Lilla

(Ümber suunatud leheküljelt Violetne)
Disambig gray.svg  See artikkel räägib värvitoonist üldtähenduses; heraldilise värvitooni kohta vaata artiklit Violett (heraldika)

Lilla ehk violett, omadussõnana violetne, on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~390–420 nanomeetrit. Violetset värvust iseloomustab lühim lainepikkus ja see piirneb inimsilmale nähtamatu ultravioletiga. Eesti keele seletav sõnaraamat defineerib lillat värvust punasinisena[2], Sõnaveeb lisab võrdluseks sireli- ja kanarbikuõie värvuse[3], violetset kirjeldatakse kannikeseõite värvi lillana[4]. Sõna lilla kuulub eesti keele 11 põhivärvinime hulka[5].

Lilla / Violett
Vaucluse lavanda.jpg
Amethystvb.jpg
Apatura iris Weinsberg 20080618 3.jpg
2007-08-04 Clavulina amethystina 1010103377.jpg
Szinyei Merse, Pál - Lady in Violet - Google Art Project.jpg
Brassica oleracea var capitata Rubyball.jpg
Devon Violets. Viola odorata (33624079715).jpg
Spektrivärvuse koordinaadid
Lainepikkus ~390–420 nm
Sagedus 790–666 THz
Värvi koordinaadid
Hex kood #440099
Allikas Pantone Violet C
Violetsete värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud V-ga
Lilla (RGB)
Värvi koordinaadid
Hex kood #7F00FF
sRGBB  (rgb) (127, 0, 255)
HSV       (h, s, v) (270°, 100%, 100%)
Allikas RGB tertsiaalvärv Violet[1]
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti)
Lilla (Pantone)
Värvi koordinaadid
Hex kood #440099
sRGBB  (rgb) (68, 0, 153)
CMYKH   (c, m, y, k) (59, 100, 0, 40)
HSV       (h, s, v) (267°, 100%, 60%)
Allikas Pantone Violet C
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti)
H: Normaalolukorras [0–100]
Lilla (Pantone)
Värvi koordinaadid
Hex kood #BB29BB
sRGBB  (rgb) (187, 41, 187)
CMYKH   (c, m, y, k) (0, 78, 0, 27)
HSV       (h, s, v) (300°, 78%, 73%)
Allikas Pantone Purple C
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti)
H: Normaalolukorras [0–100]
Lilla (Munsell 5P)
Värvi koordinaadid
Hex kood #9F00C5
sRGBB  (rgb) (159, 0, 197)
CMYKH   (c, m, y, k) (19, 100, 0, 23)
HSV       (h, s, v) (288°, 100%, 77%)
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti)
H: Normaalolukorras [0–100]
Purple (HTML)
Värvi koordinaadid
Hex kood #9F00C5
sRGBB  (rgb) (128, 0, 128)
CMYKH   (c, m, y, k) (0, 100, 0, 50)
HSV       (h, s, v) (300°, 100%, 50%)
Allikas htmlcsscolor.com
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti)
H: Normaalolukorras [0–100]
Violet (HTML)
Värvi koordinaadid
Hex kood #EE82EE
sRGBB  (rgb) (238, 130, 238)
CMYKH   (c, m, y, k) (0, 45, 0, 7)
HSV       (h, s, v) (300°, 45%, 93%)
Allikas htmlcsscolor.com
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti)
H: Normaalolukorras [0–100]
Dark Violet (HTML)
Värvi koordinaadid
Hex kood #9400D3
sRGBB  (rgb) (148, 0, 211)
CMYKH   (c, m, y, k) (30, 100, 0, 17)
HSV       (h, s, v) (282°, 100%, 83%)
Allikas htmlcsscolor.com
B: Normaalolukorras [0–255] (bitti)
H: Normaalolukorras [0–100]
Lillade värvitoonide mittetäielikku loetelu vt Värvuste loend põhivärvinimede järgi.

VärviõpetusesRedigeeri

Kõigist spektrivärvustest ja teistest kromaatilistest värvustest on lilla kõige tumedam. Lilla värvuse komplementaarvärvus enamikul värviringidel on kollane[6].

Subtraktiivses värvisünteesis pigmentvärvide korral, RYB-värvimudelis, samuti neljavärvitrüki korral, on violett üks kolmest sekundaarvärvusest. Segades erinevaid punaseid ja siniseid värvipigmente, saadakse eri pigmentide puhul erinevaid lillasid värvitoone, magentapunase ja tsüaansinise segamisel saadakse sinise poole kalduv violetne värvus violettsinine.

Aditiivses värvisünteesis võib lillat käsitleda tertsiaalvärvusena, mis moodustub sekundaarvärvusest magentast (Fuchsia, sinisest ja punasest valgusest) ja sinisest, see lilla on komplementaarne kollakasrohelisega[7].

Lilla erinevates värvisüsteemidesRedigeeri

Erinevad värvisüsteemid on ühel meelel lilla segamises subtraktiivses värvisünteesis punasest ja sinisest pigmendist, kuid eri pigmentvärvide segamisel saadud lillad värvused värviringides vanades värviteooria-raamatutes erinevad toonilt üsna tugevasti.

Kolme põhivärvusega värvisüsteemides, nagu Goethe värviringil, Charles Blanci ja Johannes Itteni värvitähtedel jt, on lilla vastandvärvuseks värviringis tavaliselt kollane.

Nelja või kaheksa põhivärviga värvisüsteemides, nagu NCS ja Ostwaldi värvisüsteem, samuti viie põhivärviga Munselli värvisüsteemis on violeti vastandvärvuseks lehe- või kollakasroheline.

Lilla värvus loodusesRedigeeri

Mineraalid ja anorgaanilised pigmendidRedigeeri

Lilla värvusega mineraalid on vääriskivi ametüst (violetne kvarts), ehtekividena kasutatavad ametriin (kvartsi teisend), lepidoliit, tšaroiit ja ioliit, samuti võivad lilla värvusega olla fluoriit ja ahhaat. Lilla värvusega teisendid on vääriskividel safiiril ja topaasil.

Lilla värvus taimedelRedigeeri

Üheks peamisteks õievärvuste põhjustajateks on flavonoidide hulka kuuluvad antotsüaanid. Kolmeks laiemalt levinud antotsüaaniks on pelargonidiin, tsüanidiin ja delfinidiin, mis erinevad üksteisest vaid hüdroksüülrühmade arvu poolest. Mida rohkem hüdroksüülrühmi, seda sinisem pigment on, nii et ühe hüdroksüülrühmaga pigment värvib õied punaseks, kahega violetseks ja kolme hüdroksüülrühmaga siniseks. Kuna antotsüaanid annavad õitele ja viljadele nende värvuse, siis on neil oluline roll loomade ligimeelitamisel nii tolmeldamiseks kui ka seemnete levitamiseks[8]. Liblikad tolmeldavad eelistatult roosasid ja roosakas- ning punakaslillasid õisi, mesilased peale kollaste ka siniseid ning sinilillasid õisi[9].

Õie pigmenteerunud osades varieerub antotsüaanide sisaldus 0,01%-st kuni 15%-ni kudede kuivkaalust ja isegi sama perekonna või liigi esindajad võivad erineda antotsüaani sisalduse poolest sadu kordi[10].

Suure mõjuga taimede õievärvusele on antotsüaanide kompleksid erinevate kaaspigmentidega. Need on mitmesugused orgaanilised ühendid nagu parkained ja kaneelhappe derivaadid, kuid kõige sagedamini on need antotsüaanidele lähedased ühendid mõnest teisest flavonoidide klassist[11].

Tegelikult annavad antotsüaanid ka muudele eri taimeosadele - punase kapsa lehtedele, mustika, viinapuu ja baklažaani viljadele, härgheina lehtedele - laia värvispektri õrnroosast kuni mustjaslillani. Värv ja selle intensiivsus sõltub nii pigmendi kontsentratsioonist kui ka sellest, millised paljudest võimalikest antotsüaanide konkreetses taime osas on olemas ja tavaliselt annab värvi erinevate antotsüanidiinide kombinatsioon – mustika viljale annavad värvuse näiteks delfinidiin, tsüanidiin, petunidiin, peonidiin ja malvidiin[12].

ÕiedRedigeeri

Viljad ja muud taimeosadRedigeeri

Kunst, käsitöö ja tehnoloogiaRedigeeri

Lillad pigmendid maalikunstisRedigeeri

Looduslikke violetseid anorgaanilisi värvipigmente ei leidu, vaid punasel ookril on mõnes piirkonnas violetne varjund. Enamasti saadi violetsed värvitoonid maalidel sinise ja punase värvi segamise teel. Violetsed tehispigmendid sünteesiti alles 19. sajandil. Antiik- ja keskajal kasutati maalikunstis vahel purpurtigude värvainet, mida seinamaalide või hiljem raamatumaali tarvis segati side- ja täiteainetega[13].

NäiteidRedigeeri

Lilla värv värvitaimedest ja -loomadestRedigeeri

Violetset värvust tekstiilikiudude jm materjali värvimisel annavad järgmised looduslikud värvained[15]:

NäiteidRedigeeri

Lilla värv muudest keemilistest ühenditestRedigeeri

Klaasi ja emailide värvimiseks kasutatakse nn Cassiuse purpurit, mis on kulla kolloidlahus tina(IV)hüdroksiidi geelis[18].

Ajalooliselt vanim lilla aniliinvärvaine tekstiili värvimiseks on aniliinlilla ehk Perkini violett.

Preparaatide ja bakterite värvimiseks mikroskoopias, värviandjana kirjutusmasinalintidel ja kopeerpaberitel, samuti ph-indikaatorina kasutatakse orgaanilist värvainet kristallvioletti.

VäljendidRedigeeri

Kõnekeeles tähistatakse sõnaga "lilla" homoseksuaalset inimest, eelkõige gei-meest[19][20].

"Lillat lööma" tähendab kergemeelset elu elama[21], sama tähendus on väljenditel "elu on lilla" või "elu on lilla-prilla".

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri

valge kollane oranž roosa punane roheline sinine lilla pruun hall must Värvused