August Englas
August Englas (15. jaanuar 1925 Pühajärve vald, Otepää kihelkond, Tartumaa – 21. märts 2017 Tallinn) oli eesti maadleja, maailmameister Kreeka-Rooma maadluses 1953 ja vabamaadluses 1954, seitsmekordne NSV Liidu meister ja seitsmekordne Eesti NSV meister.
 August Englas (vasakul) ja Heiki Nabi | ||
| Medalikohad | ||
|---|---|---|
| Maailmameistrivõistlused | ||
|
1953 | poolraskekaal |
|
|
1954 | poolraskekaal |
| NSV Liidu meistrivõistlused | ||
|
|
1949 | poolraskekaal |
|
|
1950 | poolraskekaal |
|
|
1951 | poolraskekaal |
|
|
1951 | poolraskekaal |
|
|
1952 | poolraskekaal |
|
|
1953 | poolraskekaal |
|
|
1954 | poolraskekaal |
Ta võistles poolraskekaalus, kui kaal on nimetamata. Ta oli 182 cm pikk ja kaalus 90 kg.
Teine maailmasõda
muudaTeise maailmasõja läbis ta Punaarmees, osales kuulipildurina Saaremaa ja Kuramaa koti lahingutes, sai kaks korda haavata ja teenis vapruse eest mitu autasu.[1]
1947
muudaEnglas alustas maadlustreeninguid Kalevis Edgar Puusepa ja Boris Sülluste juhendamisel.[1]
1948
muudaEnglas tuli Eesti NSV meistriks mõlemas maadlusstiilis.[2]
Ta paistis silma spordiühingutevahelisel raskejõustikumatšil, mille Kalev võitis, ja osales Balti NSV-de I spartakiaadil Riias, kus Eesti NSV jäi kehva ettevalmistuse tõttu teiseks (Läti NSV 36 punkti, Eesti NSV 35). Englas kaotas napilt NSV Liidu meistrile A. Abolinšile.[3]
NSV Liidu meistrivõistlustel tuli Englas Kreeka-Rooma maadluses üheksandaks (Johannes Kotkas raskekaalus võitis) ja vabamaadluses neljandaks (Juhan Looaru kuld, Johannes Kotkas hõbe, Boris Meos pronks, lisaks said eestlased kolm neljandat ja ühe viienda koha).[4]
1949
muudaNSV Liidu meistrivõistlused mõlemas maadlusstiilis peeti samal ajal. Englas valis vabamaadluse. Kindel favoriit oli Tbilisi maadleja Vladimir Matškaljan, kes oli noorpõlves Kreeka-Rooma maadleja, kuid polnud suutnud tippu tõusta. Kui NSV Liidus hakati vabamaadlust harrastama, leidis Matškaljan endale õige ala. Ta oli juba neljakordne NSV Liidu meister. Ent Englas võitis 8 kohtumisest 5 seljaga ja 3 punktidega, sealhulgas sai Matškaljani üle viimases voorus suure punktivõidu, ning tuli NSV Liidu meistriks. Johannes Kotkas sai Kreeka-Rooma maadluses hõbeda ja Juhan Looaru vabamaadluses pronksi.[5]
Suvel võitis Englas Budapestis ülemaailmse noorsoofestivali raames toimunud X rahvusvahelised üliõpilasmängud Kreeka-Rooma maadluses.[6]
1950
muudaMaadlusaeg lühenes 20 minutilt 15 minutile.[7]
Englas tuli vabamaadluses taas NSV Liidu meistriks. Need olid üldse eestlastele õnnelikud meistrivõistlused: kärbeskaalus said eestlased Juhan Looaru ja Boris Meos koguni kaksikvõidu, kergekaalus sai Elmar Runge hõbemedali. Kreeka-Rooma maadluses lisandusid Johannes Kotka kuld- ja Helmut Puuri pronksmedal.[7]
II Balti NSV-de spartakiaadil Vilniuses võitis EestiNSV Leedu NSV 8:0 ja Läti NSV 6:2.[8]
1951
muudaAugust Englasest sai ainus eesti maadleja, kes on tulnud NSV Liidu meistriks samal aastal mõlemas maadlusstiilis. Kreeka-Rooma maadluses tuli meistriks ka Johannes Kotkas; Helmut Puur sai pronksi. Vabamaadluses saavutas pronksi Boris Meos.[7]
NSV Liidu koondis koos Englase ja Kotkaga alistas kahel korral Budapestis Ungari 8:0. Samuti võitis Englas rahvusvahelised noorsoomängud Berliinis.[7]
Kolmanda Eesti maadlejana Johannes Kotka ja Edgar Puusepa järel sai August Englas NSV Liidu teenelise meistersportlase aunimetuse.[7]
1952
muudaEnglas tuli Eesti NSV meistriks nii Kreeka-Rooma (poolraskekaalus) kui ka vabamaadluses (raskekaalus). Harukordne saavutus![9]
NSV Liidu koondis, kuhu kuulusid ka August Englas ja Elmar Runge, saavutas ülekaaluka võidu kolmikmaavõitlusel nii Ida-Saksamaa kui ka Ungari üle.[10]
Helsingi olümpiamängud
muudaErilisi küsimusi ei tekitanud Englase valimine koondisse mõlemas maadlusviisis.[11]
Selgus, et enam-vähem võrdsed on neli meest: rootslane Wiking Palm, ameeriklane Henry Wittenberg, türklane Adil Atan ja Englas.[11]
I ring. Englas–Atan 2:1, Palm–Kevin Coote (Austraalia) 3:0, Wittenberg–Padron (Venezuela) 1.30.[11]
II ring. Englas–Sayed Jadavi (India) 0.50, Palm–Padron 2.15, Wittenberg–Willy Lardon (Šveits) 0.50, Atan–Max Leichter (Saksamaa ÜV) 0.42.[11]
III ring. Englas–Leichter 3.47, Atan–Jacob Theron (Lõuna-Aafrika Liit) 11.55, Palm–Wittenberg 2:1.[11]
IV ringi jõudsid viis meest. Atan loositi vabaks. Englas–Wittenberg 1:2, Palm–Abbas Zandi (Iraan) 2:1.[11]
V ring. Englas–Palm 1:2, Wittenberg–Atan 9.14.[11]
VI ring. Palm–Atan 2:1.[11]
I Palm, II Wittenberg, III Atan, IV Englas, V Zandi, VI Theron.
Englase halva esinemise tõttu maadles Kreeka-Rooma stiilis NSV Liidu varuvõistleja grusiin Šalva Tšihladze, kes saigi hõbemedali.[12]
1952
muudaTallinnas toimunud III Balti NSV-de spartakiaadil võitis Eesti NSV nii Läti NSV kui ka Leedu NSV 8:0.[13]
NSV Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses Bakuus tuli Englas juba 4. korda järjest NSV Liidu meistriks. (Kreeka-Rooma maadluses võitis Jerevanis Kotkas.)[13]
1953
muudaEnglas tuli NSV Liidu meistriks Kreeka-Rooma maadluses nagu Kotkaski. Mõlemad pääsesid maailmameistrivõistlustele Napolisse. Tbilisis läks vabamaadluses ka väga hästi: Elmar Runge tuli meistriks, Arvo Mõttus hõbedale, Sergei Kaškin ja Endel Saar pronksile, Helmut Puur neljandaks.[14]
Maailmameistrivõistlustel Napolis seljatas Englas avaringis Adelmo Bulgarelli (Itaalia), teises võitis punktidega olümpiavõitja Kelpo Gröndahli (Soome), kolmandas kaotas punktidega Karl-Erik Nilssonile (Rootsi) ja neljandas seljatas Kurt Rusterholzi (Šveits). Üllatuslikult polnudki vaja rohkem maadelda: kuna Nilsson kaotas Gröndahlile punktidega ja langes välja, oli Englas maailmameister soomlase ja šveitslase ees (hõbedakohtumise võitis Gröndahl punktidega). Kotkas sai Napolist hõbemedali.[15]
Englas võitis ka I rahvusvahelised noorsoomängud Bukarestis. Elmar Runge tuli sealsamas teiseks.[16]
1954
muudaEnglas esindas NSV Liitu vabamaadluse maailmameistrivõistlustel Tokios. Nagu Helsingis, oli ka siin esimene vastane Adil Atan ning Englas sai ka nüüd väikese punktivõidu. Edasi läks uutmoodi: teises ringis seljatas Englas N. Ito (Jaapan), kolmandas oli vaba ja neljandas võitis punktidega Gyula Kovácsi (Ungari). Esikohamatšis saavutas Englas suure punktivõidu Helsingi olümpiavõitja Wiking Palmi üle ja tuli maailmameistriks. Palm sai hõbeda, Atan pronksi.[16]
Vähe on neid, kes tulnud maailmameistriks mõlemas maadlusstiilis. Kogu NSV Liidu ajaloos oli Englas ainuke. Ka eestlastest on ta ainuke.[16]
IV Balti NSV-de spartakiaadi finaalis võitis Eesti Valgevene NSV 4:4 seisul tänu suuremale seljavõitude arvule.[16]
NSV Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses Leningradis võitis Englas oma viimase, seitsmenda meistritiitli. Samas poolraskekaalus tõi Eesti NSV-le pronksi Vladimir Gorškov, raskekaalus Valdeko Trisberg. Endel Saar oli 4. Kreeka-Rooma maadluse meistrivõistlustel Riias said hõbemedali Johannes Kotkas ja Helmut Puur.[17]
1955
muudaEnglas tuli Eesti NSV meistriks Kreeka-Rooma maadluses.[18]
Eesti NSV koondise kokkutulekul nihestas Englas õla. See ei juhtunud treeningmatšil ega harjutamise ajal, vaid sportlaste omavahelisel naljategemisel. Õlg pandi kohe paika, kuid õlalihas hakkas paranemise asemel hoopis kärbuma. Englase karjäär tippsportlasena oligi sellega läbi.[17]
NSV Liidu meistriks tulid vabamaadluses Sergei Kaškin, Endel Saar ja Valdeko Trisberg. Koos Englasega oleks Eesti NSV võitnud pooled kullad! Arvo Mõttus sai hõbeda. Kreeka-Rooma maadluses sai kulla Kotkas.[19]
1956
muudaEnglas kinnitati Eesti NSV koondise peatreeneriks Kreeka-Rooma maadluses. Johannes Kotkas ja Helmut Puur tulid samal aastal NSV Liidu meistriks. Võistkondlikult oli Eesti NSV 6. Sellega jäädi alla vabamaadlejatele (4 pronksi, 4., 5. ja 6. koht, kokku 3.), keda juhendas Edgar Puusepp.[20]
Englas jätkas treenerina Tööjõureservides.[21]
1957
muudaEnglase käsi oli pisut paranenud. Treeneri amet nõudis ka võtete ettenäitamist ja ta hakkas pisitasa harjutama.[22] Ta tuli Eesti NSV meistriks vabamaadluses.[18]
1958
muudaNSV Liidu meistrivõistlustel oli ta vabamaadluses 8.[23]
Maavõistlustel soomlastega alistas Eesti NSV (koos Englasega) Turu koondise Tallinnas 8:0 ja Turus 6,5:1,5 ning Helsingi koondise Helsingis 7,5:0,5.[24]
1959
muudaEnglas tuli Eesti NSV meistriks vabamaadluse raskekaalus.[25] Nõnda on ta tulnud nii Eesti NSV kui ka NSV Liidu meistriks 7 korda. Eestlastest on ainult Johannes Kotkal rohkem NSV Liidu meistrivõistluste medaleid.
Tunnustus
muuda- 1975 Eesti NSV teeneline sporditegelane
- 1996 Tallinna teenetemärk
- 1999 Valgetähe IV klassi teenetemärk[26]
- 2002 Eesti Vabariigi spordipreemia (elutööpreemia – silmapaistvate saavutuste eest tippsportlasena ja pikaajalise tegevuse eest maadlusspordi arendamisel)
- 2008 Eesti Olümpiakomitee teenetemärk
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegalk244on ilma tekstita. - ↑ Koik 1996: 323
- ↑ Koik 1996: 205
- ↑ Koik 1996: 206
- ↑ Koik 1996: 206–207
- ↑ Koik 1996: 207
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 Koik 1996: 209
- ↑ Koik 1996: 327
- ↑ Koik 1996: 324–325
- ↑ Koik 1996: 209–210
- ↑ 11,0 11,1 11,2 11,3 11,4 11,5 11,6 11,7 Koik 1996: 210
- ↑ Teemägi 1997: 92
- ↑ 13,0 13,1 Koik 1996: 212
- ↑ Koik 1996: 214
- ↑ Koik 1996: 214–215
- ↑ 16,0 16,1 16,2 16,3 Koik 1996: 216
- ↑ 17,0 17,1 Koik 1996: lk 217
- ↑ 18,0 18,1 Koik 1996: 324
- ↑ Koik 1996: 217-218
- ↑ Koik 1996: 218
- ↑ Koik 1996: 219
- ↑ Koik 1996: 221
- ↑ Koik 1996: 222
- ↑ Koik 1996: 228
- ↑ Koik 1996: 325
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
Kirjandus
muuda- Lembit Koik. "100 aastat Eesti raskejõustikku: 1888–1988". Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996
- Erlend Teemägi. "Helsingi 1952: XV olümpiamängud". Olympia. Tallinn 1997
- Tiit Lääne. "August Englas". Sari "Spordikangelased". Tallinn 2010