Bronhiit on kopsutorude ehk bronhide limaskesta põletik.[1]

Pilt A – inimese kopsude ja kopsutorude asukoht, pilt B – kopsutoru, pilt C – kopsutoru bronhiidi ajal

Põletiku peamiseks sümptomiks on köha, millega kaasneb rögaeritus. Muud sümptomid võivad olla vilisev heli hingamisel, ebamugavustunne või pitsitus rinnus ja väike palavik. Bronhiit võib olla krooniline või äge.[2]

Äge bronhiit muuda

Äge bronhiit kestab tavaliselt umbes kolm nädalat ja tavaliselt põhjustab seda viirus.[3] Viirus võib levida õhu kaudu, kui inimene köhib või otsese kehalise kontakti korral. Mõned üksikud juhtumid põhjustavad bakterid. Ägedat bronhiiti ravitakse paratsetamooli, puhkuse ja mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega.

Krooniline bronhiit muuda

Bronhiiti peetakse krooniliseks, kui patsiendil on rögaeritusega köha vähemalt kolme kuu jooksul kahel aastal järjest ning ta ei põe teisi kopsuhaigusi.[4] Kroonilist bronhiiti põhjustavad suitsetamine, õhureostus ja sagedased infektsioonid. Kroonilist bronhiiti ravitakse suitsetamisest loobumise ning röga lahtistavat ja väljaköhimist soodustavate vahenditega, raskematel juhtudel ka antibiootikumidega. Krooniline bronhiit võib viia kopsuemfüseemi, kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ja hingamispuudulikkuse tekkeni.[4]

Viited muuda

  1. "Krooniline bronhiit". Eesti Kopsuliit. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. märts 2020. Vaadatud 26. märts 2020.
  2. "Bronchitis". National Heart, Lung and Blood Institute. Vaadatud 26. märts 2020.
  3. "Acute Bronchitis". National Center for Biotechnology Information. Vaadatud 26. märts 2020.
  4. 4,0 4,1 "Bronhiit". Kliinik.ee. Vaadatud 26. märts 2020.