Skandium
Skandium (sümbol Sc) on keemiline element järjekorranumbriga 21.
| Skandium | |
|---|---|
 | |
| Üldised omadused | |
| Keemiline valem | Sc |
| Välimus | hõbevalge metall |
| Füüsikalised omadused | |
| Molekuli mass | 44.955 amü |
| Sulamistemperatuur | 1814,15 K (1541 °C) |
| Keemistemperatuur | 3109,15 K (2836 °C) |
| Tihedus | 2985 kg/m³ |
| Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi. | |
| 21 |
2 9 8 2 |
| Sc 44,956 |
|
| Skandium |
Tal on 1 stabiilne isotoop massiarvuga 45.
Omadustelt on skandium metall.
Skandiumi avastas 1879. aastal Lars Fredrik Nilson. 10 kg eukseniidist ja gadoliniidist eraldas ta seni tundmatute omadustega oksiidi. Uue elemendi nimetas ta oma kodumaa ladinakeelse nime järgi (Scandia = Skandinaavia) skandiumiks. Juba 1869 oli Dmitri Mendelejev ennustanud elemendi järjekorranumbriga 21, mida ta nimetas eka-booriks, olemasolu. Alles Per Teodor Cleve tõestas, et skandium ongi eka-boor.
Puhast skandiumi saadi alles 1937 kaalium-, liitium- ja skandiumkloriidi sulami elektrolüüsil 700–800 °C juures.
Skandium kuulub haruldaste elementide hulka. Seda leidub väikeses kontsentratsioonis rohkem kui 800 mineraalis.
Akvamariini sinakat varjundit põhjustavad Sc3+ ioonid. Skandiumi oksüdatsiooniaste on +3. Skandiumoksiid on amfoteerne.
| ||||||||||||||||||||||||