Kadrina raudteejaam
Kadrina raudteejaam on raudteejaam Lääne-Virumaal Kadrina vallas Kadrina alevikus.
Kadrina jaamas on üks perroon pikkusega 100 m.
Kadrinas peatuvad Elroni idasuunalised reisirongid liinidel Tallinn–Rakvere ja Tallinn–Narva. 2020. aasta seisuga peatus Kadrinas päevas kaheksa reisirongi.
Ajalugu muuda
Jaam avati aastal 1870 seoses (Paldiski–)Tallinna–Narva raudtee rajamisega. Avamisel jäi see Kadrina kihelkonda Neeruti mõisa maadele.
Kadrina esimene jaamaülem oli Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poeg Alexis Kreutzwald.
XX sajandi teise pooleni eelnes jaamale Neeruti raudteepeatus, hiljem aga selle asemele ehitatud Udriku raudteejaam. Jaamale järgnes Hulja raudteepeatus.[1]
1984. aastal viidi raudteejaam üle täisautomaatblokeeringule ning jaama personal kolis üle uude hoonesse. Likvideeriti eraldi piletimüüja ametikoht.[2]
Nõukogude ajal töötas Kadrina jaamas lisaks jaamaülemale vahetustega kokku neli jaamakorraldajat, nüüdseks juhivad jaama automaatseadmed.[3]
Tänaseks on Kadrinast kujunenud Eesti Raudtee vahejaam, kus asub lisaks peateele veel kolm kõrvalteed.[4]
Jaamahoone muuda
Esimene kahekorruseline puidust jaamahoone valmis Kadrina lähedal asuva Palmse mõisahärra, Balti Raudtee Seltsi esimehe Alexander von der Pahleni tellitud eriprojekti järgi aastal 1870. Hoone teisel korrusel olid ka Pahlenite eraruumid.[6]
1890. aastatel, seoses raudtee riigistamisega, hoone lammutati ning selle asemele rajati tüüpprojekti järgi ehitatud teine jaamahoone, mis on säilinud tänini.
Teine puidust jaamahoone oma ristkülikulise põhiplaani ja sümmeetrilise pikifassaadiga sarnaneb projektilt Lehtse, Kehra ja Kohtla kivist hoonetega, mis rajati samal perioodil, kuid erineb oluliselt kasutatud materjalide poolest, olles seeläbi omatüübilistest Eestis praeguseks ainuesindaja (nüüdseks ajaks ka ainus säilinu terves maailmas). Üldise lahenduse poolest sarnaneb see Nõmme raudteejaama esimese jaamahoonega, mis oli Kadrina hoonest suurem.[7]
Alates 1990. aastaist seisab hoone tühjana. Seda on peetud üheks kaunimaks Eesti jaamahooneks.[8]
Aastatel 2014-2017 oli kavas Kadrina jaamahoone täielikult renoveerida ja koos kõrvalhoonetega viia Eesti Vabaõhumuuseumi eksponaadiks[9], EAS-i toetuse puudumise tõttu idee siiski ei teostunud.[10][11]
2019. aastal avaldatud nimekirja kohaselt kuulub Kadrina jaamahoone ehitiste hulka, millest Eesti Raudtee soovib vabaneda.[12]
Pilte muuda
_-_04.jpg)
_-_08.jpg)
_-_06.jpg)
_-_05.jpg)
Viited muuda
- ↑ Reisirong läks Kundasse teisipäeval, laupäeval ja “tarwidust mööda” - Virumaa Teataja, nr. 242, 12 detsember 2018 (DIGAR)
- ↑ RONG PEATUB ÜHE MINUTI...; Punane Täht : EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr. 91, 3. august 1985 (DIGAR)
- ↑ Muhe LEHVITAJAPAAR tervitab rongisõitjaid Kadrina perroonil; Virumaa Teataja, nr. 246, 21 detsember 2016 (DIGAR)
- ↑ "Tugi- ja vahejaamad - Eesti Raudtee". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. aprill 2021. Vaadatud 6. aprillil 2021.
- ↑ Kadrina jaamahoone võibki muuseumi pääseda; Kodukant : Kadrina valla ajaleht, nr. 6, 1 juuni 2016.
- ↑ Miks Kadrina esimene jaamahoone oli omal ajal eriline?; Virumaa Teataja, 07.11.2021
- ↑ Leho Lõhmus. Nõmme ajalugu. Koolibri, 2006. Lk. 25
- ↑ Mehis Helme, Eesti raudteede 100 aastat, lk 12.
- ↑ Kas sünnib ime – Kadrina jaamahoone Tallinna muuseumi?; Kodukant : Kadrina valla ajaleht, nr. 10, 1. november 2014 (DIGAR)
- ↑ Eesti Raudtee sõnul võiks kogukonnad ise leida tühjadele jaamahoonetele rakendust; ERR uudised, 27.07.2018
- ↑ Kadrina jaamahoone vabaõhumuuseumisse ei koli; Virumaa Teataja, nr. 69, 8. aprill 2017 (DIGAR)
- ↑ Selgusid jaamahooned, millest Eesti Raudtee soovib vabaneda; ERR uudised, 01.07.2019
Kirjandus muuda
- Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kadrina raudteejaam |
- FOTO: Kadrina jaam ja reisirong aastal 1999 - Baltic Trains Picture Gallery
- Infot jaama kohta; fotod (vene keeles)
- KADRINA; Eesti Raudteeajaloo Selts
| Eelnev peatus |  |
Järgnev peatus |
 Tapa
|
 |
Rakvere 
|