Tallinna linnusekohus
Tallinna linnusekohus (saksa keeles Revaler Burggericht, rootsi k. Revals borgrätt) oli Tallinnas Rootsi ajal tegutsenud kohus[1]. Kohtu pädevusse kuulusid Tõnismäe ja Toompea elanike, riigiametnike, sõjaväelaste, riigimaad saanud aadlike ja riigimõisate talupoegadega seotud kohtuasjad[1].
Tallinna linnusekohtusse kuulus Tallinna asehaldur ehk president ja neli, või kuni kuus[2]. assessorit. Tallinna asehaldur oli ühtlasi linnusekohtu eesistuja[3]. Kohus käis koos kaks korda aastas, suvel ja talvel. Linnusekohtu otsuseid sai edasi kaevata Stockholmis asunud Svea õuekohtusse[1].
Lossikohus oli II astme kohtuinstants maakohtute suhtes ja tegutses riigile kuuluvates kindlustes. Lossikohtu esimees,(lääni)asehaldur oli ühtlasi kindluse komandant, käsutas sõjalist võimu ja oli kuninglike domeenide valitseja. Tallinnas, Paides ja Rakveres lõpetasid lossikohtud tegevuse seoses linnuseläänide kadumisega 17. sajandi II veerandil, Haapsalus aga pärast Haapsalu lossi põlemist 1688. aastal[4].
Tallinna linnusekohus tegutses 1710. aastani.
Tallinna linnusekohtu presidente
muuda- Eberhard Bremen (1573–1645), kuningliku Tallinna linnusekohtu president ja Tallinna asehaldur
- Michael Gottlieb Grass, Tallinna Linnusekohtu president ja Tallinna asehaldur[5]
- Wilhelm von Ulrich (1605−1661), kuningliku Tallinna linnusekohtu assessor ja president ning Tallinna asehaldur 1652–1659
- Johan Christopher von Scheiding (1634–1685), kuningliku Tallinna linnusekohtu president ja 1673–1685 Rootsi asehaldur Tallinnas
- Adolph Tungel, Tallinna lossikohtu president ja samaaegselt ka aastatel 1685–1690 Tallinna asehaldur[6]
Tallinna linnusekohtu assessoreid
muuda- Tallinna linnusekohtu asenõuniku ja assessorina tegutses 1648. aastast Philipp von Krusenstiern, hilisem - 1653. aastast Rootsi Kuningliku Kommertskolleegiumi Eesti- ja Ingerimaa kommertsdirektor, Narva linnusekrahv ning 1655–1658 õigusnõunik Moskvas, 1659 kuni 1670 Tallinna asehaldur;
- Tallinna linnusekohtu sekretär ja assessor Christian Jhering (1629 – 1697 Tallinn), aadeldati (1673) ja introdutseeri Rootsi rüütelkonda 1675. aastal nr 838 all[7], Eestimaa kindralkubermangu sekretär ja abinõunik;
- assessor (1680) Gabriel Elvering, kes aadeldati 1690. aastal[8], kuid ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda;
- assessor (1706) Martin Grefvenhjelm, aadeldatult 1687 Martin Grefvenhjelm[9], keda ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda;
- assessor Gottschalk Krämer (sünd. 1664), kes aadeldati 1694. aastal, kuid ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda[10].
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 Tallinna entsüklopeedia. I köide Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2004. Lk 310
- ↑ Arvo Tering. Tartu ülikooli osa Eesti- ja Liivimaa haritlaskonna kujunemises XVII sajandil ja XVIII sajandi algul, "Keel ja Kirjandus" 1982, nr. 11, lk 592
- ↑ Andres Andresen, Kõige selgem õiguslik järjepidevus valitses Eestimaa kubermangus.”Ühe baltisaksa ajalookirjutuse paradigma kriitika, Ajalooline Ajakiri, 2013, 1 (143), lk 37
- ↑ Lossikohus, Eesti Ajalooarhiiv, 5.1.2. Lossikohus
- ↑ Michael Gottlieb Grass, Tallinna asehaldur, Tallinna Linnusekohtu president. Daatum 24.04.1646, EAA.858 Eestimaa ülemmaakohus, Rahvusarhiiv
- ↑ Marten Seppel, Aadel ei või türanniseerida talupoegi nii nagu tahab”. Mõisnike omavoli küsimus Liivi- ja Eestimaal, Ajalooline Ajakiri, 2010, 1 (131), lk 19
- ↑ Lilliering nr 838. Christian Ihering, adlad Lilliering, Född 1629-05-25 Sekreterare och assessor i borgrätten i Reval 1662-04-09. Adlad 1673-03-04 (introducerad 1675 under nr 838). Generalguvernementssekreterare i Estland och assistensråd 1674-06-26. Död 1697, www.adelsvapen.com
- ↑ Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 65
- ↑ Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 90
- ↑ Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 160