Asitõend on tõendamiseseme asjaolude selgitamisel kasutatav mis tahes asendamatu ese, mis on võetud kriminaalasja juurde. [1] Lihtsamalt öeldes on tegemist esemega, mida kasutatakse kriminaalmenetluses süüdistatava süü või süütuse tõendamiseks. Asitõend võib seaduse järgi olla nii kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt.[2] Seega võib asitõendiks olla näiteks mõrvarelv, varastatud maal, auto, sülearvuti vms.

Asitõendi kõrval nimetab kriminaalmenetluse seadustik teiste tõenditena kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlust, ekspertiisiakti, eksperdi antud ütlust ekspertiisiakti selgitamisel, uurimistoimingut, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokolli, videosalvestist, samuti muud dokumenti, fotot, filmi ja muud teabetalletust.[3] M. Rosentau on oma artiklis kirjutanud: "Kohtuliku ja kohtueelse uurimise eripära on selles, et tõendite kogumisega tegelevate ametnike või poolte esindajate tegevus ei ole (kohtumenetluse mõttes) suunatud nende endi, vaid kohtuniku uskumisseisundite tõeteadmusliku väärtuse tõstmisele."[4] Mõte, mis annab väga hästi edasi tõendite (sh asitõendite) kasutamise eesmärgi.

Kõiki kuriteo asjaolude selgitamiseks kasutatavaid esemeid ei loeta asitõenditeks: nt dokument on KrMS § 123 mõttes iseseisev tõend ning muutub asitõendiks vaid juhul, kui sellel on asitõendi tunnused.[5] Samuti ei loeta asitõendiks KrMS § 100 alusel võetavaid võrdlusjälgi või proove, sest need tekivad alles kuriteo järgselt. [5]

Asitõendi kriminaalasja juurde võtmine muuda

Asitõendi kriminaalasja juurde võtmiseks märgitakse uurimis- või menetlusprotokolli äravõetud objektide nimetused ja pakkimise moodus.[6] Asitõendi kriminaalasja juurde võtmine ei pruugi alati tähendada eseme valduse füüsilist ülevõtmist, vaid võib piirduda ka asitõendi oluliste tunnuste ja leidmise asjaolude kirjeldamisega kas sündmuskoha vaatluse või läbiotsimise protokollis ning asitõendi fotografeerimisega.[1] Asitõend võidakse näiteks anda hoiule selle omanikule või muule isikule või vajadusel hävitada. Sealjuures on oluline, et kui asitõendina kasutatavat objekti ei ole uurimistoimingu protokollis vajaliku üksikasjalikkusega kirjeldatud, tehakse asitõendi tunnuste talletamiseks selle vaatlus.[7]

Asitõendi tagastamine muuda

Kuivõrd asitõend võib selle omanikule olla olulise tähtsusega (nt sülearvuti), siis tagastatakse see omanikule või õiguspärasele valdajale esimesel võimalusel, kui see ei takista kriminaalmenetlust.[8] Juhul, kui kriminaalasjas ei ole süüdistatavat ning asitõendi äravõtmisest on möödunud 6 kuud, antakse asitõend omaniku või õiguspärase valdaja taotlusel esitajale hoiule.[9] Siiski võib prokurör kuuekuist tähtaega uurimisasutuse taotlusel pikendada aastani ning eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel ka kauemaks kui aasta.[10]

Kui tegemist on kiiresti rikneva asitõendiga, mida ei ole võimalik seaduslikule valdajale tagastada, antakse see tasuta riigi või kohaliku omavalitsuse tervishoiu- või hoolekandeasutusele, võõrandatakse või hävitatakse kriminaalmenetluse käigus menetleja määruse alusel ning müügist saadud raha kantakse riigituludesse.[11]

Asitõendi hoidmine muuda

Kuivõrd asitõendi hoiule võtmine võib oluliselt riivata selle omaniku või senise valdaja põhiõigusi ning tekitada riigile suuri kulutusi, siis võetakse asitõend hoiule vaid juhul, kui see on kriminaalmenetluse huvides vajalik.[1] Asitõendit hoitakse KrMS § 125 lg 1 alusel kriminaaltoimikus, uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu asitõendite hoidlas või muus tema valduses olevas ruumis, valvataval territooriumil või ekspertiisiasutuses või kohaldatakse asitõendi suhtes KrMS §-s 126 ettenähtud abinõusid, kui see ei kahjusta kriminaalmenetluse huve.[12] Kui asitõendit ei ole võimalik eelmainitud korras hoida, antakse see vastutavale hoiule lepingu alusel, mille eest hoiulevõtjal, kes ei ole eseme omanik ega seaduslik valdaja, on õigus saada hoiutasu katmiseks hüvitist.[13] Sealjuures on hoiulevõtjal ka kohustus tagada asitõendi puutumatus ja säilimine.[14] Kuid ka olukorras, kus asitõendit on võimalik KrMS § 125 lg 1 kohaselt hoiustada, võib selle KrMS § 124 lg 4 alusel anda vastutavale hoiule omanikule või seaduslikule valdajale.[1] Riigikohus on asunud seisukohale, et asitõendi vastutavale hoiule andmist õigustavaks asjaoluks võib olla seegi, et menetleja juures olevad hoiutingimused ei ole asitõendi säilitamiseks sobivad ja võivad põhjustada asitõendi väärtuse vähenemise. [15]

Kui asitõendi näol on tegemist majandus- või ametitegevuses vajaliku või muul viisil olulise dokumendiga, teeb menetleja sellest omanikule koopia, mille vastavust originaalile oma allkirjaga ka kinnitab.[16]

Lisaks on Riigikohus märkinud: "Süüdimõistetult asitõendite hoiukulu väljamõistmisel tuleb kohtul pärast riigi tegeliku hoiukulu suuruse kindlakstegemist hinnata ka hoiukulu põhjendatust, sealhulgas sedagi, kas asitõendite säilitamise maht ja ajaline kestus on olnud kriminaalmenetluse huvides vajalik. Riik ei saa süüdimõistetult nõuda asitõendite hoidmisel tehtud ilmselt ebamõistlike kulutuste hüvitamist."[17]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Kergandberg, E., Pikamäe, P. Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura: 2012, lk 335–343.
  2. "KrMS § 124 lg 1". Riigi Teataja. Vaadatud 14.08.2018.
  3. "KrMS § 63 lg 1". Riigi Teataja. Vaadatud 14.08.2018.
  4. Rosentau, M. Tõendamine teadmise standardmudelis. – Juridica 2001, nr 3.
  5. 5,0 5,1 Kergandberg, E., Sillaots, M. Kriminaalmenetlus. Juura: 2006, lk 193–194.
  6. "KrMS § 164 lg 6 p 1". Riigi Teataja. Vaadatud 14.08.2018.
  7. "KrMS § 124 lg 2". Riigi Teataja. Vaadatud 14.08.2018.
  8. "KrMS § 124 lg 3". Riigi Teataja. Vaadatud 14.08.2018.
  9. "KrMS § 124 lg 4". Riigi Teataja. Vaadatud 14.08.2018.
  10. "KrMS § 124 lg 5 ja 6". Riigi Teataja. Vaadatud 14.08.2018.
  11. "KrMS § 126 lg 1". Riigi Teataja. Vaadatud 14.08.2018.
  12. "KrMS § 125 lg 1". Riigi Teataja. Vaadatud 14.08.2018.
  13. "KrMS § 125 lg 2 ja 4". Riigi Teataja. Vaadatud 14.08.2018.
  14. "KrMS § 125 lg 3". Riigi Teataja. Vaadatud 14.08.2018.
  15. RKKK 3-1-1-35-12, p 15.
  16. "KrMS § 125 lg 5". Riigi Teataja. Vaadatud 14.08.2018.
  17. RKKK 3-1-1-108-05, p 16.