Helmesnöör

Helmesnöör (ka helmisnöör) ehk pärlvööt ehk astragaal (astragaaliks võidakse nimetada ka orderiarhitektuuris esinevat kitsast ümarvööti) on antiikarhitektuuris ja sellest lähtuvates stiilides esinev ornamendiriba või ehisliist, milles vahelduvad helmeid meenutavad ümarad või ovaalsed kujundid ning lapikud läätsetaolised kettad.

Magnesia Artemis Leukophryene templi joonia kapiteel Pergamoni muuseumis

Helmesnöör ehk pärlvööt

Mitmesuguse profiiliga ehisliistud, enamik helmesnöörid ("Heftschnüre") või nende variatsioonid Franz Sales Meyeri raamatust "A handbook of ornament" (1898)

Helmesnöör esineb koos munavöödiga joonia ja komposiitorderi dekooris (kapiteelidel ja friisidel) antiikarhitektuuris, aga ka eelromaanikas, renessansis, barokis, klassitsismis ja historitsistlikes neostiilides.

Vana-Rooma kunstis kasutatakse seda iseseisva ehisliistuna näiteks sarkofaagide reljeefdekoori juures. Keskaegses arhitektuuris ja reljeefdekooris võib pärlliist esineda lihtsalt pärlitaoliste kuulikeste reana, näiteks romaani kunstis kapiteelide lehtdekoori täiendusena. Itaalia keskaegsetel kirikutel võib leida antiikehitistelt kopeeritud motiive sagedamini, selhulgas akantusmotiivi ja klassikalist helmesnööri.

Pildid

• 
  Munavööt ja helmesnöör
• 
  Helmesnöör Junius Bassuse sarkofaagil
• 
  Munavööt ja helmesnöör eelromaani kapiteelil Jouarre'i krüptis
• 
  Helmesnöör keskaegsel mošee kapiteelil Córdobas
• 
  Helmesnöör ja akantus Campiglia Marittima keskaegse kiriku põhjaportaalil
• 
  Helmesnöör ehitisel Lyonis