Andrei Sahharov

 See artikkel räägib vene füüsikust ja ühiskonnategelasest; ajaloolase kohta vaata artiklit Andrei Sahharov (ajaloolane)

Andrei Sahharov (vene keeles Андрей Дмитриевич Сахаров) (21. mai 1921 Moskva14. detsember 1989 Moskva) oli vene füüsik ja ühiskonnategelane, dissident.

Andrei Sahharov (1989)

Elukäik

muuda

Andrei Sahharov sündis Moskvas, kuid evakueeriti Teise maailmasõja ajal Türkmenistani, kus ta lõpetas Aşgabati ülikooli.

Andrei Sahharov osales alates 1948. aastast vesinikupommi väljatöötamises. 1953. aastal valiti ta NSVL Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Ta osales ka 1961. aastal lõhatud 50-megatonnise Tsaar-pommi väljatöötamises.

1950. aastate lõpus hakkas ta muretsema oma töö tagajärgede pärast ja püüdis tõkestada võidurelvastumist, kirjutades pöördumisi Nõukogude Liidu juhtkonnale.

1975. aastal pälvis ta Nobeli rahuauhinna, kuid teda ei lubatud seda vastu võtma minna.

1980. aastal ta arreteeriti Afganistani sõja vastu protesteerimise tõttu ja saadeti Gorkisse koduaresti, kus ta elas miilitsa järelevalve all 1986. aastani, mil Mihhail Gorbatšov ta vabastada lasi.

Tunnustus

muuda

Mälestuse jäädvustamine

muuda
 
2021. aastal Sahharovi 100.sünniaastapäevaks välja antud mälestusmünt

1984. aastal nimetati Washingtonis väljak, kus asus Nõukogude Liidu saatkond, Andrei Sakharov Plazaks.

Euroopa Parlament asutas 1988. aastal Sahharovi mõttevabaduse auhinna.

1990. aastal asutas NSV Liidu Teaduste Akadeemia presiidium Sahharovi kuldmedali.

1991. aastal avati Nižni Novgorodis korteris, kus Sahharov oli seitse aastat elanud koduarestis, tema korter-muuseum.

1996–2023 tegutses Moskvas Sahharovi keskus.

Isiklikku

muuda

1943. aastal abiellus Andrei Sahharov Simbirskis sündinud Klavdija Aleksejevna Vihhirevaga (1919–1969), kes suri vähki. Neil oli kolm last: Tatjana, Ljubov ja Dmitri.

1972. aastast oli ta abielus Jelena Bonneriga.

Teosed eesti keeles

muuda

Kirjandus

muuda

Vaata ka

muuda