Odavise
Odavise on kergejõustiku ala. Odaviskevõistluse eesmärk on visata määrustele vastavat oda võimalikult kaugele.
Eesti absoluutrekord odaviskes kuulub Magnus Kirtile tulemusega 90,61 meetrit.[1] Eesti naiste rekord kuulub Liina Laasmale tulemusega 63,65 meetrit.[2]
Võistlusreeglid
muudaOdaviske hoovõturada on 30–36,5 m pikk. Oda koosneb kolmest osast: esiosast, varrest ja käepidemest. Esiosas on teravast ja tugevast metallist ots, vars on valmistatud üleni metallist või muust sobivast materjalist ja käepideme asend on selline, et oda raskuskese asub selle all. Oda varre suurim läbimõõt on käepideme kohal.
Oda kaalub meestel 800 g ja selle pikkus on 260–270 cm ning naistel vastavalt 600 g ja 220–230 cm.
Odavise loetakse määrustepäraseks juhul, kui katsel ei astuta üle viskejoone ning esimesena maandub maapinnale oda terav ots. Parema viskehaarde saamiseks võib sportlane kasutada vastavat määret, kuid ainult käel.
Ajalugu
muudaVana-Kreeka
muudaVana-Kreekas oli odavise üks viievõistluse aladest.
Visati metallotsaga puitoda, mis ei olnud arvatavasti pikem kui 2 m. Hoovõtu- ja visketehnika ei erinenud nüüdisaegsest. Oda keskkoha ümber keriti nahkrihm, mille otsas olevast aasast pisteti läbi nimetis- ja keskmine sõrm. Kui vise lahti rullus, pani rihm oda pöörlema ning seepärast lendas see ühtlaselt ja kaugemale. Visketulemuste kohta andmeid ei ole.
Uuem aeg
muudaEsimeste nüüdisolümpiamängude (1896,1900 ja 1904) kavas odaviset ei olnud. Aga Skandinaaviamail ja Soomes oli see võistlusalana kasutusel juba enne Ateena olümpiamänge 1896. Harrastati peamiselt viskeid nii parema kui vasaku käega ja kogusummas ning üksteise võidu parandasid rootslased ja soomlased selle ala maailmarekordeid, mida esialgu registreerisid üksnes nemad.
Esimeseks maailmakuulsuseks tõusis kogukas rootslane Eric Lemming (190 cm ja 90 kg), kelle rekorditesse (1903. aastal 53.79 tugevama käega) suhtusid soomlased mõnda aega umbusuga, tunnistades õigeks rekordiks 1904. aastal oma mehe Hannes Kivistö 53.09.
Londoni olümpiamängudel 1908. aastal võisteldi kahes viskeviisis - niinimetatud klassikalises ja ungari stiilis (oda hoiti tagumisest otsast) – ning nii sai Lemming odaviskajana ühtedelt mängudelt kaks kuldmedalit.
Juba odaviskeajaloo algperioodil, enne Londoni olümpiamänge, puhkes võitlus nipitajatega. Vennad Jarl ja Evert Jakobson Rootsis mähkisid oda sideme alla väikesed puuklotsid, mis olid sõrmedele viske juures heaks toeks. Tulemused lähenesid liigagi kiirelt 60 meetrile ja põhjuse jälile saades tegid kergejõustikujuhid sellele uuendusele lõpu ning annulleerisid tulemised.
Maailmarekordi areng
muudaMehed
muuda- Uus oda
Tulemus | Sportlane | Riik | Aeg | Koht |
---|---|---|---|---|
85.74 | Klaus Tafelmeier | Saksamaa LV | 21. september 1986 | Como |
87.66 | Jan Železný | Tšehhi | 31. mai 1987 | Nitra |
89.10 | Patrik Bodén | Rootsi | 24. märts 1990 | Austin |
89.58 | Steve Backley | Suurbritannia | 2. juuli 1990 | Stockholm |
91.46 | Steve Backley | Suurbritannia | 25. jaanuar 1992 | Auckland |
95.54 | Jan Železný | Tšehhi | 6. aprill 1993 | Pietersburg |
95.66 | Jan Železný | Tšehhi | 29. august 1993 | Sheffield |
98.48 | Jan Železný | Tšehhi | 16. juuni 1996 | Jena |
Naised
muuda- Uus oda
** : Mitteametlik maailmarekord, tipptulemus uue odaga
Tulemus | Sportlane | Riik | Aeg | Koht |
---|---|---|---|---|
68,19 ** | Trine Solberg-Hattestad | Norra | 28. juuli 1999 | Bergen |
68,22 ** | Trine Solberg-Hattestad | Norra | 30. juuni 2000 | Rooma |
69,48 ** | Trine Solberg-Hattestad | Norra | 28. juuli 2000 | Oslo |
71,54 | Osleidys Menéndez | Kuuba | 1. juuli 2001 | Rethymno |
71,70 | Osleidys Menéndez | Kuuba | 14. august 2005 | Helsingi |
72,28 | Barbora Špotáková | Tšehhi | 13. september 2008 | Stuttgart |
Olümpiamängude medalivõitjad
muudaMehed
muudaNaised
muudaMaailmameistrivõistluste medalivõitjad
muudaMehed
muudaNaised
muudaEesti rekordi areng
muuda- Pikemalt artiklis Eesti rekord odaviskes
Mehed
muuda- Uus oda
Tulemus | Sportlane | Aeg | Koht |
---|---|---|---|
73.84 | Heino Puuste | 23. veebruar 1986 | Adler |
78.62 | Heino Puuste | 24. veebruar 1986 | Adler |
78.80 | Heino Puuste | 18. mai 1986 | Leselidze |
83.20 | Heino Puuste | 18. juuni 1986 | Tallinn |
83.30 | Marek Kaleta | 12. august 1990 | Pieksamäki |
85.28 | Donald-Aik Sild | 10. juuni 1994 | Saint Denis |
85.47 | Andrus Värnik | 12. juuni 2002 | Ostrava |
87.83 | Andrus Värnik | 19. august 2003 | Valga[3] |
88.45 | Magnus Kirt | 3. juuni 2018 | Tartu |
88.73 | Magnus Kirt | 5. juuni 2018 | Turu |
89.75 | Magnus Kirt | 13. juuli 2018 | Rabat |
90.34 | Magnus Kirt | 20. juuni 2019 | Ostrava |
90.61 | Magnus Kirt | 22. juuni 2019 | Kuortane |
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Eesti Kergejõustiku Liit (22.11.2018). "Eesti kõigi aegade edetabelid - mehed, uus oda" (PDF). Vaadatud 17.02.2019.
- ↑ Eesti Kergejõustiku Liit (22.11.2018). "Eesti kõigi aegade edetabelid - naised, uus oda" (PDF). Vaadatud 17.02.2019.
- ↑ Eesti rekordite areng. Meeste odavise (uus oda) kergejoustik.ee, 3. juuni 2006