Orsell

samblikest saadav purpurpunane värvaine

Orsell (prantsuse keeles orseille) on Roccella perekonna samblikest fermentatiivse käärimise teel saadav värvaine[1]. Värvus on purpurja tooniga erk punane.

Orselliga värvitud villane lõng
Samblik Roccella tinctoria
Codex purpureus Rossanensis

Nimetusest muuda

Värvaine nimetus tuleb sambliku nimetusest (vanaprantsuse orchel, katalaani orxella[2]) ja käis algselt rannikul eluneva Roccella perekonna samblikest saadava värvaine kohta, kuid 19. sajandi lõpuks nimetati orselliks kõiki värvaineid, mida saadi samblikest[3], ja eristati neid täiendsõnade abil - tõeline orsell oli saksa keeles canarische Orseille või Kräuterorseille, prantsuse keeles orseille d'herbe, orseille de mer või orseille des iles 'mereorsell', 'saarte orsell', parell oli saksa keeles Erdorseille, prantsuse keeles orseille de terre 'maaorsell', orseille d'Auvergne 'Auvergne'i orsell' või orseille de Lyon, ja cudbear kandis prantsuse keeles nime orseille d'Ecosse 'šoti orsell'[4].

Saamine muuda

Vanim orselli lähteaine on arvatavasti Lõuna-Euroopas levinud samblikuliik Roccella tinctoria[5], mille kasvukoht on Vahemere rannikul. Antiikajal oli orsell purpurtigudest saadava purpurvärvi kõrval üks kallimaid värvaineid, seda mainib juba Theophrastos. 4. sajandil värvaine kasutamine vähenes märgatavalt ja üks seletusi selle kohta on, et samblik ei jõudnud oma kasvukohtades taastuda.

Orselli tootmiseks peenestati samblik ja lasti sel mõnest päevast kuni mitme kuuni liguneda lahjendatud ammoniaagis või uriinis, et moodustuks värvaine ortseiin (värvainete indeksis C.I. Natural Red 28). 14. sajandil jõudis orselli valmistamise oskus Idamaadest Vahemere maadesse[6]. Samblikest orselli tootmise kõrvalsaadus on lakmus.

Näiteid ajaloost muuda

Maailma üks vanimaid illustreeritud raamatuid, 5.–6. sajandist pärit ja praegu Rossanos asuv codex purpureus on kirjutatud purpurpärgamendile. Pikka aega arvati, et pärgament on värvitud Tüürose purpuriga, kui 2016. aastal selgitati välja, et värv ei sisalda bromiini, sisaldab aga ortseiini ja seega on tegemist orselliga[7].

Orselliga on värvitud lõngu 16.–17. sajandi gobeläänide jaoks. Kuigi juba siis teati orselli vähesest värvikindlusest, kasutati seda siiski väga palju kaunite värvitoonide pärast. Nüüdseks on vaipade esialgne toredus kadunud või kadumas[8].

Venemaal kasutati orselli alates 17.–20. sajandini villa ja siidi värvimiseks[9].

Viited muuda

  1. https://www.britannica.com/technology/orchil
  2. https://fr.wiktionary.org/wiki/orseille#fr
  3. "Eve Järvoja. Välismaised värvained. - Renovatum anno 1991" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2018. Vaadatud 14. detsembril 2018.
  4. J. F. A. Eichelberg. Naturgetreue Abbildungen und ausführliche Beschreibungen aller in- und ausländischen Gewächse, welche die wichtigsten Producte für Handel und Industrie liefern, als naturgeschichtliche Begründung der merkantilischen Waarenkunde. 1840
  5. F. Brunello. The Art of Dyeing in the History of Mankind. 1973
  6. https://www.britannica.com/science/litmus#ref253025
  7. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. aprill 2019. Vaadatud 15. aprillil 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  8. https://textileinvestigations.wordpress.com/2015/05/29/loss-and-dyeing-fading-conservation-and-orchil-dyes-in-tapestries/
  9. "Eve Järvoja. Välismaised värvained. - Renovatum anno 1991" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2018. Vaadatud 14. detsembril 2018.

Välislingid muuda