Odavise on kergejõustiku ala. Odaviskevõistluse eesmärk on visata määrustele vastavat oda võimalikult kaugele.

Eesti absoluutrekord odaviskes kuulub Magnus Kirtile tulemusega 90,61 meetrit.[1] Eesti naiste rekord kuulub Liina Laasmale tulemusega 63,65 meetrit.[2]

Võistlusreeglid muuda

Odaviske hoovõturada on 30–36,5 m pikk. Oda koosneb kolmest osast: esiosast, varrest ja käepidemest. Esiosas on teravast ja tugevast metallist ots, vars on valmistatud üleni metallist või muust sobivast materjalist ja käepideme asend on selline, et oda raskuskese asub selle all. Oda varre suurim läbimõõt on käepideme kohal.

Oda kaalub meestel 800 g ja selle pikkus on 260–270 cm ning naistel vastavalt 600 g ja 220–230 cm.

Odavise loetakse määrustepäraseks juhul, kui katsel ei astuta üle viskejoone ning esimesena maandub maapinnale oda terav ots. Parema viskehaarde saamiseks võib sportlane kasutada vastavat määret, kuid ainult käel.

Ajalugu muuda

Vana-Kreeka muuda

Vana-Kreekas oli odavise üks viievõistluse aladest.

Visati metallotsaga puitoda, mis ei olnud arvatavasti pikem kui 2 m. Hoovõtu- ja visketehnika ei erinenud nüüdisaegsest. Oda keskkoha ümber keriti nahkrihm, mille otsas olevast aasast pisteti läbi nimetis- ja keskmine sõrm. Kui vise lahti rullus, pani rihm oda pöörlema ning seepärast lendas see ühtlaselt ja kaugemale. Visketulemuste kohta andmeid ei ole.

Uuem aeg muuda

Esimeste nüüdisolümpiamängude (1896,1900 ja 1904) kavas odaviset ei olnud. Aga Skandinaaviamail ja Soomes oli see võistlusalana kasutusel juba enne Ateena olümpiamänge 1896. Harrastati peamiselt viskeid nii parema kui vasaku käega ja kogusummas ning üksteise võidu parandasid rootslased ja soomlased selle ala maailmarekordeid, mida esialgu registreerisid üksnes nemad.

Esimeseks maailmakuulsuseks tõusis kogukas rootslane Eric Lemming (190 cm ja 90 kg), kelle rekorditesse (1903. aastal 53.79 tugevama käega) suhtusid soomlased mõnda aega umbusuga, tunnistades õigeks rekordiks 1904. aastal oma mehe Hannes Kivistö 53.09.

Londoni olümpiamängudel 1908. aastal võisteldi kahes viskeviisis - niinimetatud klassikalises ja ungari stiilis (oda hoiti tagumisest otsast) – ning nii sai Lemming odaviskajana ühtedelt mängudelt kaks kuldmedalit.

Juba odaviskeajaloo algperioodil, enne Londoni olümpiamänge, puhkes võitlus nipitajatega. Vennad Jarl ja Evert Jakobson Rootsis mähkisid oda sideme alla väikesed puuklotsid, mis olid sõrmedele viske juures heaks toeks. Tulemused lähenesid liigagi kiirelt 60 meetrile ja põhjuse jälile saades tegid kergejõustikujuhid sellele uuendusele lõpu ning annulleerisid tulemised.

Maailmarekordi areng muuda

Mehed muuda

Tulemus Sportlane Riik Aeg Koht
62.32 Eric Lemming   Rootsi 29. september 1912 Stockholm
66.19 Jonni Myyrä   Soome 25. august 1919 Stockholm
66.62 Gunnar Lindström   Rootsi 12. oktoober 1924 Eksjö
69.88 Eino Penttilä   Soome 8. oktoober 1927 Viiburi
71.01 Erik Lundqvist   Rootsi 15. august 1928 Stockholm
71.57 Matti Järvinen   Soome 8. august 1930 Viiburi
71.70 Matti Järvinen   Soome 17. august 1930 Tampere
71.88 Matti Järvinen   Soome 31. august 1930 Vaasa
72.93 Matti Järvinen   Soome 14. september 1930 Viiburi
74.02 Matti Järvinen   Soome 27. juuni 1932 Turu
74.28 Matti Järvinen   Soome 25. mai 1933 Mikkeli
74.61 Matti Järvinen   Soome 7. juuni 1933 Viiburi
76.10 Matti Järvinen   Soome 15. juuni 1933 Helsingi
76.66 Matti Järvinen   Soome 7. september 1934 Torino
77.23 Matti Järvinen   Soome 18. juuni 1936 Helsingi
77.87 Yrjö Nikkanen   Soome 25. august 1938 Karhula
78.70 Yrjö Nikkanen   Soome 16. oktoober 1938 Kotka
80.41 Franklin Held   USA 8. august 1953 Pasadena
81.75 Franklin Held   USA 21. mai 1955 Modesto
83.56 Soini Nikkinen   Soome 24. juuni 1956 Kuhmoinen
83.66 Janusz Sidło   Poola 30. juuni 1956 Milano
85.71 Egil Danielsen   Norra 26. november 1956 Melbourne
86.04 Al Cantello   USA 5. juuni 1959 Compton
86.74 Carlo Lievore   Itaalia 1. juuni 1961 Milano
87.12 Terje Pedersen   Norra 1. juuli 1964 Oslo
91.72 Terje Pedersen   Norra 2. september 1964 Oslo
91.98 Jānis Lūsis   NSVL 23. juuni 1968 Saarijärvi
92.70 Jorma Kinnunen   Soome 18. juuni 1969 Tampere
93.80 Jānis Lūsis   NSVL 7. juuli 1972 Stockholm
94.08 Klaus Wolfermann   Saksamaa LV 5. mai 1973 Leverkusen
94.58 Miklós Németh   Ungari 26. juuli 1976 Montreal
96.72 Ferenc Paragi   Ungari 23. aprill 1980 Tata
99.72 Tom Petranoff   USA 15. mai 1983 Los Angeles
104.80 Uwe Hohn   Saksa DV 20. juuli 1984 Berliin
Uus oda
Tulemus Sportlane Riik Aeg Koht
85.74 Klaus Tafelmeier   Saksamaa LV 21. september 1986 Como
87.66 Jan Železný   Tšehhi 31. mai 1987 Nitra
89.10 Patrik Bodén   Rootsi 24. märts 1990 Austin
89.58 Steve Backley   Suurbritannia 2. juuli 1990 Stockholm
91.46 Steve Backley   Suurbritannia 25. jaanuar 1992 Auckland
95.54 Jan Železný   Tšehhi 6. aprill 1993 Pietersburg
95.66 Jan Železný   Tšehhi 29. august 1993 Sheffield
98.48 Jan Železný   Tšehhi 16. juuni 1996 Jena

Naised muuda

Uus oda

** : Mitteametlik maailmarekord, tipptulemus uue odaga

Tulemus Sportlane Riik Aeg Koht
68,19 ** Trine Solberg-Hattestad   Norra 28. juuli 1999 Bergen
68,22 ** Trine Solberg-Hattestad   Norra 30. juuni 2000 Rooma
69,48 ** Trine Solberg-Hattestad   Norra 28. juuli 2000 Oslo
71,54 Osleidys Menéndez   Kuuba 1. juuli 2001 Rethymno
71,70 Osleidys Menéndez   Kuuba 14. august 2005 Helsingi
72,28 Barbora Špotáková   Tšehhi 13. september 2008 Stuttgart

Olümpiamängude medalivõitjad muuda

Mehed muuda

Aasta      
1908   Eric Lemming 54.82 MR   Arne Halse 50.56   Otto Nilsson 47.10
1912   Eric Lemming 60.64 MR   Juho Saaristo 58.66   Mór Kóczán 55.50
1920   Jonni Myyrä 65.78   Urho Peltonen 63.50   Paavo Johansson 63.08
1924   Jonni Myyrä 62.96   Gunnar Lindström 60.92   Eugene Oberst 58.34
1928   Erik Lundqvist 66.60   Béla Szepes 65.26   Olav Sunde 63.96
1932   Matti Järvinen 72.70   Martti Sippala 69.80   Eino Penttilä 68.70
1936   Gerhard Stöck 71.84   Yrjö Nikkanen 70.76   Kalervo Toivonen 70.72
1948   Tapio Rautavaara 69.76   Steve Seymour 67.56   József Várszegi 67.02
1952   Cy Young 73.78   Bill Miller 72.46   Toivo Hyytiäinen 71.88
1956   Egil Danielsen 85.71 MR   Janusz Sidło 79.98   Viktor Tsõbulenko 79.50
1960   Viktor Tsõbulenko 84.64   Walter Krüger 79.36   Gergely Kulcsár 78.56
1964   Pauli Nevala 82.66   Gergely Kulcsár 82.32   Jānis Lūsis 80.56
1968   Jānis Lūsis 90.10   Jorma Kinnunen 88.58   Gergely Kulcsár 87.06
1972   Klaus Wolfermann 90.48   Jānis Lūsis 90.46   Bill Schmidt 84.42
1976   Miklós Németh 94.58 MR   Hannu Siitonen 87.92   Gheorghe Megelea 87.16
1980   Dainis Kūla 91.20   Aleksandr Makarov 89.64   Wolfgang Hanisch 86.72
1984   Arto Härkönen 86.76   David Ottley 85.74   Kenth Eldebrink 83.72
1988   Tapio Korjus 84.28   Jan Železný 84.12   Seppo Räty 83.26
1992   Jan Železný 89.66   Seppo Räty 86.60   Steve Backley 83.38
1996   Jan Železný 88.16   Steve Backley 87.44   Seppo Räty 86.98
2000   Jan Železný 90.17   Steve Backley 89.85   Sergei Makarov 88.67
2004   Andreas Thorkildsen 86.50   Vadims Vasiļevskis 84.95   Sergei Makarov 84.84
2008   Andreas Thorkildsen 90.57   Ainārs Kovals 86.64   Tero Pitkämäki 86.16
2012   Keshorn Walcott 84.58   Oleksandr Pjatnitsja 84.51   Antti Ruuskanen 84.12
2016   Thomas Röhler 90.30   Julius Yego 88.24   Keshorn Walcott 85.38
2020   Neeraj Chopra 87.58   Jakub Vadlejch 86.67   Vítězslav Veselý 85.44

Naised muuda

Aasta      
1932   Mildred Didrikson 43.68   Ellen Braumüller 43.49   Tilly Fleischer 43.00
1936   Tilly Fleischer 45.18   Luise Krüger 43.28   Maria Kwasniewska 41.80
1948   Herma Bauma 45.56   Kaisa Parviainen 43.78   Lily Kelsby 42.08
1952   Dana Zátopková 50.46   Aleksandra Žudina 50.00   Jelena Goršakova 49.67
1956   Inese Jaunzeme 53.86   Marlene Ahrens 50.38   Nadežda Konjajeva 50.28
1960   Elvīra Ozoliņa 55.98   Dana Zátopková 53.78   Biruté Kalédiené 53.44
1964   Mihaela Peneș 60.54   Márta Rudas 58.26   Jelena Goržakova 57.06
1968   Angéla Németh 60.36   Mihaela Peneș 59.92   Eva Janko 58.04
1972   Ruth Fuchs 63.88   Jacqueline Hein 62.54   Kate Schmidt 59.94
1976   Ruth Fuchs 65.94   Marion Becker 64.70   Kate Schmidt 63.96
1980   María Colón 68.40   Saida Gunba 67.76   Ute Hommola 66.56
1984   Tessa Sanderson 69.56   Tiina Lillak 69.00   Fatima Whitbread 67.14
1988   Petra Felke 74.68   Fatima Whitbread 70.32   Beate Koch 67.30
1992   Silke Renk 68.34   Natalja Šikolenko 68.26   Karen Forkel 66.86
1996   Heli Rantanen 67.94   Louise McPaul 65.54   Trine Hattestad 64.98
2000   Trine Hattestad 68.91   Mirela Tzelili 67.51   Osleidys Menéndez 66.18
2004   Osleidys Menéndez 71.53   Steffi Nerius 65.82   Miréla Maniáni 64.29
2008   Barbora Špotáková 71.42   Marija Abakumova 70.78   Christina Obergföll 66.13
2012   Barbora Špotáková 69.55   Christina Obergföll 65.16   Linda Stahl 64.91
2016   Sara Kolak 66.18   Sunette Viljoen 64.92   Barbora Špotáková 64.80
2020   Liu Shiying 66.34   Maria Andrejczyk 64.61   Kelsey-Lee Barber 64.56

Maailmameistrivõistluste medalivõitjad muuda

Mehed muuda

Aasta Kuld Hõbe Pronks
1983 Helsingi Detlef Michel   89.48 Tom Petranoff   85.60 Dainis Kūla   85.58
1987 Rooma Seppo Räty   83.54 Viktor Jevsjukov   82.52 Jan Železný   82.20
1991 Tokio Kimmo Kinnunen   90.82 Seppo Räty   88.12 Vladimir Sasimovitš   87.08
1993 Stuttgart Jan Železný   85.98 Kimmo Kinnunen   84.78 Mick Hill   82.96
1995 Göteborg Jan Železný   89.58 Steve Backley   86.30 Boris Henry   86.08
1997 Ateena Marius Corbett   88.40 Steve Backley   86.80 Kostas Gatsioúdis   86.64
1999 Sevilla Aki Parviainen   89.52 Konstadínos Gatsioúdis   89.18 Jan Železný   87.67
2001 Edmonton Jan Železný   92.80 Aki Parviainen   91.31 Konstadinos Gatsioudis   89.95
2003 Pariis Sergei Makarov   85.44 Andrus Värnik   85.17 Boris Henry   84.74
2005 Helsingi Andrus Värnik   87.17 Andreas Thorkildsen   86.18 Sergei Makarov   83.54
2007 Osaka Tero Pitkämäki   90.33 Andreas Thorkildsen   88.61 Breaux Greer   86.21
2009 Berliin Andreas Thorkildsen   89.59 Guillermo Martinez   86.41 Yukifumi Murakami   82.97
2011 Daegu Matthias de Zordo   86.27 Andreas Thorkildsen   84.78 Guillermo Martinez   84.30
2013 Moskva Vítězslav Veselý   87.17 Tero Pitkämäki   87.07 Dmitri Tarabin   86.23
2015 Peking Julius Yego   92.72 Ihab El-Sayed   88.99 Tero Pitkämäki   87.64
2017 London Johannes Vetter   89.89 Jakub Vadlejch   89.73 Petr Frydrych   88.32
2019 Doha Anderson Peters   86.89 Magnus Kirt   86.21 Johannes Vetter   85.37
2022 Eugene Anderson Peters   90.54 Neeraj Chopra   88.13 Jakub Vadlejch   88.09
2023 Budapest Neeraj Chopra   88.17 Arshad Nadeem   87.82 Jakub Vadlejch   86.67

Naised muuda

Aasta Kuld Hõbe Pronks
1983 Helsingi Tiina Lillak   70.82 Fatima Whitbread   69.14 Ánna Veroúli   65.72
1987 Rooma Fatima Whitbread   76.64 Petra Felke   71.76 Beate Peters   68.82
1991 Tokio Demei Xu   68.78 Petra Felke   68.68 Silke Renk   66.80
1993 Stuttgart Trine Solberg-Hattestad   69.18 Karen Forkel   65.80 Natalja Šikolenko   65.64
1995 Göteborg Natalja Šikolenko   67.56 Felicia Tilea-Moldovan   65.22 Mikaela Ingberg   65.16
1997 Ateena Trine Solberg-Hattestad   68.78 Joanna Stone   68.64 Tanja Damaske   67.12
1999 Sevilla Miréla Maniáni-Tzelíli   67.09 Tatjana Šikolenko   66.37 Trine Solberg-Hattestad   66.06
2001 Edmonton Osleidys Menéndez   69.53 Miréla Maniáni-Tzelíli   65.78 Sonia Bisset   64.69
2003 Pariis Miréla Maniáni   66.52 Tatjana Šikolenko   63.28 Steffi Nerius   62.70
2005 Helsingi Osleidys Menéndez   71.70 MR Christina Obergföll   70.03 ER Steffi Nerius   65.96
2007 Osaka Barbora Špotáková   67.07 Christina Obergföll   66.46 Steffi Nerius   64.42
2009 Berliin Steffi Nerius   67.30 Barbora Špotáková   66.42 Marija Abakumova   66.06
2011 Daegu Barbora Špotáková   71.58 Sunette Viljoen   68.38 Christina Obergföll   65.24
2013 Moskva Christina Obergföll   69.05 Kimberley Mickle   66.60 Marija Abakumova   65.09
2015 Peking Katharina Molitor   67.69 Lü Huihui   66.13 Sunette Viljoen   65.79
2017 London Barbora Špotáková   66.76 Li Lingwei   66.25 Lü Huihui   65.26
2019 Doha Kelsey-Lee Barber   66.56 Liu Shiying   65.88 Lü Huihui   65.49
2022 Eugene Kelsey-Lee Barber   66.91 Kara Winger   64.05 Haruka Kitaguchi   63.27
2023 Budapest Haruka Kitaguchi   66.73 Flor Ruiz   65.47 Mackenzie Little   63.38

Eesti rekordi areng muuda

  Pikemalt artiklis Eesti rekord odaviskes

Mehed muuda

Uus oda
Tulemus Sportlane Aeg Koht
73.84 Heino Puuste 23. veebruar 1986 Adler
78.62 Heino Puuste 24. veebruar 1986 Adler
78.80 Heino Puuste 18. mai 1986 Leselidze
83.20 Heino Puuste 18. juuni 1986 Tallinn
83.30 Marek Kaleta 12. august 1990 Pieksamäki
85.28 Donald-Aik Sild 10. juuni 1994 Saint Denis
85.47 Andrus Värnik 12. juuni 2002 Ostrava
87.83 Andrus Värnik 19. august 2003 Valga[3]
88.45 Magnus Kirt 3. juuni 2018 Tartu
88.73 Magnus Kirt 5. juuni 2018 Turu
89.75 Magnus Kirt 13. juuli 2018 Rabat
90.34 Magnus Kirt 20. juuni 2019 Ostrava
90.61 Magnus Kirt 22. juuni 2019 Kuortane

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Eesti Kergejõustiku Liit (22.11.2018). "Eesti kõigi aegade edetabelid - mehed, uus oda" (PDF). Vaadatud 17.02.2019.
  2. Eesti Kergejõustiku Liit (22.11.2018). "Eesti kõigi aegade edetabelid - naised, uus oda" (PDF). Vaadatud 17.02.2019.
  3. Eesti rekordite areng. Meeste odavise (uus oda) kergejoustik.ee, 3. juuni 2006

Välislingid muuda