Skandium

keemiline element sümboliga Sc ja aatomnumbriga 21; metall

Skandium (sümbol Sc) on keemiline element järjekorranumbriga 21.

Skandium
Üldised omadused
Keemiline valem Sc
Välimus hõbevalge metall
Füüsikalised omadused
Molekuli mass 44.955 amü
Sulamistemperatuur 1814,15 K (1541 °C)
Keemistemperatuur 3109,15 K (2836 °C)
Tihedus 2985 kg/m³
Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi.
21



2
9
8
2
Sc
44,956
Skandium

Tal on 1 stabiilne isotoop massiarvuga 45.

Omadustelt on skandium metall.

Skandiumi avastas 1879. aastal Lars Fredrik Nilson. 10 kg eukseniidist ja gadoliniidist eraldas ta seni tundmatute omadustega oksiidi. Uue elemendi nimetas ta oma kodumaa ladinakeelse nime järgi (Scandia = Skandinaavia) skandiumiks. Juba 1869 oli Dmitri Mendelejev ennustanud elemendi järjekorranumbriga 21, mida ta nimetas eka-booriks, olemasolu. Alles Per Teodor Cleve tõestas, et skandium ongi eka-boor.

Puhast skandiumi saadi alles 1937 kaalium-, liitium- ja skandiumkloriidi sulami elektrolüüsil 700–800 °C juures.

Skandium kuulub haruldaste elementide hulka. Seda leidub väikeses kontsentratsioonis rohkem kui 800 mineraalis.

Akvamariini sinakat varjundit põhjustavad Sc3+ ioonid. Skandiumi oksüdatsiooniaste on +3. Skandiumoksiid on amfoteerne.