Rakvere raudteejaam
Rakvere raudteejaam on raudteejaam Lääne-Virumaal Rakveres.
| Rakvere raudteejaam | |
|---|---|
 Rakvere raudteejaam aastal 2014 | |
| Asukoht | Jaama pst 14, Rakvere |
| Koordinaadid | 59° 21′ 28″ N, 26° 21′ 55,3″ E |
| Omanik | AS Eesti Raudtee |
| Platvormid | 1 |
| Rööpapaaride arv | 7 |
| Avatud | 1870 |
 | |
Läbi Rakvere kulgeb alates 1870. aastast laiarööpmeline Tallinna–Narva raudtee.
Rakveres peatuvad Elroni idasuunalised reisirongid liinidel Tallinn–Rakvere ja Tallinn–Narva. Kuni detsembrini 2015 peatusid jaamas ka GoRaili Tallinna–Moskva ja Tallinna–Peterburi reisirongid. Jaamas on reisijate teenindamiseks ette nähtud üks madal raudteedevaheline perroon pikkusega 150 m.
Raudteejaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine, milleks on olemas kaubaplatvorm ja laadimisplats, samuti kulgeb jaamast mitu haruteed erinevatele tööstusterritooriumitele nagu näiteks: Rakvere viljasalve, vanaraua kokkuostu, naftaterminali jne.
Tänu Kunda tsemenditehasele avati 1905. aastal Rakvere–Kunda raudteelõik, mis praegu kuulub ettevõttele AS Kunda Trans ja on kasutusel tööstusraudteena.
Rakvere naaberjaam Narva suunal on Vaeküla raudteejaam, kus reisirongid ei peatu; Tapa suunal on naaberjaamaks Kadrina raudteejaam.
Ajalugu Redigeeri
.jpg)
Toonase Tsaaririigi süsteemi järgi II klassi liigitatud raudteejaam avati 1870. aastal seoses (Paldiski–)Tallinna–Narva raudtee rajamisega. Toona jäi jaam Rakvere kihelkonda Roodevälja mõisa maadele.
Rakvere määramisel II klassi jaamaks sai määravaks asjaolu, et linn asus Tallinnast umbes 100 versta kaugusel. Tolleaegsete vajaduste järgi rajati sinna näiteks kuuekohaline veduridepoo, sepikoda väiksemateks remonditöödeks ja muid lisarajatisi.
Raudtee on mõjutanud olulisel määral Rakvere asustuse ja linnaehituse arengut, mis nihkus raudteejaama suunas. Linna elanikkond kasvas pärast raudtee ehitamist paarikümne aastaga ligikaudu kahekordseks.[1]
26. novembril 1896 avati Rakverest Kundasse viiv laiarööpmeline raudtee, mis muutis Rakvere väikeseks raudteesõlmeks.[2] See raudtee on varem olnud kasutusel ka reisijate veoks, rongid sõitsid Kundasse algselt teisipäeviti ja laupäeviti, hiljem aga kolmapäeviti ja laupäeviti.[3]
Rakvere raudteejaamale eelnes varem Hulja raudteepeatus, mõnda aega ka Risu raudteepeatus.[4]
-
Perroon Rakveres
-
Rakvere jaamahoone tänava (Jaama puiestee) poolt
-
Rakvere jaam
-
Edelaraudtee reisirong DR1B Rakveres (2008)
-
Jaama veetorn
Jaamahoone Redigeeri
Esialgne, kivist keskosaga oluline II klassi puitjaamahoone ehitati koos raudteega tüüpprojekti järgi (analoogne toonase Narva jaamahoonega). Hoone hävis II maailmasõjas.
1950. aastatel ehitati uus stalinistlikus stiilis kivihoone, mis praeguseks on eraomanduses ja renoveeritud.
Rakvere viimase jaamahoone näol on tõenäoliselt tegemist Viljandi ja Kohtla jaamahoonetüübi lihtsustatud variandiga, kus on loobutud dominantsest kaaravast, väikestest tiibehitistest ja enamusest dekoorist. Eesti kontekstis annab see aga tulemuseks arhitektuuriliselt omanäolise – olgugi et natuke abitu – variandi.[5]
Vaata ka Redigeeri
Viited Redigeeri
- ↑ Vene keisririigi aegne raudteearhitektuur; estonica.org
- ↑ Eesti kitsaööpmelised raudteed; raudtee.eu
- ↑ Reisirong läks Kundasse teisipäeval, laupäeval ja "tarwidust mööda" - Virumaa Teataja, nr. 242, 12 detsember 2018; DIGAR
- ↑ TAPA - NARVA; Eesti Raudteeajaloo Selts
- ↑ Välja, Leele (2012). 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring (PDF). Tallinn: Kultuurimälestiste riiklik register. Lk 6 ja 128. Vaadatud 11.01.2023.
Välislingid Redigeeri
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rakvere raudteejaam |
- Linn paneb Rakvere jaamahoone müüki. Virumaa Teataja, 11. oktoober 2001
- Kütusefirma ostab Rakvere raudteejaama. ERR, 24. august 2005
- Raudteejaama uksed on ikka suletud. Virumaa Teataja, 3. detsember 2008
- Raudteejaama ootesaal avatakse peagi. Virumaa Teataja, 22. november 2011
- Infot jaama kohta; fotod (vene keeles)
| Eelnev peatus |  |
Järgnev peatus |
 Kadrina
|
 |
Kabala 
|