Mingi dünastia

Mingi dünastia valitses Hiinat aastail 1368–1644.

Mingi dünastiale pani aluse endine talupoeg ja buda munk Zhu Yuanzhang. Ta sai võimule pärast põua, üleujutuste ja rahandussüsteemi kokkuvarisemise põhjustatud laiade rahvahulkade mässe, mis kukutasid Mongoli dünastia.

Püüdes vähendada talupoegade viletsust, tugevdas Zhu (keiser Hongwu) keiserlikku autokraatiat ja vähendas päritavaid ametikohti.

Hongwu jaotas rahva päritavateks seisusteks: talupoegadeks, sõduriteks ja käsitöölisteks. Mongolite dünastia oli viinud Hiina rahvusvahelise kaubanduse ja diplomaatiliste suhete maailma teiste riikidega võrdseks, Ming aga püüdis restaureerida Tangi-aegset Hiina-keskset maailma.

Mingi dünastia keisrid

1. Hongwu 1368–1398;
2. Jianwen 1399–1402;
3. Yongle 1403–1424;
4. Hongxi 1435;
5. Xuande 1426–1435;
6. Zhengtong/Tianshun 1436–1449/1457–1464;
7. Jingtai 1450–1457;
8. Chenghua 1465–1487;
9. Hongzhi 1488–1505;
10. Zhengde 1506–1521;
11. Jiajing 1522–1567;
12. Longqing 1567–1572;
13. Wanli 1573–1620;
14. Taichang 1620;
15. Tianqi 1620–1627;
16. Chongzhen 1628–1644.