Kopti kunst

Kopti kunst on Egiptuses loodud varakristlik kunst, peamiselt ajavahemikust 3.–12. sajand^[1], mil Egiptus kuulus Rooma ja hiljem Bütsantsi keisririigi koosseisu^[2].

Kristus ja pühakust kloostriülem Menas. Kopti ikoon 6. sajandist

Kirjeldus

Koptide kujutav ja dekoratiivkunst olid Lähis-Ida eeskujul ekspressiivse väljenduslaadiga. Inimese kujutamise traditsioon lähtus hilisantiigi maalikunstist, näiteks on nähtud kopti ikoonide sarnasust Fajjumi muumiaportreedel kujutatud nägudega. Egiptuse kloostrites loodi kivireljeefe, seinamaale ja ikoone. Tarbekunstist viljeldi elevandiluu- ja puunikerdust ning köitekunsti (sealt on pärit kopti köide). Tavaliselt loetakse kopti kunsti hulka ka figuraalsete kaunistustega linased ja villaseid tekstiilid, nn kopti tekstiilid, millel pole ilmtingimata usulist sisu^[1].

Stiililt kasvas kopti kunst välja Egiptuse hilisantiigist, mis segas Vana-Egiptuse ja hellenistliku kunsti motiive. Tagasihoidlikud majanduslikud tingimused ja rikaste tellijate puudumine tingisid kopti kunstis monumentaalse arhitektuuri puudumise, kalliste materjalide vähese kasutamise ning lihtsa rahvaliku stiili. Joonistuslik kuju ja detailid on sageli lihtsustatud, näiteks on figuurid võrreldes hellenistliku kunstiga sageli ebaproportsionaalsed. Kaunistusmotiivide valik on väike, motiivistik on pärit antiikkunstist või Lähis-Idast (greifide ja paabulindude kujutised) ja sobitatud kristlike teemadega^[1].

Alates 7. sajandist mõjutas kopti kunst islamimaade kunsti.