muuda

Atakamiiti on pulbriks jahvatatuna kasutatud loodusliku rohelise värvipigmendina alates antiikajast[2] nii käsikirjade illuminatsioonis kui ka seina- ja tahvelmaalis[3]. Muuhulgas on seda leitud Rootsi ja Taani keskaegsete maakirikute seinamaalinguilt, ehkki nende puhul on kaalutud võimalust, et tegemist on sünteesitud ühendiga[4][5], ja 16. sajandi Peruus loodud polükroomselt puuskulptuurilt[6].

Viited

muuda