Ava peamenüü
Kehra jaamahoone aastal 2012.

Kehra raudteejaam on raudteejaam Harjumaal Anija vallas Kehras, Tallinna–Narva raudteel.

Kehra raudteejaam asub Tallinnast 39 km kaugusel. Elektrirong sõidab Balti jaamast Kehrasse ca 36 minutit.

Kehras peatuvad kõik Elroni elektrirongid ja Elroni kiirrongid, v.a ekspressrongid. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine. Piletihinnalt kuulub jaam IV tsooni.[1]

Suurem asula hakkaski tekkima just raudteejaama ja mõisa juurde pärast paberitehase asutamist alates 1938. aastast.

Sisukord

JaamahooneRedigeeri

 
Kehra renoveeritud jaamahoone (2019).

Algselt oli Kehra pooljaam (peatuskoht), mis asus hilisemast jaamahoonest paarsada meetrit ida pool, tollase ülesõidu (praegune jalakäijate ülekäik) ja Jägala jõe silla vahel praeguse reisijateperrooni kohas. Ajutise jaamahoonena asus seal kaks raudteele tüüpilist raudteeputkat (tänaseks lammutatud), haruteed puudusid. 1896. aastal valmis tüüpprojekti järgi ühekorruseline punastest tellistest jaamahoone, mis ehitati pikemaks 1960. aasta paiku ja oli kasutusel kuni 1990. aastateni.

Kehra jaamahoone mängis olulist rolli Eesti Vabadussõja algusperioodil, mil taganemis- ja murdelahingute ajal asus seal 1. diviisi staap. Sealt juhiti ka Vabadussõja tähtsaimat murdelahingut, 4. jaanuaril 1919 toimunud Kehra lahingut, millest sai alguse eestlaste edu. 1996 avati jaamahoonel vastav mälestustahvel. Mälestustahvli tellis Anija Muinsuskaitse Selts.

2008. aastal asutati MTÜ Kehra Raudteejaam, mille põhieesmärgiks oli rajada vahepeal juba üsnagi lagunenud jaamahoonesse Eesti Vabadussõja Murdelahingute Muuseum. Muuseumi üheks osaks on ka kohalikku elu-olu tutvustav pool. 2010. aastal sai MTÜ Kehra jaamahoone vallalt oma kasutusvaldusesse. Jaamahoone muuseumiks rekonstrueerimise käigus oli plaanis, niipalju kui võimalik, taastada hoone algne välimus (tumepunane tellismüüritis koos valgete liseenidega, plekk-katus jms), säilitades samas praeguse mahu koos 1950. aastatel lisatud juurdeehitustega. Rekonstrueerimistööde esimene etapp kestis aastatel 2011-2012, selle käigus sai jaamahoone uued katused, põrandad jms.

Nüüdseks täielikult renoveeritud jaamahoones tegutseb alates 2018. aasta veebruarist Kehra muuseum (mis kajastab Vabadussõja ajalugu). Samuti asub jaamahoone Aegviidu-poolses tiivas pitsakohvik.

AjaluguRedigeeri

Kehra raudteejaam rajati peatusena 1870, seoses Balti raudtee (Paldiski–)Tallinna–Narva raudteeharu rajamisega. Haruteid omavaks jaamaks muudeti ta 1876. Jaam jäi avamisel Harju-Jaani kihelkonda Kehra mõisa maadele.

Aastal 1973 pikendati ka elektriraudteed Kehrani, 1978 sealt edasi Aegviitu.

PildidRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri

Eelnev peatus
 
Raudteepeatus idasuunalistel reisirongiliinidel
Järgnev peatus
  Parila
 
Kehra
Lahinguvälja