Oskar Georg Richard Angelus VR I/3 (25. aprill / 7. mai 1892 Loo mõis, Kolga vald[1], Harjumaa3. november 1979 Lund, Rootsi) oli eesti sõjaväelane, ajakirjanik, riigiametnik, publitsist ja Saksa okupatsiooni aegse Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi sisedirektor.

Oskar Angelus (1937)

Elulugu

muuda

Oskar Angeluse isa oli mõisavalitseja Karl Angelus ja ema Sophie Auguste Johanna Angelus (sündinud Eichhorn).

1909. aastal lõpetas ta Tallinna Peetri Reaalkooli kaubandus- ja 1911. aastal reaalharu ning 1918. aastal Tartu Ülikooli ajaloo erialal. 1956. aastal kaitses ta Saksamaal Kieli ülikoolis dr. phil. kraadi.

1916–1917 oli Angelus Moskvas J. A. Ventser & Ko kaubamaja ärijuht ning seejärel lühikest aega Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloo- ja geograafiaõpetaja.

1918–1920 osales ta Vabadussõjas: esmalt 1. jalaväerügemendi ja seejärel kitsarööpaliste soomusrongide koosseisus. 1920. aastal ülendati O. Angelus vapruse eest lipnikuks.

1920–1941

muuda
 
Eesti Kultuurfilmi juhatus vasakult H. Viikman, E. Kigaste, O. Angelus
 
Ristiisa Angelus (Gori karikatuur, Waba Maa 22. mai 1936)

1921–1940 töötas Angelus Siseministeeriumis, olles siseministri adjutant (1921–1923), asjadevalitseja (1923–1926), administratiivosakonna abidirektor (1926–1935) ja üldosakonna abidirektor (1935–1940[2]), ühtlasi vähemusrahvuste kultuurautonoomia järelevalveametnik.

1930. aastail juhtis ta nimede eestistamise aktsiooni ja kureeris aastatel 1939–1940 baltisakslaste ümberasumist Saksamaale.

Lisaks oli Angelus politseilehe Eesti Politseileht, Eesti Politsei) tegev- ja vastutav toimetaja aastatel 1924–1938 ning kuulus mitmete seltside ja nõukogude juhatustesse, näiteks oli Eesti Kultuurfilmi nõukogu esimees (1936–1940).

1941–1944

muuda

1941. aasta algul siirdus Angelus järelümberasujana Saksamaale ja võttis Saksamaa kodakondsuse. Sama aasta augustis naasis ta Eestisse ja määrati Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi sisedirektoriks, kellena töötas järgmised kolm aastat. 1943. aastal taotles Angelus Berliinis üheskoos Hjalmar Mäega Eestile autonoomia andmist.

1944–1979

muuda

1944. aastal põgenes ta Saksamaale ning läks sealt 1950. aastal Rootsi, kus ta oli esmalt vabrikutööline ja seejärel arhiivitöötaja (1951–1960). Paguluses olles avaldas ta mälestusteraamatu "Tuhande valitseja maa: Mälestusi Saksa okupatsiooni ajast 1941–1944" (1956) ning hulga kirjutisi väliseesti, Rootsi, Soome, Inglismaa, USA jt riikide ajakirjanduses. Angelus oli Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis liige.

Oskar Angelus suri 1979 Rootsis Lundis ja on maetud sealsele kalmistule.

Tunnustus

muuda

Tsitaate

muuda
Ei ole häid ja halbu rahvaid, on vaid häid ja halbu inimesi.

Tuhande valitseja maa. Mälestusi Saksa okupatsiooni ajast 1941–1944. (1956)

Kommunismi suurimaks rõõmuks on kõigi sõda kõigi vastu, sest ainult vastastikune umbusaldus, süüdistamine ja vihavaen lubab kommunistidel valitseda rahvaste üle. Nemad saavad oma mõttekäigu ja eesmärkide tõttu valitseda ainult orjade üle ja seepärast nad katsuvad kõigi abinõudega rahvaid orjastada.

Ringhäälingukõnest 22.01.1942.

Isiklikku

muuda

Oskar Angelus oli alates 1930. aastast abielus Magda Mathilde Metinguga (1905–1993) ning neil sündis kolm last: Helja-Maret, Hans-Josef ja Karl Heinrich Angelus.

Teosed

muuda

Eesti keeles

  • Tuhande valitseja maa. Mälestusi Saksa okupatsiooni ajast 1941–1944. Stockholm, EMP, 1956; 2. trükk Tallinn, Olion, 1995
  • [Toim.] Piirivalve 1922–1932. Tallinn: Piirivalve Ohvitseride Kogu, 1932

Saksa keeles

  • Balten danheim und draussen. Pratchen, Skizzen und Glossen. Hannover, Hirschheydt, 1961
  • Die Kulturautonomie in Estland. Estnisches Zentralkomitee für Westdeutschland, 1951
  • Die Russifizierung Estlands. Königstein im Taunus, Institutum Balticum, 1968
  • Wirtschaftsfragen im deutschbesetzten Estland 1941–1944. Königstein im Taunus, 1976

Rootsi keeles

  • Från mir till kolchos. Uppsala 1954
  • Kristendomens införande i Ryssland och rysk tradition. Uppsala 1955

Viited

muuda
  1. EAA.1216.1.266
  2. 775. Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 192., Riigi Teataja, nr. 81, 26 juuli 1940

Kirjandus

muuda
  • RA EAA, fond 1216 – EELK Kuusalu kogudus
  • Eesti avalikud tegelased. Tartu 1932, lk 13–14
  • Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased II. Tallinn 2002, lk 13
  • Eesti teadlased väljaspool kodumaad. Stockholm 1984, lk 16
  • Osvald Viirsoo. O. Angelus surnud.- Eesti Päevaleht, 17. november 1979, nr 89, lk 2

Välislingid

muuda