Lehtse raudteepeatus

Lehtse raudteepeatus (kuni 2012. aastani raudteejaam) on raudteepeatus Lääne-Virumaal Tapa vallas Lehtse alevikus (5. hinnatsoon).[1]

Lehtse raudteepeatus
Lehtse raudteepeatus
Koordinaadid 59° 15′ 15,9″ N, 25° 49′ 27,8″ E
Omanik AS Eesti Raudtee
Platvormid 2
Avatud 1876
Kaart

Lehtse raudteepeatuses peatuvad Elroni reisirongid, mõlemal suunal kokku 16 reisi (seisuga 07.12.2020.)

Reisirong sõidab Lehtse raudteepeatusest Ülemistele 43 minutit, Tallinna Balti jaama 52 minutit, Tapale 7–8 minutit ja Rakverre 25 minutit.

Ajalugu muuda

 
Lehtse jaamahoone 20. sajandi alguses (toonase nimega Lechts)
 
Perroonid Lehtses

Lehtse jaam rajati aastal 1876 seoses kuus aastat varem rajatud (Paldiski–)Tallinna–Narva raudteega. Jaam jäi avamisel Ambla kihelkonda Lehtse mõisa maadele ja kandis algselt nime Vedruka pooljaam. Esimene jaamahoone valmis kaks aastat hiljem. Lehtse mõisnik seadis aastal 1884 sisse telefoniühenduse jaama ja oma mõisa vahel, mis kujunes Eesti esimeseks telefoniliiniks. Too jaamahoone põles aasta 1890 paiku maha.[2] Uue jaama rajamine kujunes Lehtse ja Pruuna mõisa vaheliseks vägikaikaveoks: kelle maadele pidi uus jaam tulema, selle mõisa nime pidi see ka kandma.[3] Võitis Lehtse mõisnik, kes lasi oma rahaga uue jaamahoone rajada – otse loomulikult oma maadele.[4] Praegu on kivist jaamahoone tühi. Selle analoog asub Kehras.

XX sajandi algusaastatel avati jaamast Lehtse turbatööstuseni viiv 4 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudtee, mida kasutati nii Lehtse Turbatööstuse turba-, kui ka metsaveoks.[5]

1991. aasta mais hakati ekspluateerima uut raudtee paaristee lõiku liinil Aegviidu-Lehtse, 1992. aasta alguseks pikendati teist teed kuni Tapani.[6] 1991. aastal valmis Lehtses ka uus silikaattellistest elektritsentralisatsiooni post, kuhu viidi üle raudteejaama kollektiiv ning kus asus pöörmete ja signaalide tsentralisatsiooni juhtpult.[7]

Aastani 2005 eelnes Lehtsele Tallinna suunalt Patika raudteepeatus.

Nüüdseks on endisest jaamast saanud peatuskoht, kõrvalteed ja pöörmed on demonteeritud. Samuti on tänaseks lammutatud peale jaama sulgemist kasutuks muutunud silikaadist ET-post.

Raudteepeatus ajakohastati 2012. aastal, mille käigus ehitati kaasaegsed ooteplatvormid pikkusega 100 m.[8]

Jaamahoone muuda

 
Endine jaama peahoone aastal 2012
 
Lehtse jaama elamu

Lehtse ühekorruseline madala poolkelpkatusega kivist jaamahoone ehitati 1897. aastal tüüpprojekti järgi analoogselt Kehra, Kohtla ja Auvere jaamahoonetega.

Hoone sümmeetrilist põhiplaani liigendab üldootesaali laiuses kõrgemas eraldi katustatud keskosas eenduv keskrisaliit, mille tähtsust rõhutavad kolm kõrgendatud fassaadiava. Tumedail klinkertellisfassaadidel pakuvad efektset kontrasti valgeks lubjatud detailid: laiad nurgaliseenid, kitsad rõhtvööd ja segmentkaaravade silluspiirded.[9]

Tegemist on ainsa seda tüüpi jaamahoonega Eestis, kus on säilinud originaalkubatuur (teine säilinud hoone Kehras on hiljem ümber ehitatud).

Hoone kuulub AS Eesti Raudteele, kuid alates 1999. aastast, kui jaamas lõpetati piletimüük, on hoone olnud kasutuseta.[10]

Alates 1998. aastast on Lehtse jaamahoone arvel kultuurimälestisena.[11]

2019. aastal avaldatud nimekirja kohaselt kuulub Lehtse jaamahoone ehitiste hulka, millest Eesti Raudtee soovib vabaneda.[12]

Viited muuda

  1. "Tsoonikaart". Elron.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 14.11.2015. Vaadatud 23.02.2018.
  2. Lehtse vaksalil on samuti tänavu juubel; Virumaa Teataja, nr. 155, 13 august 2016 (DIGAR)
  3. 140 aastat raudteed Eestis ja Lehtses; Maaleht, 22.11.2010
  4. Tapa muuseum
  5. Eesti kitsarööpmelised raudteed
  6. TALLINN - TAPA; Eesti Raudteeajaloo Selts
  7. Lehtse raudteejaam; Tapa Muuseum
  8. Eva Kaarin Viise, Eva Klaas (09.07.2011). "Ooteplatvormid ehitatakse ümber". Virumaa Teataja. Vaadatud 23.02.2018.
  9. Leele Välja: 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring, lk 16; Tallinn 2012
  10. Lehtse sümbol laguneb; Virumaa Teataja, nr. 220, 13. november 2014. DIGAR
  11. 15054 Lehtse raudteejaama hoone; Kultuurimälestiste register
  12. Selgusid jaamahooned, millest Eesti Raudtee soovib vabaneda; ERR uudised, 01.07.2019

Kirjandus muuda

  • Mehis Helme "Eesti raudteejaamad" (Tänapäev 2003)

Välislingid muuda

Eelnev peatus
 
Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
  Jäneda
 
Lehtse
Tapa