Handi keel
See artikkel vajab toimetamist. (November 2010) |
Handi keel (varasema nimetusega ostjaki keel) on soome-ugri keel, mida kõnelevad Lääne-Siberis elavad handid.
| handi keel (ханты ясаң) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Venemaal |
| Kokku kõnelejaid | 9584 |
| Keelesugulus |
uurali keeled soome-ugri keeled ugri keeled obiugri keeled handi keel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-3 | kca |
.svg) Handi keelt räägitakse põhiliselt Handi-Mansi autonoomses ringkonnas Lääne-Siberis. | |
Seda räägitakse Venemaal Handi-Mansimaal, Jamali Neenetsi autonoomses piirkonnas, Tomski oblastis ning Aleksandrovskoje ja Kargosoki rajoonis.
1994. aasta Salmineni ja Janhuneni uuringu[viide?] järgi elas Venemaal 12 000 handi keele kõnelejat. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 13 600 handi keele oskajat,[1] kuid 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli neid vaid 9584.
Handi keelt peetakse ohustatud keeleks.[2]
Handi ja mansi keeled kuuluvad uurali keelkonna ugri keelte obiugri rühma. Nende lähim sugulaskeel on ungari keel.
Handi keel on tuntud oma murrete rohkuse poolest. Murrete läänerühma kuuluvad Salehardi, Obi ja Irtõši murded. Idarühma kuuluvad Surguti ja Vahhi-Vasjugani murded, mis on omakorda jaotunud kolmeteistkümneks murrakuks. Lisaks on olemas ka põhjarühm. Kõik murded erinevad üksteisest tunduvalt nii foneetiliselt, morfoloogiliselt kui ka leksikaalselt ja seetõttu ei saa erinevate murrete kõnelejad üksteisest aru. Seega võiks lääne- ja ida-handi murdeid pidada erinevateks, kuid lähisuguluses olevateks keelteks.
KirjakeelRedigeeri
Handi kirjakeel loodi ladina kirja alusel 1930. aastal. 1937. aastal mindi üle kirillitsale.
Handikeelsetes kirjandusteostes kasutatakse tavaliselt Kazõmi, Šurõškari või Kesk-Obi murret, trükiajakirjanduses, televisioonis ja raadios Kazõmi murret.
2012. aastal ilmus Venemaal ainult üks handikeelne raamat kogutiraažiga 300 eksemplari.[3]
GrammatikaRedigeeri
ArvsõnadRedigeeri
| Murre | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 20 | 100 | 1000 |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Surguti murre | Әй (æj) | Катҳән (katħæn) | Қөӆәм (ķölæm) | Ньәӆә (njælœ) | Вӓт (vät) | Қут (ķut) | Ӆапәт (ļapæt) | Ньыӆәҳ (njĩlæħ) | Иръең (irjeň) | Ең (jeň) | Қөс (ķös) | Сот (sot) | Ҷӫрас, тьӫрас (ćǒras) |
| Šurõškari murre | И, ит | Кат, катн | Хуӆам | Няӆ, нил | Вет | Хут | Ӆапат | Нийӆ | Яртъяң, ертъюң | Яң, юң | Хус | Сот | Сюрас, сёрас |
Isikulised asesõnadRedigeeri
Allpool toodud tabelis on Surguti murde asesõnad.
| Ainsus | Duaal | Mitmus | |
|---|---|---|---|
| 1. | ма | мин | мәң |
| 2. | нӱң | нын | нәң |
| 3. | ӆӱв | ӆин | ӆәҳ |
KüsisõnadRedigeeri
Mõned näited Surguti murde küsisõnadest.
- мӱвәӆи – mis
- қӫяҳи – kes
- қӫӆнә – kuidas
- қөт – kus
- қунтә – millal[4]
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. märts 2012. Vaadatud 19. novembril 2011.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.helsinki.fi/~tasalmin/nasia_report.html
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. mai 2013. Vaadatud 13. detsembril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Vene-handi vestmik (Surguti murre)" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 20. jaanuar 2012. Vaadatud 18. august 2011.
VälislingidRedigeeri
 |
Handi Vikipeedia projekt Vikiinkubaatoris |
 |
Vikisõnastiku kategooria: Handi keel |