Tartu Ringkonnakohus
See artikkel vajab toimetamist. (September 2018) |
Tartu Ringkonnakohus on Eesti teise astme kohus asukohaga Tartus.
Veski tänav 32 hoone | |
Eesmärk | Tartu Ringkonnakohus vaatab teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi Tartu ja Viru Maakohtu ning Tartu Halduskohtu lahendeid |
---|---|
Asukoht |
Lossi tänav 17 (1993–2002) Kalevi tänav 1 (2002–2024) Veski tänav 32 (2024–) |
Võtmeisikud | Tartu Ringkonnakohtu esimees on Tiina Pappel |
Peaorgan | Justiitsministeerium |
Veebileht | Tartu Ringkonnakohus |
3. juulil 1992 jõustunud Eesti põhiseaduse alusel taastati Eestis kolmeastmeline kohtusüsteem. Tartu Ringkonnakohus alustas tegevust 15. septembril 1993. 19. augustil 1993. aastal nimetas president Lennart Meri Tartu Ringkonnakohtu kohtunikeks Hele-Kai Remmeli, Peeter Jerofejevi, Ott Järvesaare, Ago Kutsari, Mati Kartau, Aarne Sarjase ja Henn Jõksi. Kohtu esimeheks määras Riigikogu Ago Kutsari, kes töötas selles ametis kuni aastani 2009. 15. septembril 1993. aastal alustasid tööd ringkonnakohtud, millega käivitus kolmeastmeline kohtusüsteem. Esialgu moodustati vaid tsiviil- ja kriminaalkolleegiumid.
Tartu Ringkonnakohus vaatab teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi Tartu ja Viru Maakohtu ning Tartu Halduskohtu lahendeid nende peale esitatud kaebusi.
Praegu töötab kohtus 16 kohtunikku, kes vaatavad läbi tsiviil-, kriminaal-, väärteo- ja haldusasju kolmeliikmelises koosseisus.
Tartu Ringkonnakohtu esimees on Tiina Pappel[1] ja kohtudirektor Tiina Ereb.
1993–2002 paiknes kohus aadressil Lossi tänav 17. 2002. aasta augustis kolis kohus Tartu kohtumajja aadressil Kalevi tänav 1. Alates 18.03.2024 asub Tartu Ringkonnakohus aadressil Veski 32, Tartu.
Ajalugu
muuda
Tartus Veski 32 asuv omaaegne rahukogu hoone | |
Asutatud | 1918 |
---|---|
Tegevuse lõpetanud | 1940 |
Eesmärk | apellatsiooni ehk teise astme kohtuteks rahukohtute otsustele ning esimese astme kohtuteks keerukamates kriminaal- ja tsiviilasjades |
Asukoht |
Aia tänav 35, Tartu Veski tänav 32 (1922–1935) Aia tänav 64, Tartu |
Tegevuspiirkond |
Tartu maakond ja Võru maakond ühes endiste Pihkva kubermangu osadega Tartu, Võru, Valga ja Petseri maakond |
Juht |
Lui Olesk (21. november 1918 – 25. juuli 1919) Martin Toomere Karl Pikk Mihkel Klaassen (1922–1924) Johannes Müller Rudolf Gabrel (1925–1933) Vladimir Kuusik (1933 – 1935) Ernst Hansson (1943) |
Peaorgan | Kohtuministeerium |
Allorganisatsioonid | Tartu-Võru rahukogu prokuratuur |
Eesti Vabariigi kohtusüsteemi alguseks loetakse Ajutise Valitsuse 18. novembri 1918. aasta määrust ajutiste kohtute sisseseadmise üle. Selle alusel andis kohtuminister korralduse Vene keisririigi ajal Eesti alal asunud kohtuasutuste tegevuse taasalustamiseks.
Ajutise Eesti Valitsuse määruse[2] põhjal 25. novembrist 1918. määrati avatavatele kohtu-asutustele asutisele järgmised tööpiirkonnad, Tallinna Ringkonnakohus, tööpiirkond: Eesti Vabariigi piirid. Tartu Ringkonnakohus jäi avamata.
Tartu-Võru Rahukogu
muudaTsaariaegsete ringkonnakohtute ja rahukogude liitmisel moodustati neli rahukogu: Tallinna-Haapsalu, Tartu-Võru, Rakvere-Paide ja Viljandi-Pärnu Rahukogu. Tartu-Võru Rahukogu tööpiirkonnaks määrati Tartu ja Võru maakonnad ning Eesti Vabariigi külge liidetud endise Pihkva kubermangu osad. 7. märtsil 1919. aastal laiendati Tartu-Võru rahukogu tööpiirkonda Valga linna ja Valga ning Pihkva maakondade osadega[3].
Rahukogud olid apellatsiooni ehk teise astme kohtuteks rahukohtute otsustele ning esimese astme kohtuteks keerukamates kriminaal- ja tsiviilasjades.
Tartu-Võru Rahukogu (hilisem Tartu Ringkonnakohus) loodi kohtuministeeriumi korraldusega 24. novembril 1918 ja selle esimeheks nimetati Lui Olesk, abiesimeheks Johannes Ermas, rahukohtunikkudeks Tõnis Saarepera, Frits Wihwelin, Hans Siimer, Theodor Müttel, Martin Taevere ning Rudolf Jaska, Rahukogu juurde prokuröriks nimetati Johannes Müller. [4]
Rahukogud said endale alalised liikmed. Kohtuasju arutati ja otsustati kollegiaalselt vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Kohtupidamise ja asjaajamise keeleks sai eesti keel. Tartu-Võru Rahukogu asus aastatel 1922–1935 Tartus Veski tänav 32. 1928. aastal töötas rahukogus esimees, kaks abiesimeest ja 13 alalist liiget, peale selle kuulus tema ringkonda 17 rahukohtunikku ja 19 kohtu-uurijat.
Tartu ringkonnakohus
muuda1. veebruarist 1935. aastal hakkas Eestis kehtima V Riigikogu poolt vastu võetud ja Eesti Vabariigi Seaduste Kogusse kuulunud Kriminaalkohtupidamise seadustik, mille alusel said ka Eesti kohtuasutused uued nimetused. Senised rahukogud nimetati ringkonnakohtuteks ja kohtupalat kohtukojaks ning rahukohtunikud nimetati jaoskonnakohtunikeks.
Kohtureformiga muudeti ära ka senised ringkonnakohtute liitnimetused (Tartu-Võru rahukogu asemel Tartu ringkonnakohus, Tallinna-Haapsalu rahukogu asemel Tallinna ringkonnakohus, Rakvere-Paide rahukogu asemel Rakvere ringkonnakohus ja Viljandi-Pärnu rahukogu asemel Viljandi ringkonnakohus[5]).
Tartu Ringkonnakohus kolis 1935. aasta sügisel Aia tänava 64, Riigikohtu endistesse ruumidesse.
Tartu Ringkonnakohtu ringkondades töötasid:
- Tartu 1. jaoskonnakohtunik Veski tänav 32
- Tartu 2. jaoskonnakohtunik Veski tänav 32
- Tartu 3. jaoskonnakohtunik Veski tänav 32
- Tartu 4. jaoskonnakohtunik Veski tänav 32
- Tartu 5. jaoskonnakohtunik Veski tänav 32
- Tartu 6. jaoskonnakohtunik Veski tänav 32
- Valga 1. jaoskonnakohtunik Vabaduse tänav 6
- Valga 2. jaoskonnakohtunik Vabaduse tänav 6
- Tõrva jaoskonnakohtunik Tartu tänav 29
- Jõgeva jaoskonnakohtunik Jaama tänav 5
- Mustvee jaoskonnakohtunik Tartu tänav 33a
- Elva jaoskonnakohtunik Jõe tänav 2
- Otepää jaoskonnakohtunik Võru tänav 22
- Võru 1. jaoskonnakohtunik Vabaduse tänav 13
- Võru 2. jaoskonnakohtunik Vabaduse tänav 13
- Võru 3. jaoskonnakohtunik Vabaduse tänav 13
- Petseri 1. jaoskonnakohtunik Eesti Panga Petseri osakonna maja
- Petseri 2. jaoskonnakohtunik Eesti Panga Petseri osakonna maja
- Petseri 3. jaoskonnakohtunik Eesti Panga Petseri osakonna maja
Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi 16. novembri 1940. aasta seadlusega "Kohtute süsteemi ümberkujundamise kohta", kujundati ümber kehtiv kohtute süsteem ja ringkonnakohtud muudeti samanimelisteks kohtuteks esimese ja teise kohtuastme asjade arutamiseks[6]. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 19.12.1940 määrusega "Ringkonnakohtute asukohtade ja piirkondade kohta" määrati Tartu Ringkonnakohtu asukohaks — Tartu, Tartu 1.—6., Jõgeva, Pala, Mustvee, Elva, Otepää, Võnnu, Valga 1. ja 2., Tõrva, Võru 1. ja 2., Antsla, Põlva, Petseri 1. ja 2., Irboska, Värska ning Laura rahvakohtujaoskondadest[7]. Saksa okupatsiooni ajal 1941. aasta sügisel loodi ajutiste kohtutena kriminaalkohtud, 1942. aasta kevadel alustasid tegevust jälle ringkonnakohtud, mis tegutsesid kuni Saksa okupatsiooni lõpuni 1944. aasta sügisel.
Viited
muuda- ↑ Tartu ringkonnakohtu esimeheks saab Tiina Pappel, www.just.ee,
- ↑ Kohtuministeriumi korraldus, Riigi Teataja, nr. 2, 28 november 1918
- ↑ Ajutise Walitsuse määrus, Riigi Teataja, nr. 14, 7 märts 1919
- ↑ Eesti kohus 10-aastane., Postimees (1886-1944), nr. 329, 2 detsember 1928
- ↑ Eesti kohtute ajalooline päev, Postimees 31.01.1935, lk 3
- ↑ ENSV Teataja 1940 nr 45 art 523
- ↑ ENSV Teataja 1940 nr 68 art 914