Viljandi Ringkonnakohus
Viljandi Ringkonnakohus (endise nimetusega Viljandi-Pärnu Rahukogu) oli Eesti 2. astme kohus asukohaga Viljandis.
| Asutatud | 1918; 1992 |
|---|---|
| Eesmärk | Vaatas läbi Viljandi Maakohtu, Pärnu Linnakohtu, Pärnu Maakohtu ja Järva Maakohtu lahendeid |
| Asukoht |
|
| Peaorgan | Justiitsministeerium |
Ajalugu
muuda| Asutatud | 1918 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1940 |
| Eesmärk | apellatsiooni ehk teise astme kohtuteks rahukohtute otsustele ning esimese astme kohtuteks keerukamates kriminaal- ja tsiviilasjades |
| Peakorter | Viljandi |
| Asukoht |
Posti tänav 82, Viljandi |
| Tegevuspiirkond | Viljandi maakond ja Pärnu maakond |
| Juht |
esimees Gustav Seen (3. detsember 1918 – 20. november 1925) Jaak Tepandi (1940[1]) Jüri Soontak (1940[2]) Johannes Evertson (1941)[3] |
| Peaorgan | Kohtuministeerium |
| Allorganisatsioonid | Viljandi-Pärnu rahukogu prokuratuur |
Eesti Vabariigi kohtusüsteemi alguseks loetakse Ajutise Valitsuse 18. novembri 1918. aasta määrust ajutiste kohtute sisseseadmise üle. Selle alusel andis kohtuminister korralduse Vene keisririigi ajal Eesti alal asunud kohtuasutuste tegevuse taasalustamiseks.
Viljandi-Pärnu Rahukogu
muudaTsaariaegsete ringkonnakohtute ja rahukogude liitmisel moodustati neli rahukogu: Tallinna-Haapsalu, Tartu-Võru, Rakvere-Paide ja Viljandi-Pärnu Rahukogu. Viljandi-Pärnu rahukogu tööpiirkond oli Viljandi maakond ja Pärnu maakond. 7. märtsil 1919. aastal laiendati Viljandi-Pärnu rahukogu tööpiirkonda võimalikul korral Eestimaa külge liidetavate Volmari maakonna osadega.[4].
Viljandi ringkonnakohus
muuda1. veebruarist 1935. aastal hakkas Eestis kehtima V Riigikogu poolt vastu võetud ja Eesti Vabariigi Seaduste Kogusse kuulunud Kriminaalkohtupidamise seadustik, mille alusel said ka Eesti kohtuasutused uued nimetused. Senised rahukogud nimetati ringkonnakohtuteks ja kohtupalat kohtukojaks ning rahukohtunikud nimetati jaoskonnakohtunikeks.
Kohtureformiga muudeti ära ka senised ringkonnakohtute liitnimetused (Tartu-Võru rahukogu asemel Tartu ringkonnakohus, Tallinna-Haapsalu rahukogu asemel Tallinna ringkonnakohus, Rakvere-Paide rahukogu asemel Rakvere ringkonnakohus ja Viljandi-Pärnu rahukogu asemel Viljandi ringkonnakohus[5]).
Viljandi Ringkonnakohtu ringkondades töötasid:
- Viljandi 1. jaoskonnakohtunik Posti tänav 22
- Viljandi 2. jaoskonnakohtunik Posti tänav 22
- Suure-Jaani jaoskonnakohtunik Valter Taremaa Ringpuiestee 2
- Põltsamaa jaoskonnakohtunik Eduard Suits Lossi tänav 11
- Pärnu 1. jaoskonnakohtunik Rüütli tänav 19
- Pärnu 2. jaoskonnakohtunik Rüütli tänav 19
- Pärnu 3. jaoskonnakohtunik Rüütli tänav 19
- Mõisaküla jaoskonnakohtunik Kesk tänav 7.
1940. aastal kuulusid kohtu koosseis esimees ja kriminaalosakonna esimees Jaak Tepandi, abiesimees ja tsiviilosakonna esimees Gustav Talts, August Ammon, Valter Märtson, Kaarel Leetmaa, Oskar Sein, Boris Trelin ja August Vihvelin.
Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi 16. novembri 1940. aasta seadlusega "Kohtute süsteemi ümberkujundamise kohta", kujundati ümber kehtiv kohtute süsteem ja ringkonnakohtud muudeti samanimelisteks kohtuteks esimese ja teise kohtuastme asjade arutamiseks[6]. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 19.12.1940 määrusega "Ringkonnakohtute asukohtade ja piirkondade kohta" määrati Viljandi Ringkonnakohtu asukohaks — Viljandi, Viljandi 1. ja 2., Mustla, Suure-Jaani, Põltsamaa, Pärnu 1.—3., Vändra, Kilingi-Nõmme ning Abja-Paluoja rahvakohtujaoskondadest[7].
Viited
muuda- ↑ Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 231. (RT 1940, 90, 911)
- ↑ Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 230. (RT 1940, 90, 910)
- ↑ "SOVIETISATION OF THE ESTONIAN COURT SYSTEM. Viljandi Circuit Court" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 25. september 2020. Vaadatud 10. novembril 2019.
- ↑ Ajutise Walitsuse määrus, Riigi Teataja, nr. 14, 7 märts 1919
- ↑ Eesti kohtute ajalooline päev, Postimees 31.01.1935, lk 3
- ↑ ENSV Teataja 1940 nr 45 art 523
- ↑ ENSV Teataja 1940 nr 68 art 914