Rūḩollāh Khomeynī

Rūḩollāh Mūsavī Khomeynī (pärsia روح‌الله موسوی خمینی ; tõenäoliselt 24. september 1902 – 3. juuni 1989 Teheran) oli Iraani šiiitlik vaimulik (ajatolla) ja poliitik.

Elukäik

Khomeynī sündis 20. sajandi alguses Mustafa Musavi perekonnas, oma lisanime Khomeynī sai ta sünnikoha järgi. Tema täpset sünniaastat ja kuupäeva pole teada, kuid kõige tõenäolisemaks peetakse 1902. aastat. Tema peret loetakse põlvnevat šiiitide 12-st pühast imaamist, kes omakorda olid Muhamedi järglased. Seetõttu nimetati ka Khomeynīd sayyid'iks ehk Muhamedi veresugulaseks.

Ta hakkas 1918. aastal õppima õigusteadust, kuid 1922. aastal otsustas selle asemel pühenduda teoloogiale, õppides seda Qomi ülikoolis. Ta huvitus ka luulest ning filosoofiast. Teda mõjutasid nii Aristoteles kui ka Platon, peamiselt aga siiski islamifilosoofid Ibn Sīnā (Avicenna) ja Mulla Şadrā, viimane oli Iraani ja kogu islamimaailma mõjukaim filosoof 17. sajandil.

Juba 1930. aastatel sai temast üks silmapaistvamaid iraani usutegelasi. 1942. aastal ilmus tema esimene raamat, kus Khomeynī võttis ägedalt sõna Pahlaviidide dünastia valitsetavas Iraanis toimuva sekulariseerumise vastu. Siiski jäi ta kuni 1963. aastani, mil temast oli saanud suur ajatolla ehk marja, otsesest poliitikast veel kõrvale. Samal aastal algatas Moḩammad Reẕā Pahlavī "Valge revolutsiooni", mis püüdles maa jätkuva moderniseerimise ja sekulariseerimise poole. See oli läänelikus mõttes igati edumeelne, kuid nii vaimulikkond kui ka aristokraatia olid uuendustele tugevalt vastu. Peagi tõusiski Khomeynī šahhivastase opositsiooni etteotsa. Ta vastustas teravalt šahhi poliitikat ning juba samal aastal ta vangistati ja pandi koduaresti, kust ta vabanes 1964. aastal. Kuid ta jätkas valitsuse kritiseerimist ja nõnda vahistati ta uuesti. Khomeynīd, kel oli usklike ja eriti usufanaatikute seas suur mõju, püüti järgnevalt veenda oma valitsusvastasest poliitikast loobuma, kuid ta keeldus, jäädes oma põhimõtetele vankumatult kindlaks. Mitmed šahhi kaaskondlased soovitasid tal Khomeynī tappa, kuid too otsustas Khomeynī siiski vaid eksiili saata.

1964. aastal saabus Khomeynī Türki, kus viibis aga vähem kui aasta. 1965. aastast oli ta eksiilis Iraagis, kust ta aga Şaddām Ḩusayni survel pidi 1978. aastal Prantsusmaale lahkuma. Seal asus ta kavandama tõsistesse probleemidesse sattunud šahhivalitsuse kukutamist. Ehkki ta oli varem pooldanud konstitutsioonilist monarhiat, leidis Khomeynī 1970. aastate lõpuks, et parimaks lahenduseks oleks siiski teokraatlik vabariik. Kui 1979. aasta alguses puhkes Iraani islamirevolutsioon, hakkaski Khomeynī oma eesmärki ellu viima. 1. veebruaril saabus ta tagasi Iraani ning 11. veebruaril võttis seal võimu üle. Ehkki šahhi kukutamises oli suur osa olnud ka ilmalikel radikaalidel ja demokraatlikel jõududel, suutis Khomeynī nad peagi võimult eemaldada ning kehtestas teokraatliku valitsusvõimu.

Khomeynī kuulutati peagi vastu võetud Iraani Islamivabariigi konstitutsiooni kohaselt riigi kõrgeimaks juhiks (rahbar), ilmalik võim, presidendikoht, jäi esialgu ilmikutele, kuid 1981. aastal vallandas Khomeynī presidendi ning nimetas ametisse vaimuliku, 'Alī Khāmene'ī, kellest sai hiljem tema järglane Iraani kõrgeima juhi kohal. Nii oli teokraatia Iraanis muutunud kõigiti domineerivaks.

1980. aastal puhkes Iraagi-Iraani sõda. Iraak oli esialgu ründavaks pooleks ja suutis mitmeid Iraani asulaid vallutada. Revolutsioonist alles toibuv ja mitte veel kuigi tugeva keskvõimuga Iraan suutis alates 1981. aastast siiski tõsiseid vastulööke anda, seda suuresti tänu šahhivalitsuse ajal muretsetud moodsale relvastusele. Khomeynī kuulutas, et Şaddām Ḩusayn on Allahist hüljatud hirmuvalitseja, kes tuleks võimult kukutada. Seda Iraani väed siiski ei suutnud ja 1988. aastal olid riigid sunnitud piirimuutusteta rahu sõlmima.

1989. aastal, mõned kuud enne oma surma, mõistis Khomeynī surma Suurbritannia kirjaniku Salman Rushdie tema kirjatöö "Saatanlikud värsid" eest, mida ajatolla pidas islamit solvavaks. Siiani pole surmaotsust suudetud siiski täide viia.

Välislingid

Rūḩollāh Khomeynī – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

Eelnev puudus	Iraani kõrgeim juht 1979–1989	Järgnev ‘Alī Khāmene'ī