Šoti valgustus
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2017) |
Artiklit tuleb tõlkida ja kohandada! |
Šoti valgustus oli ratsionalistlik ja humanistlik periood, osa laiemast valgustusajastust, mis lähtus 18. sajandi ja 19. sajandi alguse Šotimaalt.
Perioodilisus
muudaŠoti valgustuse protsessid kestsid rööbiti nii georgiaanliku perioodiga (1714–1830) kogu Suurbritannia kuningriigis ja Iirimaal kui ka valgustusajastuga Põhja-Ameerika idaranniku Briti kolmeteistkümnes asumaas, mis panid aluse tulevasele iseseisvale Ameerika Ühendriikidele. Ajastut iseloomustasid pöördeliselt intellektuaalsed ja teaduslikud saavutused ning seisukohad, mis industraliseerumisest tingituna mõjutasid tervet Põhja-Atlandi vööndit.
Kääring
muudaŠoti niinimetatud kuldajastu epitsenter oli pealinn Edinburgh ehk Põhjala Ateena, kus toimusid intensiivsed arutelud linnas segunenud intellektuaalide, aristokraatide, kaupmeeste, käsitööliste, vaimulike ja spetsialistide vahel. Põhiliselt mõistuslikkuse ja leidlikkuse distsipliinide taotlus erinevatel erialadel edendas eriti jõudsalt: eetikat, filosoofiat, sotsioloogiat, juriidikat, poliitökonoomiat, põllumajandust, geoloogiat, keemiat, meditsiini, inseneeriat, arhitektuuri ja arheoloogiat. Väärtustati kirjaoskust, vooruslikkust, empirismi, parendusi ja täiendusi ning praktilise kasu tootmist nii üksikisikule kui ühiskonnale tervikuna.
Mõjukad esindajad
muudaŠoti valgustuse alusepanijad
muuda- William Adam (1689–1748) arhitekt
- John Adam (1721–1792) arhitekt
- Robert Adam (1728–1792) arhitekt ja kunstnik
- James Adam (1732–1794) arhitekt ja kujundaja
- Archibald Alison (1757–1839) esseist
- David Allan (1744–1796) maaler ja illustraator
- James ningerson (1662–1728) jurist, antikvaar ja ajaloolane
- James ningerson (1739–1808) agronoom ja jurist
- John Arbuthnot (1667–1735) raviarst, satiirik ja mitmekülgne teadlane
- John Armstrong (1709–1779) raviarst, luuletaja ja satiirik
- James Beattie (1735–1803) filosoof ja luuletaja
- Henry Bell (1767–1830) insener
- John Bell (1691–1780) arst ja rändur
- Joseph Black (1728–1799) füüsik ja keemik, eraldas esimesena süsinikdioksiidi
- Thomas Blackwell (1701–1757) klassikaline õpetlane ja ajaloolane
- William Blackwood (1776–1834) kirjastaja, Blackwood's Edinburgh Magazine'i asutaja
- Hugh Blair (1718–1800) vaimulik ja autor
- James Boswell (1740–1795) jurist, “Life of Johnsoni” autor
- John Broadwood (1732–1812) klaveritootja
- Henry Peter Brougham, 1st Baron Brougham and Vaux (1778–1868) Edinburghis haritud inglasest advokaat, ajakirjanik ja riigimees
- Robert Brown (1773–1858) botaanik
- Thomas Brown (1778–1820) filosoof
- James Bruce of Kinnaird (1730–1794) Aafrika uurimisreisija
- Patrick Brydone (1736–1818) rändur ja autor
- David Steuart Erskine, 11th Earl of Buchan (1742–1829) founder of the Society of Antiquaries of Scotland
- Robert Burns (1759–1796) luuletaja
- John Stuart, 3rd Earl of Bute (1713–1792) poliitik, botaanik, literary ja kunstnikic patron, first President of the Society of Antiquaries of Scotland
- Charles Cameron (1746–1812) arhitekt, tegev Venemaa keisririigis
- George Campbell (1719–1796) filosoof
- Thomas Campbell (1777–1844) luuletaja
- Alexninger Carlyle (1722–1805) kirikujuht ja autobiograaf
- Thomas Carlyle (1795–1881) ajaloolane ja filosoof
- John Clelning (1709–1789) kirjanik, author of Fanny Hill
- Sir John Clerk of Penicuik, 2nd Baronet (1676–1755) poliitik, jurist, kohtunik ja antikvaar
- Sir John Clerk of Eldin (1728–1812) kunstnik ja mereväelane
- John Clerk, Lord Eldin (1757–1832) advokaat, kohtunik ja kollektsionäär
- Archibald David Constable (1774–1827) kirjastaja
- James Craig (1739–1795) arhitekt, kujundaja of the Edinburgh New Town
- William Cullen (1710–1790) raviarst, keemik ja meditsiiniteadlane
- David Dale (1739–1806) tööstur, kaupmees ja filantroop
- Alexninger Dalrymple (1737–1808) geograaf
- Sir Robert Douglas of Glenbervie, 6th Baronet (1694 – 1770) sugupuu-uurija
- George Drummond (1688–1766) revidentkindral ja poliitik, Lord Provost of Edinburgh
- James Elphinston (1721–1809) õpetaja ja keeleteadlane
- Henry Erskine (1746–1817) advokaat ja poliitik
- Henry Farquharson (c.1675–1739) matemaatik, tegev Venemaa keisririigis
- Adam Ferguson (1723–1816) considered the founder of sociology
- James Ferguson (1710–1776) astronoom ja seadmevalmistaja
- Robert Fergusson (1750–1774) luuletaja
- Andrew Fletcher of Saltoun (1653–1716) forerunner of the Scottish Enlightenment,[93] kirjanik, patriot, commissioner of Parliament of Scotland
- John Galt (1779–1839) romaanikirjanik
- Alexninger Gerard (1728–1795) vaimulik, õppejõud ja filosoofiakirjanik
- James Gillray (1756–1815) karikaturist ja graafik
- Walter Goodall (1706?–1766) ajalookirjanik
- Alexninger Gordon of Auchintoul (1669/70–1752) kindral
- Alexninger Gordon (1692?–1755) antikvaar ja laulja
- Thomas Gordon (c.1691–1750) kirjanik ja ladina keele tõlkija
- Thomas Gordon (1714–1797) filosoof, matemaatik ja antikvaar
- John Gregory (1724–1773) raviarst, meditsiinikirjanik ja moralist
- John Grieve (1753–1805) raviarst
- Matthew Guthrie (1743–1807) raviarst, mineraloog ja rändur
- Sir David Dalrymple, Lord Hailes (1726–1792) advokaat, kohtunik ja ajaloolane
- Sir James Hall, 4th Baronet (1761–1832) geoloog ja geofüüsik
- Alexninger Hamilton (1739–1802) raviarst
- Gavin Hamilton (1723–1798) maaler ja arheoloog
- Sir William Hamilton (1730–1803) diplomaat, antikvaar, arheoloog ja vulkanoloog
- Matthew Hardie (1755–1826) viiulivalmistaja, called the 'Scottish Stradivari'
- James Hogg (1770–1835) kirjanik, author of The Private Memoirs ja Confessions of a Justified Sinner
- Francis Home (1719–1813) raviarst
- John Home (1722–1808) vaimulik ja kirjanik, author of Douglas
- John Hope (1725–1786) raviarst ja botaanik
- John Hunter (1728–1793) kirurg
- William Hunter (1718–1783) anatoom ja raviarst
- David Hume (1711–1776) filosoof, ajaloolane ja esseist
- Francis Hutcheson (1694–1746) filosoof
- James Hutton (1726–1797) founder of modern geology
- John Jamieson (1759–1838) vaimulik, filoloog ja antikvaar
- Francis Jeffrey, Lord Jeffrey (1773–1850) advokaat, ajakirjanik ja kirjanduskriitik, founder of the Edinburgh Review
- Henry Home, Lord Kames (1696–1782) filosoof, kohtunik, ajaloolane ja põllumajanduse täiustaja
- John Kay (1742–1826) karikaturist ja graveerija
- James Keir (1735 – 1820) keemik, geoloog, tööstur ja leiutaja
- Thomas Alexninger Erskine, 6th Earl of Kellie (1732–1781) helilooja ja virtuoso violinist
- John Law of Lauriston (1671–1729) majandusteadlane ja pankur, tegev Prantsusmaa kuningriigis
- Sir John Leslie (1766–1832) matemaatik ja füüsik
- Charles Lyell (botaanik) (1767–1849) botaanik ja Dante tõlkija
- John Loudon MacAdam (1756–1836) insener ja tee-ehitaja
- Zachary Macaulay (1768–1838) statistik ja abolitsionist
- Sir Alexninger Mackenzie (1764–1820) Põhja-Ameerika uurimisreisija
- Henry Mackenzie (1745–1831) jurist ja kirjanik
- Sir James Mackintosh (1765–1832) jurist, poliitik ja ajaloolane
- Charles Macintosh (1766–1843) keemik ja veekindlate koetiste leiutaja
- Colin Maclaurin (1698–1746) matemaatik
- James Macpherson (1736–1796) kirjanik, “Ossiani” autor
- David Mallet ehk David Malloch (c.1705–1765) kirjanik
- Francis Masson (1741–1805) botaanik
- William Murray, 1st Earl of Mansfield (1705–1793) jurist, kohtunik ja poliitik
- Henry Dundas, 1st Viscount Melville (1742–1811) advokaat ja riigimees
- Adam Menelaws (1749/56–1831) arhitekt, tegev Venemaa keisririigis
- James Mill (1773–1836) filosoof
- Andrew Millar (1705–1768) kirjastaja
- John Millar (1735–1801) filosoof, ajaloolane
- James Burnett, Lord Monboddo (1714–1799) kohtunik, founder of modern comparative historical keeleteadlaneics
- Alexninger Monro I (1697–1767) raviarst, Edinburgh Medical Schooli asutaja
- Alexninger Monro II of Craiglockhart ning Cockburn (1733–1817) anatoom ja raviarst
- John Monro of Auchinbowie (1725–1789) advokaat
- Jacob More (1740–1793) maaler
- James Douglas, 14th Earl of Morton (1702–1768) astronoom, teaduse patroon, President of the Philosophical Society of Edinburgh ning of the Royal Society
- James Mounsey (1709/10–1773) raviarst ja loodusteadlane
- Thomas Muir of Huntershill (1765–1799) poliitreformaator
- John Murray (1778–1843) kirjastaja
- Carolina Nairne, Lady Nairne, née Oliphant (1766–1845) kirjanik ja laulukoguja
- William Napier (c.1741–1812) muusik ja muusikakirjastaja
- William Ogilvie of Pittensear (1736–1819) klassitsist, mündikoguja ja maaparandaja
- James Oswald (1710–1769) helilooja, tšellist ja muusikakirjastaja
- Mungo Park (1771–1806) Lääne-Aafrika uurimisreisija
- Thomas Pennant Welsh (1726–1798) loodusteadlane, rändur, kirjanik ja antikvaar, whose travel writings ja collected pictorial representations of Scotland inspired the 'petit' grand tour fueling philosophical and artisticic re-interpretation of landscape appreciation in Scotland.
- John Pinkerton (1758–1826) antikvaar, kartograaf ja ajaloolane
- Archibald Pitcairne (1652–1713) raviarst ja bibliofiil
- John Playfair (1748–1819) matemaatik ja geoloog
- Jane Porter (1776–1850) ajalooliste romaanide autor
- Sir John Pringle, 1st Baronet (1707–1782) raviarst
- Allan Ramsay (1686–1758) luuletaja
- Allan Ramsay (1713–1784) portreemaaler
- Henry Raeburn (1756–1823) portreemaaler
- Thomas Reid (1710–1796) filosoof ja Scottish School of Common Sense'i asutaja
- John Rennie (1761–1821) linnainsener
- William Richardson (1743–1814) autor ja kirjandusteadlane
- William Robertson (1721–1793) ajaloolane, vaimulik ja Edinburghi Ülikooli juhataja
- John Robison (1739–1805) füüsik, matemaatik ja filosoof, first General Secretary of the Royal Society of Edinburgh
- Sir John Ross (1777–1856) Arktika uurimisreisija
- William Roxburgh (1751–1815) kirurg ja India uurivbotaanik
- Thomas Ruddiman (1674–1757) klassikaline õpetlane
- Daniel Rutherford (1749–1819) raviarst, keemik ja botaanik
- Paul Sningby (1731–1809) inglise maastiku- ja topograafiamaaler, kes oli üks esimesi kujutamas Šotimaa maastiku õnnistust oma looduslikus võlus, mõjutades Robert Adamit ja John Clerk of Eldinit
- Sir Walter Scott (1771–1832) romaanikirjanik ja luuletaja
- Sir John Sinclair of Ulbster (1754–1835) kirjanik ja statistik
- William Skirving (c.1745–1796) poliitreformaator
- William Smellie (1740–1795) Encyclopædia Britannica esmaväljaande redaktor
- Adam Smith (1723–1790) filosoof ja poliitökonoom
- Tobias Smollett (1721–1771) kirjanik
- Mary Somerville (1780–1872) teaduskirjanik, astronoom ja mitmekülgne teadlane
- Dugald Stewart (1753–1828) filosoof
- James Stirling (1692–1770) matemaatik
- Sir Robert Strange (1721–1792) graveerija
- Gilbert Stuart (1742–1786) ajakirjanik ja ajaloolane
- William Symington (1764–1831) insener, leiutaja ja esimese praktilise aurulaeva ehitaja
- Robert Tannahill (1774–1810) luuletaja
- James Tassie (1735–1799) vääriskivide graveerija ja vormija
- Thomas Telford (1757–1834) linnainsener ja arhitekt
- James Thomson (1700–1748) luuletaja, “The Seasonsi” autor
- George Thomson (1757–1851) kollektsionäär ja šoti muusika kirjastaja
- George Turnbull (1698–1748) teoloog, filosoof ja hariduskirjanik
- William Tytler (1711–1792) jurist ja ajaloolane
- Alexninger Fraser Tytler, Lord Woodhouselee (1747–1813) advokaat, kohtunik, kirjanik ja ajaloolane
- David Ure (1750–1798) Reverend, Natural History ning History, 1st Statistical Account. First to represent entrochi for Scotland ning appreciate Scottish natural history in any detail in History of Rutherglen & East Kilbride, 1793.
- John Walker (1731–1803) vaimulik ja loodusloo ajaloolane
- James Watt (1736–1819) efektiivsemate ja praktilisemate aurumasinate leiutaja
- James Wilson (1742–1798) Ameerika Ühendriikide asutajaliige ja selle iseseisvusdeklaratsiooni allkirjastaja
- John Witherspoon (1723–1794) Ameerika Ühendriikide asutajaliige ja selle iseseisvusdeklaratsiooni allkirjastaja
Šoti õpetlastega kohtunud ja nendega kirjavahetust pidanud isikud
muuda- Erasmus Darwin (1731–1802) inglise raviarst, botaanik, filosoof ja Charles Darwini vanaisa
- Semyon Efimovich Desnitsky (u 1740–1789) Glasgow' Ülikoolist teadusliku kraadi saanud ukrainlasest “Vene Õigussüsteemi Isa”
- Benjamin Franklin (1706–1790) laialdaste teadmistega õpetlane, Ameerika Ühendriikide asutajaliige ja selle iseseisvusdeklaratsiooni allkirjastaja
- Printsess Jekaterina Romanovna Vorontsova-Dashkova (1743–1810) Keiserliku Kunstide ja Teaduste Akadeemia direktor kui ka Keiserliku Venemaa Akadeemia esimene president
Kokkuvõte
muudaKultuuriliselt ärganult oli suhteliselt vaene ja agraarne Šotimaa muutumas murranguliseks kapitalistliku majandusega tööstusrevolutsiooni nii-öelda esilekutsujaks. Kiirelt hakkasid arenema söe- ja aurujõudu rakendavad tootmis- ja rasketööstus, raudteendus, masina- ja laevaehitus, mehaanika ja hüdraulika. Suurimast linnast Glasgow'st sai Suurbritannia üks esmaseid transatlantilise kaubandusega sadamaid ja maailma kaalukamaid tööstuskeskusi.