Haridus- ja Noorteamet

Eesti riigiasutus

Haridus- ja Noorteamet (lühend Harno) on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mis tegeleb Eesti haridus- ja noortepoliitika rakendamisega.[1]

Haridus- ja Noorteamet
Lühend Harno
Asutatud 1. august 2020
Tüüp valitsusasutus
Peakorter Lõõtsa 4, 11415
Asukoht Tallinn
Peadirektor Jaak Raie
Emaorganisatsioon Haridus- ja Teadusministeerium
Veebileht Haridus- ja Noorteamet

Haridus- ja Noorteamet loodi 1. augustil 2020 Sihtasutuse Innove, Sihtasutuse Archimedes, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ja Eesti Noorsootöö Keskuse baasil eesmärgiga parandada koostööd ja juhtimist, kasvatada sidusust ministeeriumi vastutusvaldkondade vahel, muuta tööjaotus selgemaks ja loogilisemaks, vähendada dubleerimist ning hoida kokku kulusid. Ameti esindused asuvad Tallinnas ja Tartus, regionaalsed esindused nii õppenõustamisteenuste osakonna büroode (Rajaleidja keskused) kui ka noortevaldkonna töötajate näol üle Eesti.[2]

Ülesanded muuda

Vastavalt põhikirjale täidab Haridus- ja Noorteamet järgmisi põhiülesandeid:

  1. osaleb õigusaktide väljatöötamises, korraldab nende rakendamist ja oma pädevuse piires vastavat õigusnõustamist ning annab õigusaktidest tulenevate õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks juhiseid;
  2. osutab ja arendab õppenõustamisteenuseid;
  3. töötab välja ja arendab alus-, üld- ja kutsehariduse riiklikke õppekavasid, nõustab õppeasutusi riiklike õppekavade rakendamisel ja õppeasutuste õppekavade uuendamisel;
  4. korraldab õppevara koostamist ja levitamist;
  5. korraldab õppeasutuste ja õppe kvaliteedi välishindamist;
  6. teostab õpitulemuste välishindamist, korraldab rahvusvaheliste võõrkeeleeksamite läbiviimist ja volituste piires tunnistuste väljastamist ning lõputunnistuste ja hindamislehtede plankide tellimist ja jaotamist;
  7. koostab ja korraldab Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksameid ja eesti keele tasemeeksameid;
  8. korraldab, arendab, seirab ja analüüsib noortevaldkonna ja noorsootöö teenuseid;
  9. nõustab noorsootöö korraldajaid noorsootöö planeerimisel ja korraldamisel;
  10. täidab huvihariduse ja -tegevuse valdkonnaga seotud ülesandeid, sh analüüsib toetuse kasutamist ja tulemuste saavutamist;
  11. hindab kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavaid ja kõrgharidust tõendavaid välisriigi kvalifikatsioone;
  12. viib ellu Euroopa Liidu Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programme;
  13. tegutseb haridus- ja noortevaldkonna innovatsiooni- ja kompetentsikeskusena;
  14. turundab Eesti haridust ja noorsootööd;
  15. haldab ja arendab ameti peamiste tegevusvaldkondade infosüsteeme ja teisi tehnoloogilisi lahendusi, loob ja katsetab haridustehnoloogilisi arendusi ning toetab nende kasutuselevõttu;
  16. osutab haridus- ja teadusasutustele rahvusvahelise andmeside teenuseid;
  17. annab ja vahendab haridus- ja noortevaldkonna stipendiume, toetusi, auhindu ja muud tunnustust;
  18. täidab seaduses või selle alusel sätestatud juhul andmekogu vastutava või volitatud töötleja ülesandeid;
  19. osaleb riiklike ja Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogrammide ettevalmistamisel;
  20. esindab oma pädevuse piires ametit kohtus;
  21. täidab muid seadustest või seaduse alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.[3]

Asutuste ühendamise raskustest muuda

Kulude kasvamisest muuda

Nelja varasema asutuse ühendamise aluseks tellitud analüüsis leiti, et haridus- ja teadusministeeriumi poliitika rakendamise tasand on killustatud ja see toob kaasa probleeme. Ka oli Haridus- ja Teadusministeeriumil raske saada valitsemisalas toimuvast terviklikku ülevaadet.

Kuigi analüüsi koostajad lootsid, et lisaks tekib asutuste ühendamisest kokkuhoid, siis Haridus- ja Teadusministeerium hindas 2020. aasta alguses asutuste ühendamisega seotud kulusid 240 000 eurole[4].

Eksperdid on hiljem öelnud, et riigireformi sildi all liidetud asutuste (nagu EISA ja HARNO) tulemusel tekkiv maksumaksja raha kokkuhoid ei ole kindel[5]. Rahandusministeeriumi riigireformi analüüsi andmed on näidanud, et nelja asutuse liitmisega on vähenenud töötajate arv (muuhulgas viidi 2020. aastal suur protsent varasemate sihtasutuste funktsioone koos töötajatega Riigi Tugiteenuste Keskusesse), kuid proportsionaalselt on palgakulud tõusnud[6].

Töökohad suunati Tallinna muuda

2020. aasta suvel selgus, et uus amet riigireformi raames töökohtade Tallinnast väljaviimisse töökuulutuste järgi ei panusta[7]. Nimelt oodati sisekonkursi raames üle Eesti paiknevate varasemate sihtasutuste ja ka Tartus paiknevaid Haridus- ja Teadusministeeriumi töötajaid tööle juhikohtadele ainult Tallinna.

Olgugi et ministeeriumi esindaja Robert Lippini sõnul ei olnud töö tegelik asupaik ministeeriumi jaoks oluline, märgiti kuulutustes, et töökohad asuvad Tallinnas. Riigihaldusminister Jaak Aab kommenteeris, et tegelikult oleks kuulutuste põhjal võinud võtta suurema ambitsiooni ja otsida osakonnajuhatajaid üle Eesti, kuna valitsuskabineti otsuse põhjal tuleks kõikide uute kohtade peale kuulutatada välja üle-eestiline värbamine. Samas möönab minister Aab, et tõenäoliselt oli töökuulutuste taga soov leida need inimesed Tallinnas olevate olemasolevate juhtide ja töötajate hulgast[8]. Lippin viitas sellele, et Sihtasutusel Innove oli ka kaugtöömärgis ning lubas jälgida, et edaspidi konkursi kuulutustes oleks selgelt välja toodud, et soositakse kaugtööd ja ei pea asuma Tallinnas ega Tartus.

Suurima palgaga ametnik muuda

Esimene 2020. aasta aprillis välja kuulutatud juhikonkurss ebaõnnestus[9], teise konkursi võitis Ulla Ilisson[10]. Päev hiljem jõudis avalikkuseni, et Haridus- ja noorteameti uus juht Ulla Ilisson hakkab saama palgana 6900 eurot kuus, mis ületas rahandusministeeriumi andmete põhjal kõiki enimteenivate ametnike sissetulekuid.[11] Töötasu suurus sai avalikkuses palju kriitikat, kuna palganumber tegi silmad ette nii haridus- ja teadusminister Mailis Repsile kui ka president Kersti Kaljulaidile[12]. Endine haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ei pidanud loogiliseks, et minister teenib tunduvalt vähem kui tema all oleva ameti juht. Ka peaminister Jüri Ratas sõnas, et uue ameti juhi 6900-eurone palk läheb proportsioonist välja[13]. Olgugi et tegu oli riigi kõrgeima ametnikupalgaga, ei motiveerinud Ilissoni tema enda sõnul mitte 6900-eurone töötasu, vaid võimalus eneseteostuseks[14].

Lisaks suurele pahameeletormile viitasid ka väljaannete juhtkirjad halvale suundumusele, et ühe riigiameti juht hakkab saama suuremat palka kui peaminister, rääkimata haridus- ja teadusministrist, kelle haldusalasse uus ühendamet kuulub[15].

Vähem kui aasta pärast ametisse määramist lahkus Ulla Ilisson ametist[16].

Asutuse juhtimise osas on välja toodud, et Haridus- ja Noorteamet ongi juhitamatu asutus. Viidatud on ka Haridus- ja Teadusministeeriumi ja ameti tegevuste ja otsustamise osas esinevale dubleerimisele ning haridusküsimuste lahendamise otsustamise rollile[17].

Juhtimine muuda

Peadirektorid muuda

Struktuur muuda

Haridus- ja Noorteameti struktuur:

  • Personalibüroo
  • Kommunikatsioonibüroo
  • Rahvusvahelistumise osakond
    • Akadeemilise Tunnustamise Infokeskus (Eesti ENIC/NARIC keskus)
    • Stipendiumite ja toetuste büroo
    • Haridusturunduse büroo
    • Rahvusvahelised projektid
  • Innovatsiooni ja koostöö osakond
    • Koolituskeskus
    • IT Akadeemia programm
    • ProgeTiigri programm
    • Kutse- ja kõrghariduse arendamise programm
    • Digitaalse õppekava programm
    • Kaasava hariduse valdkond
  • Noorteosakond
    • Riiklik noorteinfo valdkond
    • Edu ja Tegu programm
    • Nutika noorsootöö ja noorte omaalgatuse suund
    • Noorteseire programm
    • Noorte võrdsete võimaluste toetamise suuna
    • KOV koostöö suund
  • Testide ja hindamise osakond
    • Matemaatika ja loodusainete hindamisvaldkond
    • Keele- ja sotsiaalainete hindamisvaldkond
    • Eesti keele kui riigikeele ja teise keele ning võõrkeelte hindamisvaldkond
    • Uuringute ja üldpädevuste hindamisvaldkond
    • Testide ja uuringute korrastamise büroo
    • Analüüsi büroo
  • Õppenõustamisteenuste osakond
    • Harjumaa büroo
    • Kagu-Eesti büroo
    • Lääne-Eesti büroo
    • Pärnu-, Viljandi- ja Raplamaa büroo
    • Tartu-, Jõgeva- ja Järvamaa büroo
    • Virumaa büroo
  • Kesksete teenuste osakond
    • Klienditeeninduse ja infohalduse büroo
    • Õiguse ja hangete büroo
  • ERASMUS+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuur
    • Haridusprogrammide keskus
    • Noorteprogrammide keskus
    • Lepingute ja järelevalve büroo
    • Turundusbüroo
  • Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur[1]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 "Harno tutvustus, struktuur ja tegevus". Vaadatud 27.12.2021.
  2. Haridus- ja Noorteamet alustab tööd. Haridus- ja Teadusministeeriumi pressiteade, 3. august 2020.
  3. "Haridus- ja Noorteameti põhimäärus". Riigi Teataja. Vaadatud 27.12.2021.
  4. ERR (12. jaanuar 2020). "Septembris alustavad tööd keeleamet ning haridus- ja noorteamet". ERR.
  5. "POLIITKOLUMNIST | Kristina Kallas: kas varsti istume teatrites vatijopedes? Nii on järgmine peaminister küll Helme". Eesti Päevaleht.
  6. "Riigireform | Rahandusministeerium". www.fin.ee. 2023.
  7. "Uus haridusamet töökohtade Tallinnast väljaviimisse kuulutuse järgi ei panusta". ERR. 15. juuli 2020.
  8. "ERR Uudised". Arhiiv | ERR. 15. juuli 2020.
  9. ERR (8. juuni 2020). "Riik otsib uuele haridus- ja noorteametile juhti". ERR.
  10. ERR (20. juuli 2020). "Haridus- ja noorteameti juhiks saab Ulla Ilisson". ERR.
  11. "Haridus- ja noorteameti uus juht hakkab saama 6900 eurot kuus". Postimees. 21. juuli 2020.
  12. Pulk, Meinhard (25. juuli 2020). "Kroonilise häda haavad avanesid". Postimees.
  13. ERR (22. juuli 2020). "Ratas: ühendameti uue juhi 6900-eurone palk läheb proportsioonist välja". ERR.
  14. Soonvald, Urmo (10. august 2020). "INTERVJUU | 6900-eurose töötasuga uue riigiameti juht Ulla Ilisson: mind ei motiveerinud palk, vaid võimalus eneseteostuseks". Eesti Päevaleht.
  15. "JUHTKIRI | Avaliku sektori halb palgasuundumus". Eesti Päevaleht. 23. juuli 2020.
  16. ERR (18. juuni 2021). "Aasta haridus- ja noorteametit juhtinud Ulla Ilisson lahkub ametist". ERR.
  17. Adamson, Andres (2. juuli 2021). "Andres Adamson: HARNO ongi juhtimatu moodustis". Postimees.
  18. 18,0 18,1 Ulla Ilisson lahkub augustis Haridus- ja Noorteameti peadirektori kohalt. Haridus- ja Teadusministeeriumi pressiteade, 18. juuni 2021.
  19. Mihelson, Helen. LAHKUMISKINGITUS MINEMA LÖÖDUD KANTSLERILE: uuele soojale kohale maandunud Mart Laidmets sai ministeeriumist kaasa vägeva preemia. Õhtuleht, 1. september 2021.
  20. Haridusministeerium vallandab HARNO juhi kohusetäitja Laidmetsa. ERR, 17. november 2021.
  21. Kontaktid. Harno veebisait.
  22. Haridus- ja Noorteameti peadirektoriks valiti Jaak Raie. Haridus- ja Noorteameti veebisait, 18. märts 2022.

Välislingid muuda