Mansi keel (vananenud nimi voguli keel) on Lääne-Siberis elavate manside räägitav soome-ugri keel.

mansi keel (мāньси лāтыӈ)
Kõneldakse Venemaal
Kokku kõnelejaid 940
Keelesugulus uurali keeled
 soome-ugri keeled
  ugri keeled
   obiugri keeled
    mansi keel
Keelekoodid
ISO 639-3 mns

Seda räägitakse Venemaal Obi jõe ja tema lisajõgede ääres, peamiselt Handi-Mansimaal ja Sverdlovski oblastis.

1989. aasta rahvaloenduse andmetel rääkis Venemaal mansi keelt 3184 inimest. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli neid vaid 938.[1]

Mansi keelt peetakse tõsiselt ohustatud keeleks.[2]

Mansi keel kuulub soome-ugri keelte ugri keelte rühma obiugri harusse. Keel on jaotunud neljaks peamiseks murdeks (ida-, lõuna-, lääne- ja põhja-mansi), mis on üksteisest niivõrd erinevad, et nende rääkijad ei saa teineteisest aru. Lõuna- ja lääne-mansi murded on välja surnud.

Mansi kirjakeel põhineb põhja-mansi murde Sosva murrakul. Mansi kirjakeelele on tüüpiline fikseeritud sõnade järjekord. Lauseehituses on oluline osa määr- ja kesksõnadel.

Esimene kirjateos avaldati 1868. aastal. 1937. aastal võeti kasutusele kirillitsal põhinev kiri.

Grammatika

muuda

Arvsõnad

muuda
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 20 100 1000
акв, аква китыг, титыг хӯрум нӣла ат хот сāт нёлолов, нёлолув онтолов, онтолув лов хус сāт сōтыра, сōтыр

Viited

muuda
  1. "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2019. Vaadatud 19. juulil 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. http://www.helsinki.fi/~tasalmin/nasia_report.html

Välislingid

muuda