Mansi keel
Mansi keel (vananenud nimi voguli keel) on Lääne-Siberis elavate manside räägitav soome-ugri keel.
mansi keel (мāньси лāтыӈ) | |
---|---|
Kõneldakse | Venemaal |
Kokku kõnelejaid | 940 |
Keelesugulus |
uurali keeled soome-ugri keeled ugri keeled obiugri keeled mansi keel |
Keelekoodid | |
ISO 639-3 | mns |
Seda räägitakse Venemaal Obi jõe ja tema lisajõgede ääres, peamiselt Handi-Mansimaal ja Sverdlovski oblastis.
1989. aasta rahvaloenduse andmetel rääkis Venemaal mansi keelt 3184 inimest. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli neid vaid 938.[1]
Mansi keelt peetakse tõsiselt ohustatud keeleks.[2]
Mansi keel kuulub soome-ugri keelte ugri keelte rühma obiugri harusse. Keel on jaotunud neljaks peamiseks murdeks (ida-, lõuna-, lääne- ja põhja-mansi), mis on üksteisest niivõrd erinevad, et nende rääkijad ei saa teineteisest aru. Lõuna- ja lääne-mansi murded on välja surnud.
Mansi kirjakeel põhineb põhja-mansi murde Sosva murrakul. Mansi kirjakeelele on tüüpiline fikseeritud sõnade järjekord. Lauseehituses on oluline osa määr- ja kesksõnadel.
Esimene kirjateos avaldati 1868. aastal. 1937. aastal võeti kasutusele kirillitsal põhinev kiri.
Grammatika
muudaArvsõnad
muuda1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 20 | 100 | 1000 |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
акв, аква | китыг, титыг | хӯрум | нӣла | ат | хот | сāт | нёлолов, нёлолув | онтолов, онтолув | лов | хус | сāт | сōтыра, сōтыр |
Viited
muuda- ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2019. Vaadatud 19. juulil 2013.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.helsinki.fi/~tasalmin/nasia_report.html
Välislingid
muudaVikisõnastiku kategooria: Mansi keel |
Mansi Vikipeedia projekt Vikiinkubaatoris |