Ava peamenüü

Papüürus-lõikhein ehk papüürus (Cyperus papyrus) on kõrreliste sugukonna lõikheina perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik.

Papüürus-lõikhein
Cyperus papyrus6.jpg
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Üheidulehelised Liliopsida
Selts Kõrreliselaadsed Poales
Sugukond Kõrrelised Cyperaceae
Perekond Lõikhein Cyperus
Liik Papüürus-lõikhein
Binaarne nimetus
Cyperus papyrus
L.

VälimusRedigeeri

See pikk, tugev, lehitu veetaim võib kasvada 4–5 meetri kõrguseks. Jämedast, puitunud risoomist arenevad kolmnurkse läbilõike ja valge säsiga rohelised kõrred, mis moodustavad tiheda puhmiku. Iga kõrre tipus on tihe kimp õhukesi helerohelisi niitjaid, umbes 10–30 cm pikkusi õievarsi. Suve lõpuks ilmuvad õievarte tippu väikesed pruunid pähikud, millest arenevad pruunid pähklilaadsed viljad.

 
Papüüruse pähikud

Risoomi nooremad osad on punakaspruunid ja kaetud paberjate kolmnurksete soomustega, mis katavad kõrre alumist osa. Soomuste näol on tegu redutseerunud lehtedega, nii et tegelikult ei ole päris õige nimetada papüürus-lõikheina "lehituks" taimeks[1].

LevilaRedigeeri

Papüürus-lõikhein on levinud kõikjal Aafrika märgaladel, kuid muutunud haruldaseks Niiluse deltas. Papüürus kasvab ka Madagaskaril, Sitsiilias ja Palestiinas.

KasvukohtRedigeeri

Papüürus-lõikhein kasvab suurte kogumitena soodes, madalates järvedes ja jõgede kallastel. Sügavamas vees moodustab papüürus ujuva massi, mida nimetatakse sudd'iks.

ÖkoloogiaRedigeeri

Sudaanis ja Egiptuses peetakse teda umbrohuks. Arvatakse, et Victoria ja Kioga järve papüürusetihnikutes kaob tänu aurumisele ja transpiratsioonile 50% Niiluse veest[2].

KasutamineRedigeeri

Taime säsist saadakse paberisarnast kirjutusmaterjali papüürust. Lisaks papüürusele on taimest tehtud ka paate, korve, köisi, sandaale jpm. Papüüruse noored võsud on söödavad. Taime kasvatatakse ka ilutaimena.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri