See artikkel räägib 1990. aastal loodud asutusest; sama nime kandis asutus Eesti esimese vabariigi ajal, vaata Maa-amet (1936–1940)

Maa-amet on Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi haldusalas olev valitsusasutus, mis osaleb riikliku maapoliitika arendamisel ja elluviimisel ning varustab ühiskonda ajakohase informatsiooniga maa kohta. Maa-amet on Eesti riigi suurim kaardistusorganisatsioon.

Maa-amet
Asutatud 16. jaanuar 1990
Tüüp valitsusasutus
Peakorter Mustamäe tee 51, 10621 Tallinn
Peadirektor Tambet Tiits
Emaorganisatsioon Regionaal- ja põllumajandusministeerium
Töötajad 286
Veebileht https://maaamet.ee/

Maa-amet suunab maatoiminguid ning varustab ühiskonda maa- ja ruumiandmetega. See tähendab:

  • tagab omandi ruumilise ulatuse andmete usaldusväärsuse ja säilimise;
  • suunab maatoiminguid maa otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks;
  • viib oskuslikult ja vastavalt ühiskonna vajadustele läbi tehinguid riigimaaga;
  • pakub avalikke teenuseid, mis võimaldavad lihtsalt ja kiirelt kasutada maa- ja ruumiandmeid.

Maa-amet on Eesti kontaktpunkt Euroopa Komisjoniga ruumiandmete teemadel ühenduse pidamisel.[1]

Ajalugu

muuda

Maa-amet moodustati 16. jaanuaril 1990 Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumi Maakorralduse Valitsuse baasil. Tollase nimetusega Eesti Vabariigi Riiklik Maa-amet alustas tööd Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas.[2]

16. juulil 1993 viidi amet Vabariigi Valitsuse määrusega üle Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse. Asutus nimetati Maa-ametiks 1998. aastal. Üks keerulisemaid töid Maa-ameti tegevuse jooksul on olnud maareformi läbiviimine.[3]

Tegevusvaldkonnad

muuda

Maa-ameti peamised tegevusvaldkonnad on riigi maapoliitika rakendamine ja ruumi- ehk asukohaandmete kättesaadavuse tagamine, mis omakorda jagunevad neljaks alamtegevusvaldkonnaks:

  • Riigi maapoliitika rakendamine (maareformi läbiviimine, riigimaade haldamine, riigi huvide kaitsmine planeeringutes).
  • Maakatastri pidamine (katastriandmete haldamine ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine, katastrimõõdistamise ja -kontrolli korraldamine ning maa hindamise alase tegevuse korraldamine).
  • Geoinformaatika (ruumiandmete haldamine, ruumiandmeteenuste pakkumine ning geoinformaatika koordineerimine).
  • Geodeetiliste, geoloogiliste ja topograafiliste andmete hõive ja haldamine (geodeetiliste võrkude väljaarendamise korraldamine, geoloogilise kaardistamise korraldamine, riigi territooriumi kaardistamine, ühiskonna varustamine üldriiklike topograafiliste andmete ja kaartidega).

Juhtimine ja struktuur

muuda

Peadirektor

muuda

Maa-ameti esimene peadirektor oli agronoom Ago Soasepp. Ameti asetäitja oli siis endise maakorralduse valitsuse juhataja maakorraldusinsener Raivo Vallner, kellest juunis 1991 sai peadirektor. 1995. aastal määras keskkonnaminister Maa-ameti peadirektoriks jurist Kalev Kanguri, Raivo Vallner oli peadirektori esimene asetäitja, sh 2006–2015 peadirektori esimene asetäitja peadirektori ülesannetes.

23. veebruarist 2015 on Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. Maa-ameti peadirektori asetäitjad on Triinu Rennu (kinnisvara ja planeeringute alal) ja Artu Ellmann (geomaatika alal).

Struktuur

muuda

Maa-ametis on 18 osakonda, mis jagunevad kolmeks järgmiselt:

  1. geomaatika osakonnad
  2. kinnisvara ja katastri valdkonna osakonnad
    • maareformi osakond
    • katastri registriosakond
    • katastri arendusosakond
    • katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakond
    • riigimaa haldamise osakond
    • maatoimingute osakond
    • kinnisvara hindamise osakond
    • maakorralduse osakond
  3. tugiosakonnad
    • õigusosakond
    • teabehalduse osakond
    • üldosakond
    • haldusosakond[4]

Viited

muuda
  1. "Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur". Vaadatud 21.12.2021.
  2. Eesti NSV riiklike ametite moodustamise kohta, Vabariigi Valitsuse määrus 16.01.1990
  3. "Ajalugu". Vaadatud 21.12.2021.
  4. "Osakondade tutvustused". Vaadatud 21.12.2021.

Välislingid

muuda