Tallinna Ringkonnakohus

Tallinna-Haapsalu Rahukogu
Tallinna Ringkonnakohus (1935–1940)
	<img src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e4/%D0%A5%D0%BE%D0%BB%D0%BC_%D0%A2%D0%BE%D0%BE%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D0%B0_%D0%B8_%D0%B7%D0%B4%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D0%B5_%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0_%D0%B2_%D0%A0%D0%B5%D0%B2%D0%B5%D0%BB%D0%B5_%28%D0%A2%D0%B0%D0%BB%D0%BB%D0%B8%D0%BD%D0%B5%29%2C_%D1%84%D0%BE%D1%82%D0%BE%D0%B3%D1%80%D0%B0%D1%84%D0%B8%D1%8F_%D0%BE%D0%BA._1910_%D0%B3%D0%BE%D0%B4%D0%B0.jpg/250px-%D0%A5%D0%BE%D0%BB%D0%BC_%D0%A2%D0%BE%D0%BE%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D0%B0_%D0%B8_%D0%B7%D0%B4%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D0%B5_%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0_%D0%B2_%D0%A0%D0%B5%D0%B2%D0%B5%D0%BB%D0%B5_%28%D0%A2%D0%B0%D0%BB%D0%BB%D0%B8%D0%BD%D0%B5%29%2C_%D1%84%D0%BE%D1%82%D0%BE%D0%B3%D1%80%D0%B0%D1%84%D0%B8%D1%8F_%D0%BE%D0%BA._1910_%D0%B3%D0%BE%D0%B4%D0%B0.jpg" decoding="async" width="250" height="169" class="mw-file-element" data-file-width="491" data-file-height="332"> Eestimaa kubermangu Tallinna-Haapsalu Rahukogu hoone, 1910
Asutatud	1918
Tegevuse lõpetanud	1940
Asukoht	Vene tänav 5, Tallinn; Jaani tänav 7, Tallinn; Pärnu maantee 7, Tallinn
Tegevuspiirkond	Tallinn, Harju, Lääne ja Saare maakond
Juhtkond	Tallinna-Haapsalu Rahukogu esimees:; Alfons Batory Hinzer ; (25. november 1918 – 26. veebruar 1919); Aksel Tammann; Vladimir Kuusik (1940); Edmund Sakkeus (1940–1941) ; Theodor Unt (1941); Juhan Johannes Pirn (1943)
Emaorganisatsioon	Kohtuministeerium
Allorganisatsioonid	Tallinna-Haapsalu rahukogu prokuratuur ; jaoskonnakohtunikud; kohtu-uurijad; kohtupristavid

Tallinna Ringkonnakohus
	Pärnu maantee 7 hoone Tallinnas
Asukoht	Pärnu maantee 7, 15084 Tallinn
Tegevuspiirkond	Tallinna Ringkonnakohus vaatab teise astme kohtuna läbi Harju Maakohtu ja Pärnu Maakohtu ning Tallinna Halduskohtu lahendeid
Juhtkond	Tallinna Ringkonnakohtu esimees Kristjan Siigur
Emaorganisatsioon	Justiitsministeerium
Veebileht	Tallinna Ringkonnakohus

Tallinna Ringkonnakohus on Eesti kohtusüsteemi 2. astme kohus asukohaga Tallinnas, Pärnu maantee 7.

Tallinna ringkonnakohtu esimees on Kristjan Siigur. Tallinna ringkonnakohtus on 29 kohtunikku.

Ajalugu

Tallinna (Revali) Ringkonnakohus

Pikemalt artiklis 1864. aasta kohtureform Venemaa Keisririigis

1864. aastal Venemaa Keisririigis välja töötatud kohtureform realiseeriti Eestimaal alles 1889. aastal. Kohtureformi tulemusel läbi viidud justiitsreformi käigus kaotati senised seisuslikud kohtud (Eestimaa ülemmaakohus, Tallinna linnusekohus jne). Kohtu kohustuslikuks asjaajamiskeeleks sai vene keel. Tallinna Ringkonnakohtu esimees oli aastatel 1889–1900 Vladimir Jakovlevitš Fuchs^[1]. Kogu Eestimaa (Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa) ala jaotati 34 rahukohtuniku jaoskonnaks. Jaoskonnad rühmitati viieks rahukogu ringkonnaks (Tallinna–Haapsalu Rahukogu (vene k. Ревельско-Гапсальский мировой съезд), algselt Lai tänav 25 ja hiljem Toompeal Rahukohtu tänav 3) jt. kohtukorralduse järelevalveasutuseks oli Eestimaa kubermangus Tallinnas Mihhaili tänava ja Jaani tänava nurgamajas 22/7 (tänapäeval Pärnu maantee 7) asunud Venemaa Keisririigi Justiitsministeeriumi Tallinna ringkonnakohus (vene keeles Ревельский окружной суд), Liivimaa kubermangus Riia ringkonnakohus (Рижский окружной суд).

Ringkonnakohtu oli juures Tallinna ringkonnakohtu prokurör, kes jälgis seaduste täitmist admin- ja kohtuasutustes. Aastatel 1783-1889 tegutses kubermanguprokuröri institutsioon, 1889. aastast läks osa kubermanguprokuröri ülesandeid üle ringkonnakohtu prokurörile.

Tallinna ringkonnakohus oli jagatud 4 osakonnaks: tsiviilasjade, kriminaalasjade, registreerimis- ja administratiivosakonnaks, mis jagunesid ülesannete ja piirkonna lõikes väiksemateks üksusteks ehk laudadeks. Registreerimisosakonnas peeti registreid seltside ja ühingute üle, administratiivosakond tegeles nende kohtuasjadega, mis oli seotud administratiivasutuste ja – isikutega. Ringkonnakohus tegeles eriti tähtsate kriminaal- ja tsiviilasjade menetlemisega, seal vaadati läbi rahalised nõuded üle 500 rubla (ka lapsendamised, nõrgamõistuslikuks, raiskajaks või surnuks tunnistamised; revolutsiooniline tegevus, tsensuuri rikkumine, mõrvad jm). Ringkonnakohtu otsusele võis esitada apellatsiooni Peterburi Kohtupalatisse, sealt edasi Senati kassatsioonidepartemangu^[2].

Tallinna ringkonnakohtu koosseisu kuulusid kohtujaoskonnad, mille juhtideks olid prokuröri abid (Tallinna ringkonnakohtu jaoskonna prokuröri abi, kellele allusid kohtu-uurijad ning kohtupristavid. Kuritegude eeluurimist teostas kohtu-uurija, kelle ülesandeks oli: teostada ringkonnakohtu kompetentsi kuuluvate kuritegude vaatlusi, uurimisi, ülekuulamisi, korraldada läbiotsimisi, võetusi, koguda kohtule vajalikke asitõendeid ja dokumente, organiseerida kahtlusaluste vahistamisi ja varade arestimisi jne^[3]. Uurimistoimingutel toetusid kohtu-uurijad politsei abile ja uurimise lõppedes anti materjal prokuratuuri esindajale.

Rahukohtunikud

Tallinna ringkonnakohtu haldusalas tegutsesid rahukohtunikud. Rahukohtunik oli I astme kohtunik väikesemate tsiviil-, kriminaal- ja administratiivasjade arutamiseks. Rahukohtunik oli üksikkohtunik, kes uurimist ei teostanud, ta tugines vaid esitatud tõenditele. Rahukohtuniku pädevuse kuulusid: tsiviilasjad alla 500 rubla; kriminaalasjadest need süü- ja kuriteod, mida sai karistada – noomituse, laituse, rahatrahviga kuni 300 rubla, vanglaga kuni 1 aasta; tema otsus oli lõplik kui arestiti alla 3 päeva ja trahviti alla 15 rubla.

Tallinna–Haapsalu Rahukohtu ringkonnas olid: 1. jaoskond Haapsalus, 2. Lihulas, 3., 4., 5., 6., 7. jaoskond Tallinnas, 8. Raplas ja 9. jaoskond Tallinnas^[4]

Rahukogud

II astme kohtuks, mis arutas kaebusi rahukohtunike otsuste peale oli Rahukogu. Rahukogu tegeles ka apellatsioonikaebustega ülemtalurahvakohtu otsustele ja oli kõrgemaks järelevalveasutuseks valla- ja ülemtalurahvakohtute osas. Rahukogu koosnes rahukohtu ringkonna, jaoskonna-, au- ja lisarahukohtunikest ja nende seast justiitsministri poolt määramata ajaks määratud esimehest. Rahukogu ringkonnad jagunesid analoogselt rahukohtunikega ja neid oli Eesti alal viis. Rahukogude juures asusid eraldi kinnitusjaoskonnad, kinnistusametid, mis olid justiitsministeeriumi allasutused.

Eesti Vabariigi kohtusüsteemi alguseks loetakse Ajutise Valitsuse 18. novembri 1918. aasta määrust ajutiste kohtute sisseseadmise üle. Selle alusel andis kohtuminister korralduse Vene keisririigi ajal Eesti alal asunud kohtuasutuste tegevuse taasalustamiseks.

Tallinna-Haapsalu Rahukogu

Tsaariaegsete ringkonnakohtute ja rahukogude liitmisel moodustati neli rahukogu: Tallinna-Haapsalu, Tartu-Võru, Rakvere-Paide ja Viljandi-Pärnu Rahukogu. Tallinna-Haapsalu Rahukogu tööpiirkond oli Harju maakond ja Lääne maakond. 7. märtsil 1919. aastal laiendati Tallinna-Haapsalu rahukogu tööpiirkonda Saaremaaga^[8]. Rahukogu oli osalt 1., osalt 2. astme kohus.

Ajutise Eesti Valitsuse määruse^[9] põhjal 25. novembrist 1918. määrati avatavatele kohtu-asutustele asutisele järgmised tööpiirkonnad, Tallinna Ringkonnakohus, tööpiirkond: Eesti Vabariigi piirid. Tartu Ringkonnakohus jäi avamata.

Pikemalt artiklis Kohtukoda

Tallinna ringkonnakohus

1. veebruarist 1935. aastal hakkas Eestis kehtima V Riigikogu poolt vastu võetud ja Eesti Vabariigi Seaduste Kogusse kuulunud Kriminaalkohtupidamise seadustik, mille alusel said ka Eesti kohtuasutused uued nimetused. Senised rahukogud nimetati ringkonnakohtuteks ja kohtupalat kohtukojaks ning rahukohtunikud nimetati jaoskonnakohtunikeks. Kohtureformiga asendati varasemad 34 rahukohut 54 jaoskonnakohtuga. Jaoskonnakohtunikud lahendasid ainuisikuliselt esimese astme kohtuna nõudeasju väärtusega kuni tuhat krooni ning kriminaalasju, kus karistusena oli ette nähtud peamiselt rahatrahv, arest või vangimaja.

Kohtureformiga muudeti ära ka senised ringkonnakohtute liitnimetused (Tartu-Võru rahukogu asemel Tartu ringkonnakohus, Tallinna-Haapsalu rahukogu asemel Tallinna ringkonnakohus, Rakvere-Paide rahukogu asemel Rakvere ringkonnakohus ja Viljandi-Pärnu rahukogu asemel Viljandi ringkonnakohus^[10]).

Rahukohtu tänav 3, Tallinnas

Tallinna Ringkonnakohtu I aste tegutses Pärnu maantee 7 ja II aste Rahukohtu tänav 3, Tallinnas.

1940. aastal kuulusid kohtu koosseisu^[11]: esimees Vladimir Kuusik, abiesimees Ernst Hansson, abiesimees Gustav Laanekõrb, abiesimees Paul Peterson, Friedrich Kuusekänd, Juhan Laugis, Konrad Meyer, Aleksander Mägi, Voldemar Issajev, Theodor Kolobev, Johan-Theodor Kurs, August Maasik, Heinrich Maru, Friedrich Must, Karl Nigul, Aksel Helmut Palgi ja Juhan Õunapuu.

Tallinna Ringkonnakohtu ringkondades töötasid:

Tallinna 1. jaoskonnakohtunik Jaan Piigert, Aksel Helmut Palgi (1937–1938) Rahukohtu tänav 5
Tallinna 2. jaoskonnakohtunik Julius Roht^[12], Rahukohtu tänav 5
Tallinna 3. jaoskonnakohtunik Otto Puusta, Juhan Õunapuu Rahukohtu tänav 3
Tallinna 4. jaoskonnakohtunik Eduard Mailend, Aksel Helmut Palgi (1934–1937), Theodor Kolubov^[13] (1937–) Rahukohtu tänav 3
Tallinna 5. jaoskonnakohtunik Heinrich Luiga, Jaan Piigert Rahukohtu tänav 3
Tallinna 6. jaoskonnakohtunik Enn Allpere, Roman Bodisco Rahukohtu tänav 3
Tallinna 7. jaoskonnakohtunik A. Kümmel Rahukohtu tänav 3
Tallinna 8. jaoskonnakohtunik Enn Aarend Rahukohtu tänav 3
Tallinna 9. jaoskonnakohtunik V. Põdra Rahukohtu tänav 3
Tallinna 10. jaoskonnakohtunik Johannes Lambi Rahukohtu tänav 3
Keila jaoskonnakohtunik J. Praun Keila alevis
Raasiku jaoskonnakohtunik Peeter Kirk Rahukohtu tänav 3
Rapla jaoskonnakohtunik Martin Tulmin, A. Luuk Keila alevikus
Haapsalu jaoskonnakohtunik Wiedemanni tänav 16
Lihula jaoskonnakohtunik Martin Tulmin Lihula alevikus
Saaremaa 1. jaoskonnakohtunik Paul Parts Lossi tänav 2
Saaremaa 2. jaoskonnakohtunik Augustin Verlin Lossi tänav 2
Hiiumaa jaoskonnakohtunik Tiigi tänav 13

Tallinna Ringkonnakohtu liikmed

Vaata kategooriat: Tallinna Ringkonnakohtu liikmed

Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi 16. novembri 1940. aasta seadlusega "Kohtute süsteemi ümberkujundamise kohta", kujundati ümber kehtiv kohtute süsteem ja ringkonnakohtud muudeti samanimelisteks kohtuteks esimese ja teise kohtuastme asjade arutamiseks^[14]. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 19.12.1940 määrusega "Ringkonnakohtute asukohtade ja piirkondade kohta" määrati Tallinna Ringkonnakohtu asukohaks — Tallinn, Tallinna Ringkonnakohtu piirkonnad moodustati Tallinna 1.–13., Raasiku, Kuusalu, Kose, Keila, Rapla, Haapsalu 1. ja 2. ning Märjamaa rahvakohtujaoskondadest^[15]. Hiiumaa, Lihula ja Kuressaare, Kihelkonna, Orissaare rahvakohtujaoskondadest moodustati uus Kuressaare Ringkonnakohtu piirkond.

Viited

↑ Фукс, Владимир Яковлевич. Биографическая справка
↑ Aigi Rahi-Tamm, 1888/89 a õigusreform, Kohtusüsteem, E-kursuse "Eesti halduse ja institutsioonide ajalugu (FLAJ.02.062)" materjalid, (Tartu Ülikool), 2012, lk 23
↑ 5.5.3. Ringkonnakohtu kohtu-uurijad, www.eha.ee
↑ Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale, 1910
↑ Ministeriumite adressid, Riigi Teataja, nr. 4, 4 detsember 1918
↑ 405.Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu otsus õigusteadlase Edmund Sakkeus’e Tallinna Ringkonnakohtu esimeheks nimetamise kohta., ENSV TEATAJA, 29.oktoobril Nr#35 1940
↑ "SOVIETISATION OF THE ESTONIAN COURT SYSTEM. Tallinn Circuit Court" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 25. september 2020. Vaadatud 10. novembril 2019.
↑ Ajutise Walitsuse määrus, Riigi Teataja, nr. 14, 7 märts 1919
↑ Kohtuministeriumi korraldus, Riigi Teataja, nr. 2, 28 november 1918
↑ Eesti kohtute ajalooline päev, Postimees 31.01.1935, lk 3
↑ OKUPATSIOONIDE OHVREID TALLINNA RINGKONNAKOHTUS, Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word: Estonian weekly, 13 juuni 1963
↑ J. Roht Tallinna jsk. kohtunikuks, Postimees (1886-1944), nr. 348, 23 detsember 1937
↑ Th. Kolobow Tallinna 4. jaoskonna kohtunikuks, Postimees (1886-1944), nr. 110, 24 aprill 1937
↑ ENSV Teataja 1940 nr 45 art 523
↑ ENSV Teataja 1940 nr 68 art 914

Välislingid

Tallinna Ringkonnakohus

[1] Фукс, Владимир Яковлевич. Биографическая справка

[2] Aigi Rahi-Tamm, 1888/89 a õigusreform, Kohtusüsteem, E-kursuse "Eesti halduse ja institutsioonide ajalugu (FLAJ.02.062)" materjalid, (Tartu Ülikool), 2012, lk 23

[3] 5.5.3. Ringkonnakohtu kohtu-uurijad, www.eha.ee

[4] Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale, 1910

[5] Ministeriumite adressid, Riigi Teataja, nr. 4, 4 detsember 1918

[6] 405.Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu otsus õigusteadlase Edmund Sakkeus’e Tallinna Ringkonnakohtu esimeheks nimetamise kohta., ENSV TEATAJA, 29.oktoobril Nr#35 1940

[7] "SOVIETISATION OF THE ESTONIAN COURT SYSTEM. Tallinn Circuit Court" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 25. september 2020. Vaadatud 10. novembril 2019.

[8] Ajutise Walitsuse määrus, Riigi Teataja, nr. 14, 7 märts 1919

[9] Kohtuministeriumi korraldus, Riigi Teataja, nr. 2, 28 november 1918

[10] Eesti kohtute ajalooline päev, Postimees 31.01.1935, lk 3

[11] OKUPATSIOONIDE OHVREID TALLINNA RINGKONNAKOHTUS, Vaba Eesti Sõna = Free Estonian Word: Estonian weekly, 13 juuni 1963

[12] J. Roht Tallinna jsk. kohtunikuks, Postimees (1886-1944), nr. 348, 23 detsember 1937

[13] Th. Kolobow Tallinna 4. jaoskonna kohtunikuks, Postimees (1886-1944), nr. 110, 24 aprill 1937

[14] ENSV Teataja 1940 nr 45 art 523

[15] ENSV Teataja 1940 nr 68 art 914

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]

Eestimaa kubermangu Tallinna-Haapsalu Rahukogu hoone, 1910
Asutatud	1918
Tegevuse lõpetanud	1940
Asukoht	Vene tänav 5^[5], Tallinn Jaani tänav 7, Tallinn Pärnu maantee 7, Tallinn
Tegevuspiirkond	Tallinn, Harju, Lääne ja Saare maakond
Juhtkond	Tallinna-Haapsalu Rahukogu esimees: Alfons Batory Hinzer (25. november 1918 – 26. veebruar 1919) Aksel Tammann Vladimir Kuusik (1940) Edmund Sakkeus (1940^[6]–1941) Theodor Unt (1941)^[7] Juhan Johannes Pirn (1943)
Emaorganisatsioon	Kohtuministeerium
Allorganisatsioonid	Tallinna-Haapsalu rahukogu prokuratuur jaoskonnakohtunikud kohtu-uurijad kohtupristavid