Ohvitseri asetäitja

Ohvitseri asetäitja (lühidalt aseohvitser, mereväes gardemariin) oli Vabadussõja ajal antud ohvitseride ja allohvitseride vaheline auaste, mida anti ohvitseride ametikohtadel teenivaile alamväelastele, kel ei olnud keskharidust. Ohvitseri ametikohal teenivaid alamväelasi, kellele ei antud ohvitseri asetäitja auastet, nimetati ohvitseride kohustetäitjateks (o. k. t.).

Vabadussõja algul nimetati ohvitseri auastmeta juhte ja endiste Vene sõjakoolide õpilasi segaste ja ebaühtlaste nimetustega (ohvitseri asetäitja, aseohvitser, ohvitseri kohustetäitja, aselipnik, alam-lipnik, portupeijunker, lipnik). Ohvitseri asetäitja auaste asutati ametlikult Sõjavägede Ülemjuhataja käskkirjaga 21. jaanuaril 1919, Vene alamlipniku (подпрапорщик) auaste kaotati 13. märtsil 1919 ja aselipniku auaste (зауряд-прапорщик) 13. mail 1919. Pärast Vabadussõja lõppu, 30. mail 1920, lõpetasid 56 ohvitseri asetäitjat, ohvitseri kohustetäitjat ja junkrut kursuse Sõjakooli juures ja ülendati lipnikeks. Ohvitseri asetäitjad, keda ei ülendatud lipnikeks, võeti reservi minnes arvele ühesugustel alustel ohvitseridega ja ohvitseri asetäitja auaste säilis kuni 1940. aastani.

Ohvitseri asetäitjaidRedigeeri

KirjandusRedigeeri