Codex purpureus Rossanensis

Codex purpureus Rossanensis on 6. sajandist pärit käsikirjaline kreekakeelne evangeliaar, mis on kirjutatud purpurpärgamendile ja illumineeritud^[1].

Codex purpureus Rossanensis't säilitatakse Rossano katedraalis Itaalias.

2015. aastal kanti Codex purpureus Rossanensis UNESCO maailma mälu registrisse^[2].

Käsikiri muuda

Käsikirja pärgamendilehed mõõdus 30,7×26 cm on köidetud raamatuks, algselt umbes 400 leheküljest on säilinud 188. Pärgament on värvitud purpurseks. Pikka aega arvati, et värv on Tüürose purpur, kuid 2016. aastal selgitati välja, et värv ei sisalda bromiini, vaid ortseiini ja on seega samblikuvärv orsell^[3].

Tekst muuda

Bütsantsis kasutusel olnud kreeka untsiaalis kirjutatud tekst on paigutatud lehele kahes veerus, kummaski 20 rida. Esimesed kolm rida incipit-leheküljel (evangeeliumi algus) on kirjutatud kuldtindiga, ülejäänud hõbedaga. Tekst on kirjutatud scriptio continua viisil, st puuduvad sõnavahed, tsesuurid, rõhud, kirjavahemärgid, välja arvatud lõiku lõpetav punkt. Kirjutaja on teadmata.

Säilinud on Matteuse evangeelium tervikuna, samuti peaaegu terve Markuse evangeelium, millest puuduvad vaid salmid Markuse 16:14-20. Lisaks on käsikirjas osa Eusebiuse kirjast Copianusele pühakirja konkordantside teemal.^[4]

Illustratsioonid muuda

Käsikirjas on 15 poole või täislehekülje suurust värvilist illustratsiooni. Illustratsioonide stiili eeskujuks on peetud seinamaalinguid. Enamik neist kujutavad stseene Kristuse elust, koos viidetega Vana testamendi prohvetitele lehe alumises osas, üks on piibli konkordantside tiitelleht nelja evangelisti kujutisega ja üks on evangelist Markuse figuur arhitektuurses raamistuses. Käsikirjas leiduv püha Markuse figuur on üldse kõige varasem ühe evangelisti kujutis raamatumaalis^[5].

Päritolu ja dateerimine muuda

Pole palju selliseid tunnuseid, mille alusel kindlaks teha, millal ja kus käsikiri on loodud ja kuidas jõudis see Rossanosse. Käsikirja stiilile tuginedes on eksperdid pakkunud valmimise ajaks perioodi 4. ja 6.–7. sajandi vahel, kõige tõenäolisemaks peetakse käsikirja valmimist 6. sajandil. On oletatud, et käsikiri võis olla kirjutatud Süürias, võib-olla Antiookias, ning et see sattus Rossanosse koos kreeka munkadega, kes võisid põgeneda pilditüli esimeses faasis 7. sajandil Itaaliasse ja võtsid pühakirja endaga kaasa. Kuid samahästi võis selle Rossanosse tuua mõni rikas aadlik Bütsantsi õukonnast.

Käsikirja on 1846. aastal kirjasõnas esmamaininud ajakirjanik Cesare Malpica. 1879. aastal uurisid Rossano codex purpureus't teaduslikult saksa teadlased Oscar von Gebhardt ja Adolf Harnack, kes juhtisid sellele rahvusvahelise kultuuriavalikkuse tähelepanu.^[6]

Faksiimile muuda

Käsikirjast on antud välja kaks faksiimilet, üks Saksamaal (Akademische Druck- u. Verlagsanstalt, 1985) ja teine Itaalias (Salerno Editrice, 1985-1987)^[7].

Viited muuda

↑ https://www.artesacrarossano.it/eng/codex.php
↑ http://www.codexrossanensis.it/en/unesco/
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. aprill 2019. Vaadatud 8. detsembril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ https://www.artesacrarossano.it/eng/codex.php
↑ https://www.facsimilefinder.com/facsimiles/codex-purpureus-rossanensis-facsimile
↑ https://www.artesacrarossano.it/eng/codex.php
↑ https://www.facsimilefinder.com/facsimiles/codex-purpureus-rossanensis-facsimile

Välislingid muuda

[1] ttps://www.artesacrarossano.it/eng/codex.php

[2] ttp://www.codexrossanensis.it/en/unesco/

[3] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. aprill 2019. Vaadatud 8. detsembril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[4] ttps://www.artesacrarossano.it/eng/codex.php

[5] ttps://www.facsimilefinder.com/facsimiles/codex-purpureus-rossanensis-facsimile

[6] ttps://www.artesacrarossano.it/eng/codex.php

[7] ttps://www.facsimilefinder.com/facsimiles/codex-purpureus-rossanensis-facsimile

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]