Vikipeedia

Koobalt

Keemiline element
27



2
15
8
2
Co
58,9332
Koobalt

Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27. Koobalt kuulub siirde- ehk üleminekumetallide ning d-elementide hulka.

Koobalti on avastanud Georg Brandt aastal 1742 Rootsis Stockholmis.

Aatomi ehitus Redigeeri

Koobalti kristalli struktuur on heksagonaalne, tahukeskne kuubiline. Ühendites on koobalti oksüdatsiooniaste +1, +2, +3 või +4; neist enamlevinud on +2 ja +3. Oksüdatsiooniaste +4 esineb harvem ja on üldiselt ebapüsiv. Oksüdatsiooniastmega +1 on õnnestunud ka mõned ühendid sünteesida.

Koobalti elektronvalem on 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d7. Elektronskeem on +27|2)8)15)2). Elektronide arv on 27, neutronite arv 32 ja prootonite arv 27.

Omadused Redigeeri

Füüsikalised omadused Redigeeri

Koobalt on hõbevalge metall. Tema tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3, sulamistemperatuur on 1495 °C ja keemistemperatuur 2927 °C. Koobalti aatommass on 58,9332. Toatemperatuuril on koobalt tahkes olekus. Koobalti kõvadus Mohsi skaala järgi on 5. Koobaltil on üks stabiilne isotoop massiarvuga 59.

Keemilised omadused Redigeeri

Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,88 Oksiidi tüüp: segatud

Ühendid:

Koobalti kasutamine ja mõju inimorganismile Redigeeri

Kõva hõbedast metalli ja selle ühendeid kasutatakse sageli. Koobaltit kasutatakse kuuma- ja happekindlates sulamites terase tootmisel, mõningate keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina, elektri, klaasi, portselani, keraamiliste (savi) fajanssesemate (valge urbse savi ja läbipaistva glasuuriga tooted) tootmisel.

Klaasi-, portselani- ja keraamikatööstuses kasutatakse värvipigmenti, mida nimetatakse koobaltsiniseks. Koobalti ühendeid lisatakse värvidele (nt trükivärvidele) ja lakkidele, et kiirendada nende kuivamist. Rakendatakse polüestervaikude katalüsaatorina. Kuulub emaili koostisse. Kasutatakse magnetlintide valmistamisel televisioonile. Koobaltit sisaldab ka B12-vitamiin, nn kärbsepaber ja mõni kunstväetis. Tsement sisaldab õige väikeses koguses koobaltit.

Koobalti ja tema ühendite kasutusalad Redigeeri

Kahjulikkus inimorganismile Redigeeri

Inimorganismi satub koobalt tolmuna hingamiselundite ja naha ning vähesel hulgal ka suu kaudu. Kõige rohkem leidub koobalti tolmu vastava maagi kaevandamisel ja puhastamisel. Sageli esineb koobalt seal koos nikliga. Sellel tolmul on toksiline (mürgistav) toime organismile. Koobalti tervistkahjustavat toimet käsitles esimesena põhjalikumalt inglane L. Oliver 1902. aastal raamatus "Ohtlikud elukutsed". Peamised kroonilise mürgistuse nähud on pikemaajaline köha ja röga (krooniline bronhiit), õhupuudus-hingeldushood (bronhiaalastma), krooniline nohu ja seedehäired. Sageli on täheldatud ka toksilist südamelihase kahjustust (eriti koobaltit sisaldavate sulamitega töötajatel). Tihti esineb nahakahjustusi (kontaktdermatiit ehk nahapõletik, haavandid, naha hüperkeratoos ehk liigsarvestmine).

Vaata ka Redigeeri

Välislingid Redigeeri

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Koobalt&oldid=6452071"