Harju Pank

Harju Pank oli aastatel 1919–1925 Eestis tegutsenud pank^[1].

Pangal oli üle Eesti mitmeid osakondi, näiteks Narvas (aastast 1920), Tartus (aastast 1921)^[1].

28. aprillil 1925 teatas panga juhatus kriminaalpolitseile, et lihunike ühisuse esimees Heinrich Habicht on kolme katteta tšekiga pangast välja võtnud 2 280 000 Eesti marka^[2].

Aastal 1925 tunnistas Tallinna-Haapsalu rahukogu panga maksujõuetuks^[1].

7. augustil 1934 otsustas Majandusminister lõpetada panga likvideerimiskomisjoni tegevuse ja pani likvideerimistoimingute lõpetamise Pikalaenu Panga peale, seni oli likvideerimiskomisjon välja maksnud 63% nõudmistest^[3].

ViitedRedigeeri

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 Eesti Entsüklopeedia. 3. köide: Ferda–Jaanus. Tartu: Loodus, 1934, lk 720.
↑ See, kes Harju pangale viimase hoobi andis. Rahvaleht, 31. mai 1927, nr. 63, lk. 3.
↑ Harju Panga likvideerimine lõpul. Vaba Maa, 7. august 1934, nr. 183, lk. 3.

KirjandusRedigeeri

Andres Adamson: mis juhtus tegelikult Harju Pangaga?
Harju Panga telgitagused, Waba Maa, 9 november 1928, lk. 8-9

Vaata kaRedigeeri

Harju Panga Kahjukannatajate Päästeühing

[EEvana-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 Eesti Entsüklopeedia. 3. köide: Ferda–Jaanus. Tartu: Loodus, 1934, lk 720.

[2] See, kes Harju pangale viimase hoobi andis. Rahvaleht, 31. mai 1927, nr. 63, lk. 3.

[3] Harju Panga likvideerimine lõpul. Vaba Maa, 7. august 1934, nr. 183, lk. 3.

[1]

[2]

[3]