Vikipeedia

Koobalt

Keemiline element
27



2
15
8
2
Co
58,9332
Koobalt

Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 27. Koobalt kuulub klassifikatsiooni siirdemetallid, d-elemendid.

Koobalti avastas Georg Brandt aastal 1742 Rootsis Stockholmis.

Aatomi ehitusRedigeeri

Koobalti kristalli struktuur on heksagonaalne, tahukeskne kuubiline. Oksüdatsiooniaste ühendites on +1, +2, +3 või +4. Põhilised oksüdatsiooniastmed on nendest +2 ja +3. Oksüdatsiooniaste +4 on harvem esinev ja üldiselt ebapüsiv. Oksüdatsiooniastmega +1 on õnnestunud ka mõned ühendid sünteesida. Koobalti elektronvalem on 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d7. Elektronskeem on +27|2)8)15)2). Elektronide arv koobaltis on 27, neutronite arv 32 ja prootonite arv 27.

OmadusedRedigeeri

Füüsikalised omadusedRedigeeri

Omadustelt on koobalt metall. Tema tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3 ja sulamistemperatuur 1495 Celsiuse kraadi. Koobalti aatommass on 58,9332. Koobalt keeb temperatuuril 2927 °C. Värvuseks on hõbevalge. Agregaatolek toatemperatuuril on tahke. Kõvadus Mohsi järgi on 5. Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 59.

Keemilised omadusedRedigeeri

Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,88 Oksiidi tüüp: segatud

Ühendid:

Koobalti kasutamineRedigeeri

Kõva hõbedast metalli koobaltit (Co) ja selle ühendeid kasutatakse sageli. On leidnud rakendamist kuuma- ja happekindlates sulamites terase tootmisel, mõningate keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina, elektri, klaasi, portselani, keraamiliste (savi) fajanssesemate (valge urbse savi ja läbipaistva glasuuriga tooted) tootmisel. Klaasi-, portselani- ja keraamikatööstuses kasutatakse pigmenti, mida nimetatakse koobaltsiniseks. Koobalti ühendeid lisatakse värvidele (nt trükivärvidele) ja lakkidele, et kiirendada nende kuivamist. Rakendatakse polüestervalkude katalüsaatorina. Kuulub emaili koostisse. Kasutatakse magnetlintide valmistamisel televisioonile. Koobaltit sisaldab ka B12-vitamiin, nn kärbsepaber ja mõni kunstväetis. Tsement sisaldab õige väikeses koguses koobaltit.

Elemendi ja selle ühendite kasutusaladRedigeeri

Kahjulikkus inimorganismileRedigeeri

Inimorganismi satub koobalt tolmuna hingamiselundite ja naha vähesel hulgal ka suu kaudu. Kõige rohkem leidub koobalti tolmu vastava maagi kaevandamisel ja puhastamisel. Sageli esineb koobalt seal koos nikliga. Sellel tolmul on toksiline (mürgistav) toime organismile. Koobalti tervistkahjustavat toimet käsitles esimesena põhjalikumalt inglane L. Oliver 1902. aastal raamatus "Ohtlikud elukutsed". Kroonilise mürgistuse nähtudest on olulised pikemaaegne köha ja röga (krooniline bronhiit), õhupuudus-hingeldushood (bronhiaalastma), krooniline nohu ja seedehäired. Sageli on täheldatud ka toksilist südamelihase kahjustust (eriti koobaltit sisaldavate sulamitega töötajatel). Tihti esineb nahakahjustusi (kontaktdermatiit ehk nahapõletik, haavandid, naha hüperkeratoos ehk liigsarvestmine).

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Koobalt&oldid=5506103"