Ava peamenüü

Rohevetikad on suur rühm vetikaid, millest on arenenud embrüofüüdid. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki.

Rohevetikad
Green algae.jpg
Taksonoomia
Riik Protistid (Protista) või taimed (Plantae)
Hõimkonnad

Rohevetiktaimed (Chlorophyta)
Mändvetikad (Charophyta)

Rohevetikad kividel Toila mererannas

Sisukord

EhitusRedigeeri

Rohevetikate ehitus on võrreldes teiste vetikatega (puna- ja pruunvetikad) kõige mitmekesisem. Leidub nii üherakulisi viburitega või viburiteta, koloniaalseid vorme kui ka hulkrakseid. Lihtsaima struktuuriga rohevetikad on niitjad, täiuslikematel on plaatjas tallus. Suurus on mõnest mikromeetrist kuni mõnekümne sentimeetrini.

ElupaikRedigeeri

Enamik rohevetikaid elab mageveekogudes. Vähesed suudavad elada mullapinnal või selle pindmistest kihtides. Mõned liigid on kohastunud eluks teistel taimedel. Osa üherakulisi rohevetiktaimede liike elab sümbiontidena teistes organismides.

SüstemaatikaRedigeeri

Rohevetikate süstemaatika on aegade jooksul teinud läbi mitmeid muutusi. Ka tänapäeval omab see mõiste mitmetasandilisust ja sellega kaasnevat mitmetähenduslikkust. Kõige laialdasemalt saab rohevetikaid lugeda koos maismaataimedega üheks monofüleetiliseks rühmaks. Selles kontekstis nimetatakse neid rohelisteks taimedeks.

Kitsamates tähendustes võib rohevetikateks lugeda klorobionte (Chlorobionta), kui neist maha arvata maismaataimed.

Rohevetikad saab jagada ka kaheks suureks klaadiks: rohevetikad sensu stricto ehk Chlorophyceae ja mändvetikad sensu lato. See jagamine on vaieldav, kuna kumbki klass ei pruugi olla monofüleetiline.

SüstemaatikaRedigeeri

Vaata kaRedigeeri