Tallinna Ringkonnakohus
Tallinna Ringkonnakohus on Eesti kohtusüsteemi 2. astme kohus asukohaga Tallinnas, Pärnu maantee 7.
| Asukoht | Pärnu maantee 7, 15084 Tallinn |
|---|---|
| Tegevuspiirkond | Tallinna Ringkonnakohus vaatab teise astme kohtuna läbi Harju Maakohtu ja Pärnu Maakohtu ning Tallinna Halduskohtu lahendeid |
| Juhtkond | Tallinna Ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa |
| Emaorganisatsioon | Justiitsministeerium |
| Veebileht | [1] |
Tallinna ringkonnakohtu esimees on Villem Lapimaa. Tallinna ringkonnakohtus on 29 kohtunikku.
AjaluguRedigeeri
,_%D1%84%D0%BE%D1%82%D0%BE%D0%B3%D1%80%D0%B0%D1%84%D0%B8%D1%8F_%D0%BE%D0%BA._1910_%D0%B3%D0%BE%D0%B4%D0%B0.jpg) Eestimaa kubermangu Tallinna-Haapsalu Rahukogu hoone, 1910 | |
| Asutatud | 1918 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1940 |
| Asukoht |
Vene tänav 5[1], Tallinn Jaani tänav 7, Tallinn Pärnu maantee 7, Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Tallinn, Harju, Lääne ja Saare maakond |
| Juhtkond |
Tallinna-Haapsalu Rahukogu esimees: Alfons Batory Hinzer (25. november 1918 – 26. veebruar 1919) Aksel Tammann Vladimir Kuusik (1940) Edmund Sakkeus (1940[2]–1941) Theodor Unt (1941)[3] Juhan Johannes Pirn (1943) |
| Emaorganisatsioon | Kohtuministeerium |
| Allorganisatsioonid |
Tallinna-Haapsalu rahukogu prokuratuur jaoskonnakohtunikud kohtu-uurijad kohtupristavid |
Eesti Vabariigi kohtusüsteemi alguseks loetakse Ajutise Valitsuse 18. novembri 1918. aasta määrust ajutiste kohtute sisseseadmise üle. Selle alusel andis kohtuminister korralduse Vene keisririigi ajal Eesti alal asunud kohtuasutuste tegevuse taasalustamiseks.
Ajutise Eesti Valitsuse määruse[4] põhjal 25. novembrist 1918. määrati avatavatele kohtu-asutustele asutisele järgmised tööpiirkonnad, Tallinna Ringkonnakohus, tööpiirkond: Eesti Vabariigi piirid. Tartu Ringkonnakohus jäi avamata.
Pikemalt artiklis Kohtukoda
Tallinna-Haapsalu RahukoguRedigeeri
Tsaariaegsete ringkonnakohtute ja rahukogude liitmisel moodustati neli rahukogu: Tallinna-Haapsalu, Tartu-Võru, Rakvere-Paide ja Viljandi-Pärnu Rahukogu. Tallinna-Haapsalu Rahukogu tööpiirkond oli Harju maakond ja Lääne maakond. 7. märtsil 1919. aastal laiendati Tallinna-Haapsalu rahukogu tööpiirkonda Saaremaaga[5].
Tallinna ringkonnakohusRedigeeri
1. veebruarist 1935. aastal hakkas Eestis kehtima V Riigikogu poolt vastu võetud ja Eesti Vabariigi Seaduste Kogusse kuulunud Kriminaalkohtupidamise seadustik, mille alusel said ka Eesti kohtuasutused uued nimetused. Senised rahukogud nimetati ringkonnakohtuteks ja kohtupalat kohtukojaks ning rahukohtunikud nimetati jaoskonnakohtunikeks.
Kohtureformiga muudeti ära ka senised ringkonnakohtute liitnimetused (Tartu-Võru rahukogu asemel Tartu ringkonnakohus, Tallinna-Haapsalu rahukogu asemel Tallinna ringkonnakohus, Rakvere-Paide rahukogu asemel Rakvere ringkonnakohus ja Viljandi-Pärnu rahukogu asemel Viljandi ringkonnakohus[6]).
.jpg)
Tallinna Ringkonnakohtu I aste tegutses Pärnu maantee 7 ja II aste Rahukohtu tänav 3, Tallinnas.
1940. aastal kuulusid kohtu koosseisu[7]: esimees Vladimir Kuusik, abiesimees Ernst Hansson, abiesimees Gustav Laanekõrb, abiesimees Paul Peterson, Friedrich Kuusekänd, Juhan Laugis, Konrad Meyer, Aleksander Mägi, Voldemar Issajev, Theodor Kolobev, Johan-Theodor Kurs, August Maasik, Heinrich Maru, Friedrich Must, Karl Nigul, Aksel Helmut Palgi ja Juhan Õunapuu.
Tallinna Ringkonnakohtu ringkondades töötasid:
- Tallinna 1. jaoskonnakohtunik Jaan Piigert, Aksel Helmut Palgi (1937–1938) Rahukohtu tänav 5
- Tallinna 2. jaoskonnakohtunik Julius Roht[8], Rahukohtu tänav 5
- Tallinna 3. jaoskonnakohtunik Otto Puusta, Juhan Õunapuu Rahukohtu tänav 3
- Tallinna 4. jaoskonnakohtunik Eduard Mailend, Aksel Helmut Palgi (1934–1937), Theodor Kolubov[9] (1937–) Rahukohtu tänav 3
- Tallinna 5. jaoskonnakohtunik Heinrich Luiga, Jaan Piigert Rahukohtu tänav 3
- Tallinna 6. jaoskonnakohtunik Enn Allpere, Roman Bodisco Rahukohtu tänav 3
- Tallinna 7. jaoskonnakohtunik A. Kümmel Rahukohtu tänav 3
- Tallinna 8. jaoskonnakohtunik Enn Aarend Rahukohtu tänav 3
- Tallinna 9. jaoskonnakohtunik V. Põdra Rahukohtu tänav 3
- Tallinna 10. jaoskonnakohtunik Johannes Lambi Rahukohtu tänav 3
- Keila jaoskonnakohtunik J. Praun Keila alevis
- Raasiku jaoskonnakohtunik Peeter Kirk Rahukohtu tänav 3
- Rapla jaoskonnakohtunik Martin Tulmin, A. Luuk Keila alevikus
- Haapsalu jaoskonnakohtunik Wiedemanni tänav 16
- Lihula jaoskonnakohtunik Martin Tulmin Lihula alevikus
- Saaremaa 1. jaoskonnakohtunik Paul Parts Lossi tänav 2
- Saaremaa 2. jaoskonnakohtunik Augustin Verlin Lossi tänav 2
- Hiiumaa jaoskonnakohtunik Tiigi tänav 13
Tallinna Ringkonnakohtu liikmedRedigeeri
Vaata kategooriat: Tallinna Ringkonnakohtu liikmed
Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi 16. novembri 1940. aasta seadlusega "Kohtute süsteemi ümberkujundamise kohta", kujundati ümber kehtiv kohtute süsteem ja ringkonnakohtud muudeti samanimelisteks kohtuteks esimese ja teise kohtuastme asjade arutamiseks[10]. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 19.12.1940 määrusega "Ringkonnakohtute asukohtade ja piirkondade kohta" määrati Tallinna Ringkonnakohtu asukohaks — Tallinn, Tallinna Ringkonnakohtu piirkonnad moodustati Tallinna 1.–13., Raasiku, Kuusalu, Kose, Keila, Rapla, Haapsalu 1. ja 2. ning Märjamaa rahvakohtujaoskondadest[11]. Hiiumaa, Lihula ja Kuressaare, Kihelkonna, Orissaare rahvakohtujaoskondadest moodustati uus Kuressaare Ringkonnakohtu piirkond.
ViitedRedigeeri
- ↑ Ministeriumite adressid, Riigi Teataja, nr. 4, 4 detsember 1918
- ↑ 405.Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu otsus õigusteadlase Edmund Sakkeus’e Tallinna Ringkonnakohtu esimeheks nimetamise kohta., ENSV TEATAJA, 29.oktoobril Nr#35 1940
- ↑ SOVIETISATION OF THE ESTONIAN COURT SYSTEM. Tallinn Circuit Court
- ↑ Kohtuministeriumi korraldus, Riigi Teataja, nr. 2, 28 november 1918
- ↑ Ajutise Walitsuse määrus, Riigi Teataja, nr. 14, 7 märts 1919
- ↑ Eesti kohtute ajalooline päev, Postimees 31.01.1935, lk 3
- ↑ OKUPATSIOONIDE OHVREID TALLINNA RINGKONNAKOHTUS, Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word : Estonian weekly, 13 juuni 1963
- ↑ J. Roht Tallinna jsk. kohtunikuks, Postimees (1886-1944), nr. 348, 23 detsember 1937
- ↑ Th. Kolobow Tallinna 4. jaoskonna kohtunikuks, Postimees (1886-1944), nr. 110, 24 aprill 1937
- ↑ ENSV Teataja 1940 nr 45 art 523
- ↑ ENSV Teataja 1940 nr 68 art 914