Jaak Peebo

eesti keeleteadlane

Jaak Peebo (25. oktoober 1933 Tartu2. detsember 2016) oli eesti keeleteadlane.[1]

Elulugu

muuda

Jaak Peebo oli tisleri poeg.[1]

1952. aastal lõpetas ta Elva Keskkooli ja 1957. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) eesti filoloogia osakonna. Aastatel 1960–1963 oli ta TRÜ eesti keele kateedri aspirant, filoloogiakandidaat (1973, TRÜ), väitekiri ""Kalevipoja" sõnavara".

1963–1969 oli ta TRÜ eesti keele kateedri vanemlaborant, 1969–1981 vanemõpetaja, 1981–1992 dotsent. 1992. aastast oli eesti filoloogia osakonna ja eesti keele õppetooli dotsent; ühtlasi oli 1974–1976 Helsingi Ülikooli ja 1983–1984 Oulu Ülikooli eesti keele lektor.

Peebo pidas loenguid Kreutzwaldi sõnavarast, tänapäeva eesti keelest ning eesti ja soome keele erinevustest.[1]

Oli aastast 1995 Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetiste toimetaja.

Teadustöö

muuda

Uurimisvaldkonnad: Kreutzwaldi sõnavara, õigekeelsus, eesti keele ajalugu, Tartu 18. sajandi kirjakeel.[1]

Teoseid

muuda

Üle 30 teadustrükise, on koostanud õppevahendeid.[1]

  • Pöördkonnad. Tartu 1983, 2. trükk 1987
  • Käändkonnad. Tartu 1992
  • Eesti keele muutkonnad. Tartu 1997
  • Eteläviron kirjakielestä. // Runon silta – kielen silta. Oulu 1997
  • Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik (kaasautor). Tartu 1997
  • Wastse Testamendi lugu. Tallinn 2001
  • Eesti keele õpetamine taasiseseisvunud Eestis 1990. aastatel (kaasautor Ellen Niit). Tartu 2003

Liikmesus

muuda

Tunnustus

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. " Elva linna aukodanikuks sai Jaak Peebo". Postimees, 25. veebruar 2013 (vaadatud 27. veebruaril 2013)

Kirjandus

muuda
  • Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Tartu 1987. Lk 235
  • Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), II. Leht 127

Välislingid

muuda
  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.