Adjutant
|
See artikkel on endisest sõjaväelisest ametikohast; adjutant võib tähendada ka käsundusohvitseri |
Adjutant (vene keeles адъютант, saksa keeles Adjutant, ladina keeles adjūtāns, sõnast adjūtantis 'abistav') oli sõjaväeline ametikoht, algselt kõrgemate sõjaväejuhtide (keisri, sõjavägede ülemjuhataja jne) isikliku staabi juht, kes sarnaselt sõjaväeosade staapide juhtidega (staabiülematena), vormistasid, koostasid kirjalikult ja edastasid täitmiseks väejuhtide korraldusi ja käske, kontrollisid nende korralduste täitmist ning edastasid väejuhile informatsiooni korralduste täitmisest.
Venemaa keisririigis muuda
Tiibadjutandid 18.–19. sajandi Venemaa keisritel (kes olid traditsiooniliselt sõjaväe ülemjuhatajad) ja kõrgematel sõjaväelastel:
- keisril kolm polkovniku auastmes kindraladjutanti (генерал-адъютант) ja neli kapteni auastmes tiibadjutanti (флигель-адьютанат);
- kindralfeldmarssalil kolm alampolkovniku auastmes kindraladjutanti ja neli kapteni auastmes tiibadjutanti;
- kindralfeldmarssal-leitnandil kaks alampolkovniku või majori auastmes kindraladjutanti ja kolm kapteni auastmes tiibadjutanti;
- jalaväe/ratsaväe ja suurtükiväe ja inseneriväe kindralil (фельдцейгмейстер) üks majori auastmes generalsadjutant (генералс-адъютант) ja kaks kapteni auastmes tiibadjutanti;
- kindralleitnandil üks kapteni auastmes tiibadjutant;
- kindralmajoril üks praporštšikust adjutant.
18.–19. sajandi Venemaa keisririigi sõjaväe põhilised väeosad olid polgud, mille ülema, polkovniku juures oli ka allohvitserist adjutant.
Sõjaväekorralduse arenguga moodustati väeosade (diviis, polk/rügement, pataljoni) tasemel väeosa komandöri adjutantide ametikohad.