Ava peamenüü

Olav Männi (19. november 1925 Tallinn3. november 1980 Tallinn) oli eesti skulptor.

Olav Männi
Sünniaeg 19. november 1925
Sünnikoht Tallinn
Surmaaeg 3. november 1980
Surmakoht Tallinn
Rahvus eestlane
Tegevusala skulptor, pedagoog
Kunsti õppinud Tartu Riiklik Kunstiinstituut
Tuntud teoseid
  • "Polotski vürst Vjatško ja Lembitu poeg Meelis Tartu kaitsel"
  • "Heinaritsikas"
  • "Monumentaalpropaganda"
  • "Rahutuvid"
  • "Kiigel"
  • "Karussell"
  • "Kompositsioon"
  • "Tilk"

Sisukord

ElukäikRedigeeri

1940ndatel õppis ta Tartu Kõrgemas Muusikakoolis klaverimängu ning 19441950 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Anton Starkopfi ja Johannes Hirve juhendamisel skulptuuri.

19501954 oli Männi Leningradi I. Repini nimelises kunstiinstituudis aspirant ja sai kunstiteaduse kandidaadi kraadi (figuurikompositsiooni "M. Kalinin Tallinna tehases" eest). Töötas 19541980 ERKI õppejõuna (aastast 1964 dotsent, aastast 1968 professori kohusetäitja; aastast 1977 skulptuurikateedri juhataja.) Aastast 1951 Kunstnike Liidu liige.

LoomingRedigeeri

Algul lõi naturalistlikult detailirikkaid figuurikompositsioone ("Vürst Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel", 1224), 1950, pronks 1956, a-st 1980 endise Tartu Linnamuuseumi juures Toomemäel). Varase loomingu laadi jätkab Narva V. I. Lenini monument (1957, pronks, graniit, arh. I. Bork, kõrvaldatud). Taotledes 1960 aastail suuremat plastilist väljendusrikkust, uuris Männi süsteemikindlalt kaasaja skulptuurisuundumusi. Valmis rohkesti mitmelaadset figuuriplastikat, sh metallkonstruktsioon "Heinaritsikas" (1963, messing, raud), tahuliste vormidega "Rahutuvid" (1964, kunstkivi, TKM) ja selge rütmilise ülesehitusega "Monumentaalpropaganda" (1970, pronks, 1973, EKM). Korduvalt on kunstnik jäädvustanud liikumismotiive ("Kiigel", 1956, kips). Loonud Eesti esimese mobiili "Karussell" (1967, metall). Abstraktsele vormikeelele viitavad "Kompositsioon" (1969, dolomiit) ja "Tilk" (1973, tina, baberiit, EKM). Tavapärasemat suunda jätkavad portreed (V. Panso, kips 1962, TMM, pronks 1971, TKM; V. Alumäe, 1965, kips, EKM; kaksikportree "Vennad", 1971, tinasulam raudarmatuuril, EKM; R. Tobias, 1973, pronks, EKM) ning Kohtla-Järve monument "Au tööle!" (1967, betoon, dolomiit, arhitekt U. Ivask).

TunnustusedRedigeeri

TeoseidRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • EKABL, 1996. Lk 331

VälislingidRedigeeri