Harald Tammer

Harald Tammer (9. jaanuar 1899 Tallinn – 6. juuni 1942 Suhhobezvodnoje vangilaager, Gorki oblast) oli eesti ajakirjanik, atleet ja jõutõstja.

Harald Tammer 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis

Ta hakkas spordiga tegelema 1915. aastal ja võttis vabatahtlikult osa Vabadussõjast (ohvitseri asetäitja).

1920. aasta suveolümpiamängudel Antwerpenis saavutas ta kuulitõukes 6. koha. 1922. aasta MM-il võitis ta tõstmise raskekaalus kuldmedali. 1923. aastal oli ta tõstmise raskekaalus Göteborgi mängude võitja. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis võitis ta tõstmise raskekaalus pronksi.

1921–1929 oli ta Eesti Spordilehe peatoimetaja ja 1933. aastast Eesti Olümpiakomitee liige. 1933–1940 töötas ta Päevalehe peatoimetajana. Ta oli ka Eesti Punase Risti juhatuse sekretär.

1937. aastal sai ta Rahvuskogu Teise Koja liikmeks.

Tammer käis 1937. aastal Eesti delegatsiooni liikmena tutvumas saksa kunsti ja saavutustega Königsbergis, Münchenis, Nürnbergis, Frankfurdis, Düsseldorfis, Oldenburgis, Hamburgis ja Berliinis. Münchenis külastas ta degenereerunud ja ametlikult soositud kunsti kujutavaid näitusi. Eesti delegatsioon leidis kokkuvõttes, et rahvussotsialistlik liikumine sobib Saksa rahva iseloomu ja maitsete põhilistele omaduste ning Saksa olustikuga.

Nõukogude okupatsioonivõimud arreteerisid ta 1941. Suri vangilaagris.

Tunnustus

• Läti Karutapja ordeni III järk
• 1940 – Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk

Välislingid

• Harald Tammer Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Biograafia ESBL-is