Uisud
Uisud on vastavate jalatsite külge kinnitatud jalased(terad) jääl liuglemise võimaldamiseks ehk uisutamiseks. Rulluiskudel on terade asemel rattad mööda kõva kattega pinda liikumiseks.
Tänapäev muuda
Tänapäeval on kasutusel iluuisud, hokiuisud, kiiruisud, lasteuisud (ka kahe teraga), matkauisud, rulluisud.
Praegused uisusaapad on kaalult kerged, hea soojapidavusega, valmistatud sünteetilistest materjalidest, kerge jalga panna ja jalast ära võtta, mõnedel saabastel on suurus lihtsasti reguleeritav. Nende kinnitus on peale paelte ka luku, takjapaela, reguleerimisnupuga, mille kinnitust on võimalik teha isegi kindad käes. Uisusaabaste sisu on anatoomilise kujuga, tald PVC-materjalist, vooder nailonist või sünteetilisest nahast, pealispind ka veekindlast PE materjalist. Uisuterad on enamasti sakkideta, roostevabast terasest, teradel on pealepandavad kaitsmed. Rulluiskudel on komposiitmaterjalist raamid, mida on võimalik vajadusel saabaste küljes vahetada.
Ajaloost muuda
Vanimad uisud olid tehtud suure looma (hobune, veis) toruluust (liukondid). Veel 20. sajandi alguses kasutasid luu-uiske Hiiumaa ja Eesti looderanniku lapsed, aga ka Pakri saarte rootslased. Uiskudel liueldi teravaotsalise kepiga jalgevahelt tõugates.[1] Tavalised rahvapärased kodus valmistatud uisud (ka tritsud) tehti 19. sajandil puupakust, mille alla kinnitati enamasti vanast vikatiterast raud.[2]
Viited muuda
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 225
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. lk 325