Ilja Ilf (sünninimi Iehiel-Leib Fainzilberg; 15. oktoober (vkj 3. oktoober) 1897 Odessa13. aprill 1937 Moskva) oli 1920. ja 1930. aastatel tegutsenud populaarne juudi rahvusest nõukogude kirjanik, kes kirjutas tavaliselt paaris koos kirjanik Jevgeni Petroviga. Neid tuntaksegi peamiselt koondnime Ilf ja Petrov all.

Ilja Ilf (1932)

Ilf asus 18-aastaselt tööle ajakirjanikuna. 1923. aastal kolis ta Moskvasse, kus töötas ajakirjas Gudok ja kirjutas peamselt satiirilisi esseid.[1]

Tema ja Jevgeni Petrovi kahasse kirjutatud satiirilised romaanid "12 tooli" (Двенадцать стульев, 1928) ja "Kuldvasikas" (Золотой теленок, 1931) olid Nõukogude Liidus väga populaarsed.

Ilja Ilf suri 1937. aastal tuberkuloosi.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda