Säsi on puutüve keskosas asetsev kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga, säsi ja aastarõngad selle lähemas ümbruses, nn juveniilses puukoes, on madala kvaliteediga.^[1]

Säsi rakud on suured ja õhukesekestalised, millesse taim võib ladestada oma varuaineid. Säsi ja selle ümbruse ala omab suuremat tõenäosust murduda kui teised puidu piirkonnad ja seetõttu puidu saagimisel tuleks välja jätta need osad, et saematerjalil oleks stabiilne struktuur. Puidu kuivamisel tõmbuvad säsi ja selle ümbruse ala kõige rohkem kokku. Säsikiirte rakud purunevad sisepingete tõttu, mille tulemusena tekivad praod.^[2]

Puudel esinevad säsirikked on näiteks kaksiksäsi ja säsilõhed, mis mõjutab puidu kvaliteeti.

Ehitus

Säsi ehitus ja keemiline koostis varieerub puuliigiti ja sõltub paljudest teguritest.^[3] Puidutaimedes on säsiosa väike (umbes 1 mm).^[3]

Kujult võib säsi olla ümar, kolmnurkne, nelinurkne jne.^[3]
Säsi võib ümbritseda seda kaitsev rakukiht.^[3]
Säsis võib leiduda erinevaid aineid ja erinevas koguses, näiteks kummi, parkaineid (näiteks tanniin, mida võib leiduda männilistes). ^[3]

Kasutamine

Korkkiiver

Lugatahi küünal

Aeschynomene aspera taime säsi kasutatakse korkkiivrite valmistamisel.^[4] Korkkiivreid kasutasid varem militaar- ja politseijõud Briti kolooniates.^[4] Korkkiivrite eelis on nende kergus ja odav omahind. ^[4]

Valgusti

Lugatahiga küünal on teatud tüüpi küünal, mis on valmistatud loaliste (Juncaceae) sugukonna taimede säsist. ^[5] Neid küünlaid kasutati 17.–20. sajandi kestel eluruumide valgustamiseks, lühikest aega kasutati seda ka Teise maailmasõja ajal.^[5]

Kellade puhastamine

Säsipuitu kasutatakse kellade valmistamisel, et puhastada kella detaile. Tänu säsi omadusele endasse õli imada saab ära hoida kella mehhanismi saastumist.^[6]

Viited

↑ magintern. "Anatomy of Wood". Originaali arhiivikoopia seisuga 4.02.2021. Vaadatud 29.01.2021.
↑ Parro, Kristi (29.01.2019). "Puit on tuleviku materjal, millest õigel kasutamisel saab valmistada vastupidavaid tooteid". Riigimetsa Majandamise Keskus. Vaadatud 30.01.2021. {{netiviide}}: kontrolli parameetri |url= väärtust (juhend)^{[alaline kõdulink]}
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 Crivellaro; Alan (2004). "WOOD, BARK AND PITH STRUCTURE IN TREES AND SHRUBS OF CYPRUS: ANATOMICAL DESCRIPTIONS AND ECOLOGICAL INTERPRETATIONS" (PDF). Vaadatud 29.01.2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 Suciu, Peter (17.09.2012). "Pith vs. Cork – Not One and the Same". Vaadatud 30.01.2021.
↑ ^5,0 ^5,1 "Rushlight: How the Country Poor Lit Their Homes (1904)". Vaadatud 29.01.2021.
↑ Parish Stelle, J. (2017). "The American Watchmaker and Jeweler: A Full and Comprehensive Exposition of all the Latest and most Approved Secrets of the Trade Embracing Watch and Clock Cleaning and Repairing, Tempering in all its Grades, Making Tools, Compounding Metals, Soldering, Plating, Etc". Vaadatud 29.01.2021.

[Anatomy_of_Wood-1] tern. "Anatomy of Wood". Originaali arhiivikoopia seisuga 4.02.2021. Vaadatud 29.01.2021.

[RMK-2] Parro, Kristi (29.01.2019). "Puit on tuleviku materjal, millest õigel kasutamisel saab valmistada vastupidavaid tooteid". Riigimetsa Majandamise Keskus. Vaadatud 30.01.2021. {{netiviide}}: kontrolli parameetri |url= väärtust (juhend)^{[alaline kõdulink]}

[Crivellaro-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 Crivellaro; Alan (2004). "WOOD, BARK AND PITH STRUCTURE IN TREES AND SHRUBS OF CYPRUS: ANATOMICAL DESCRIPTIONS AND ECOLOGICAL INTERPRETATIONS" (PDF). Vaadatud 29.01.2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

[kiiver-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 Suciu, Peter (17.09.2012). "Pith vs. Cork – Not One and the Same". Vaadatud 30.01.2021.

[Candle-5] 5,0 ^5,1 "Rushlight: How the Country Poor Lit Their Homes (1904)". Vaadatud 29.01.2021.

[6] Parish Stelle, J. (2017). "The American Watchmaker and Jeweler: A Full and Comprehensive Exposition of all the Latest and most Approved Secrets of the Trade Embracing Watch and Clock Cleaning and Repairing, Tempering in all its Grades, Making Tools, Compounding Metals, Soldering, Plating, Etc". Vaadatud 29.01.2021.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]