Rakvere Ringkonnakohus
Rakvere Ringkonnakohus oli Eesti kohtusüsteemi 2. astme kohus asukohaga Rakveres.
| Asutatud | 1918 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 2009 |
| Asukoht | Viru tänav 5a, Jõhvi |
| Tegevuspiirkond | Viru maakond, Järva maakond |
1. detsembril 1993 asutati Viru Ringkonnakohus, mis tegeles teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi Viru Maakohtu kohtulahendite peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide läbivaatamisega.
Viru Ringkonnakohus likvideeriti[1] 1. jaanuaril 2009.
AjaluguRedigeeri
| Asutatud | 1918 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1940 |
| Eesmärk | apellatsiooni ehk teise astme kohtuteks rahukohtute otsustele ning esimese astme kohtuteks keerukamates kriminaal- ja tsiviilasjades |
| Asukoht |
Võidu 4, Rakvere[2] Rohuaia tänav 8, Rakvere |
| Tegevuspiirkond | Viru maakond ja Järva maakond |
| Juht |
esimees Tõnis Kalbus (25. november 1918 – 25. juuni 1919) Mihkel Klaassen (24. aprill 1919 – 11. detsember 1922) Jaan Sass Bernhard Rosenbaum (1941)[3] |
| Peaorgan | Kohtuministeerium |
| Allorganisatsioonid | Rakvere-Paide rahukogu prokuratuur |
Eesti Vabariigi kohtusüsteemi alguseks loetakse Ajutise Valitsuse 18. novembri 1918. aasta määrust ajutiste kohtute sisseseadmise üle. Selle alusel andis kohtuminister korralduse Vene keisririigi ajal Eesti alal asunud kohtuasutuste tegevuse taasalustamiseks.
Rakvere-Paide RahukoguRedigeeri
Tsaariaegsete ringkonnakohtute ja rahukogude liitmisel moodustati neli rahukogu: Tallinna-Haapsalu, Tartu-Võru, Rakvere-Paide ja Viljandi-Pärnu Rahukogu. Alates kohtu asutamisest loodi Eesti Ajutise Valitsuse määrusega 2. detsembrist 1918, esimene avalik kohtuistung peeti 16. märtsil 1919. 7. märtsil 1919. aastal laiendati Rakvere-Paide rahukogu tööpiirkonda Narva linna ning võimalikul korral Eestimaa külge liidetavate Jamburi ja Oudova maakondade osadega[4].
Kohtu esimehed alates tema asutamisest olid Tõnis Kalbus, 24. aprillist 1919 kuni 11. detsembrini 1922 Mihkel Klaassen, seejärel Jaan Sass.
Pärast 1. detsembrit 1924 asutati kohtutegelastest Kaitseliidu Viru maleva Rakvere I malevkonna koosseisus Kaitseliidu üksus.
Rakvere ringkonnakohusRedigeeri
1. veebruarist 1935. aastal hakkas Eestis kehtima V Riigikogu poolt vastu võetud ja Eesti Vabariigi Seaduste Kogusse kuulunud Kriminaalkohtupidamise seadustik, mille alusel said ka Eesti kohtuasutused uued nimetused. Senised rahukogud nimetati ringkonnakohtuteks ja kohtupalat kohtukojaks ning rahukohtunikud nimetati jaoskonnakohtunikeks.
Kohtureformiga muudeti ära ka senised ringkonnakohtute liitnimetused (Tartu-Võru rahukogu asemel Tartu ringkonnakohus, Tallinna-Haapsalu rahukogu asemel Tallinna ringkonnakohus, Rakvere-Paide rahukogu asemel Rakvere ringkonnakohus ja Viljandi-Pärnu rahukogu asemel Viljandi ringkonnakohus[5]).
Rakvere Ringkonnakohtu ringkondades töötasid:
- Narva 1. jaoskonnakohtunik Konstantin Kallismaa Valge tänav 7
- Narva 2. jaoskonnakohtunik Harald Hallik Posti tänav 36
- Rakvere 1. jaoskonnakohtunik Heinrich Viidekop Tallinna tänav 47
- Rakvere 2. jaoskonnakohtunik August Värava Tallinna tänav 47
- Tapa jaoskonnakohtunik Oskar Linno Pikk tänav 25
- Lüganuse jaoskonnakohtunik Richard Tiit Lüganuse
- Paide jaoskonnakohtunik Ado Külaots Rüütli tänav 8
- Järva-Jaani jaoskonnakohtunik Järva-Jaani
- Jõhvi jaoskonnakohtunik Narva tänav 9
- Väike-Maarja jaoskonnakohtunik Kaarma asundus
1940. aastal kuulusid kohtu koosseisu esimees ja tsiviilosakonna esimees Ülo Vahtrik, abiesimees ja kriminaalosakonna esimees Karl Eenmaa, Felix Hallik, Mihkel Hurt, Kustav Kuuskvere, Friedrich Puusepp, Karl Viilu, Nikolai Tenneberg ja Aleksander Luik.
Eesti NSV ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi 16. novembri 1940. aasta seadlusega "Kohtute süsteemi ümberkujundamise kohta", kujundati ümber kehtiv kohtute süsteem ja ringkonnakohtud muudeti samanimelisteks kohtuteks esimese ja teise kohtuastme asjade arutamiseks[6]. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 19.12.1940 määrusega "Ringkonnakohtute asukohtade ja piirkondade kohta" määrati Rakvere Ringkonnakohtu asukohaks — Rakvere, Rakvere 1.—3., Väike-Maarja, Lüganuse, Jõhvi, Iisaku, Narva 1.—3., Paide, Türi, Järva-Jaani ning Tapa rahvakohtujaoskondadest[7].
ViitedRedigeeri
- ↑ Viru ringkonnakohus lõpetab õiguse mõistmise, www.postimees.ee
- ↑ Kivist majad Rakveres, Virumaa Muuseumid
- ↑ SOVIETISATION OF THE ESTONIAN COURT SYSTEM. Rakvere Circuit Court
- ↑ Ajutise Walitsuse määrus, Riigi Teataja, nr. 14, 7 märts 1919
- ↑ Eesti kohtute ajalooline päev, Postimees 31.01.1935, lk 3
- ↑ ENSV Teataja 1940 nr 45 art 523
- ↑ ENSV Teataja 1940 nr 68 art 914
KirjandusRedigeeri
- Rakvere kohus 10 aastane. Virumaa Teataja, 29. jaanuar 1929, nr. 12, lk. 3.