Tallinna Ringkonnakohus
Tallinna Ringkonnakohus (kuni 1935. aastani nimega Tallinna-Haapsalu Rahukogu) on Eesti 2. astme kohus asukohaga Tallinnas, Pärnu maantee 7.
| Asukoht | Pärnu maantee 7, Tallinn 15084 |
|---|---|
| Juhtkond | Tallinna Ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa |
| Veebileht | [1] |
Tallinna ringkonnakohtu esimees on Villem Lapimaa.
Tallinna ringkonnakohtus on 29 kohtunikku.
AjaluguRedigeeri
,_%D1%84%D0%BE%D1%82%D0%BE%D0%B3%D1%80%D0%B0%D1%84%D0%B8%D1%8F_%D0%BE%D0%BA._1910_%D0%B3%D0%BE%D0%B4%D0%B0.jpg) Eestimaa kubermangu Tallinna-Haapsalu Rahukogu hoone, 1910 | |
| Asutatud | 1918 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1940 |
| Asukoht |
Vene tänav 5[1], Tallinn Jaani tänav 7, Tallinn Pärnu maantee 7, Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Harju maakond ja Lääne maakond ning Saaremaa |
| Juhtkond |
Tallinna-Haapsalu Rahukogu esimees: Alfons Batory Hinzer (25. november 1918 – 26. veebruar 1919) Aksel Tammann Vladimir Kuusik (1940) Edmund Sakkeus (1940–1941) Theodor Unt (1941)[2] Juhan Johannes Pirn (1943) |
| Allorganisatsioonid | Tallinna-Haapsalu rahukogu prokuratuur |
Eesti Vabariigi kohtusüsteemi alguseks loetakse Ajutise Valitsuse 18. novembri 1918. aasta määrust ajutiste kohtute sisseseadmise üle. Selle alusel andis kohtuminister korralduse Vene keisririigi ajal Eesti alal asunud kohtuasutuste tegevuse taasalustamiseks.
Ajutise Eesti Valitsuse määruse[3] põhjal 25. novembrist 1918. määrati avatavatele kohtu-asutustele asutisele järgmised tööpiirkonnad, Tallinna Ringkonnakohus, tööpiirkond: Eesti Vabariigi piirid. Tartu Ringkonnakohus jäi avamata.
Pikemalt artiklis Kohtukoda
Tsaariaegsete ringkonnakohtute ja rahukogude liitmisel moodustati neli rahukogu: Tallinna-Haapsalu, Tartu-Võru, Rakvere-Paide ja Viljandi-Pärnu Rahukogu. Tallinna-Haapsalu Rahukogu tööpiirkond oli Harju maakond ja Lääne maakond. 7. märtsil 1919. aastal laiendati Tallinna-Haapsalu rahukogu tööpiirkonda Saaremaaga[4].
1. veebruarist 1935. aastal hakkas Eestis kehtima V Riigikogu poolt vastu võetud ja Eesti Vabariigi Seaduste Kogusse kuulunud Kriminaalkohtupidamise seadustik, mille alusel said ka Eesti kohtuasutused uued nimetused. Senised rahukogud nimetati ringkonnakohtuteks ja kohtupalat kohtukojaks ning rahukohtunikud nimetati jaoskonnakohtunikeks.
Kohtureformiga muudeti ära ka senised ringkonnakohtute liitnimetused (Tartu-Võru rahukogu asemel Tartu ringkonnakohus, Tallinna-Haapsalu rahukogu asemel Tallinna ringkonnakohus, Rakvere-Paide rahukogu asemel Rakvere ringkonnakohus ja Viljandi-Pärnu rahukogu asemel Viljandi ringkonnakohus[5]).
1940. aastal kuulusid kohtu koosseisu esimees Vladimir Kuusik, abiesimees Ernst Hansson, abiesimees Gustav Laanekõrb, abiesimees Paul Peterson, Friedrich Kuusekänd, Juhan Laugis, Konrad Meyer, Aleksander Mägi, Voldemar Issajev, Theodor Kolobev, Johan-Theodor Kurs, August Maasik, Heinrich Maru, Friedrich Must, Karl Nigul, Aksel Helmut Palgi ja Juhan Õunapuu.
Kohtu ringkondades töötasid:
- Raasiku jaoskonnakohtunik Peeter Kirk
- Saaremaa 1. jaoskonnakohtunik Paul Parts
- Saaremaa 2. jaoskonnakohtunik Augustin Verlin
- Tallinna 1. jaoskonnakohtunik Jaan Piigert
- Tallinna 3. jaoskonnakohtunik Otto Puusta
- Tallinna 4. jaoskonnakohtunik Eduard Mailend
- Tallinna 5. jaoskonnakohtunik Heinrich Luiga
- Tallinna 6. jaoskonnakohtunik Enn Allpere
- Tallinna 8. jaoskonnakohtunik Enn Aarend
Tallinna Ringkonnakohtu liikmedRedigeeri
Vaata kategooriat: Tallinna Ringkonnakohtu liikmed
ViitedRedigeeri
- ↑ Ministeriumite adressid, Riigi Teataja, nr. 4, 4 detsember 1918
- ↑ SOVIETISATION OF THE ESTONIAN COURT SYSTEM. Tallinn Circuit Court
- ↑ Kohtuministeriumi korraldus, Riigi Teataja, nr. 2, 28 november 1918
- ↑ Ajutise Walitsuse määrus, Riigi Teataja, nr. 14, 7 märts 1919
- ↑ Eesti kohtute ajalooline päev, Postimees 31.01.1935, lk 3