Helmesnöör
Helmesnöör (ka helmisnöör[1]) ehk pärlvööt ehk astragaal (astragaaliks võidakse nimetada ka orderiarhitektuuris esinevat kitsast ümarvööti) on antiikarhitektuuris ja sellest lähtuvates stiilides esinev ornamendiriba või ehisliist, milles vahelduvad helmeid meenutavad ümarad või ovaalsed kujundid ning lapikud läätsetaolised kettad.[2]
Helmesnöör esineb koos munavöödiga joonia ja komposiitorderi dekooris (kapiteelidel ja friisidel) antiikarhitektuuris, aga ka eelromaanikas, renessansis, barokis, klassitsismis ja historitsistlikes neostiilides.
Vana-Rooma kunstis kasutatakse seda iseseisva ehisliistuna näiteks sarkofaagide reljeefdekoori juures. Keskaegses arhitektuuris ja reljeefdekooris võib pärlliist esineda lihtsalt pärlitaoliste kuulikeste reana, näiteks romaani kunstis kapiteelide lehtdekoori täiendusena. Itaalia keskaegsetel kirikutel võib leida antiikehitistelt kopeeritud motiive sagedamini, selhulgas akantusmotiivi ja klassikalist helmesnööri.
Pildid
muuda-
Munavööt ja helmesnöör
-
Helmesnöör Junius Bassuse sarkofaagil
-
Helmesnöör ja akantus Campiglia Marittima keskaegse kiriku põhjaportaalil
-
Helmesnöör ehitisel Lyonis
Viited
muuda- ↑ Eesti Entsüklopeedia
- ↑ Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001