Korintose order

Korintose order on kolmest vanakreeka klassikalisest orderist kõige hilisem. Order kujunes välja 4. sajandil eKr Kreeka mandriosa lõuna- ja kaguprovintsides, nimetati Korintose linna järgi ja oli väga levinud hellenismiajal. Rooma keisririigi ajal muutus korintose order valitsevaks orderiks[1].

Korintose order (sambad on kujutatud erandlikult kannelüürideta)
Korintose kapiteel Lysikratese monumendilt Ateenas (335 eKr)
Korintose friis, karniis, samba baas ja kapiteel Dioskuuride templilt Napolis. Andrea Palladio arhitektuuritraktaadi illustratsioon (1570)
Korintose kapiteeli tekkeloo legendi illustratsioon 17. sajandi raamatus
Korintose order renessansskunstis. Paolo Veronese "Pidusöök Levi majas"

Kirjeldus muuda

Sammas ja talastik muuda

Korintose orderi sammas sarnaneb üldjoontes joonia sambaga, on aga mõnevõrra saledam kui joonia sammas. Talastikus on veelgi vähem erinevusi, kuid üldkujunduselt iseloomustab korintose orderit rikkalikum ja lopsakam dekoor, eriti kapiteelil.

Kapiteel muuda

Korintose kapiteel on proportsioonidelt kõrgem kui dooria ja joonia kapiteel. Korvi- või karikataolise kapiteeli külgi katab kaks rida püstloodis akantuselehti. Neljast küljest kerkivad nende vahelt spiraallehed (caulis), mis toetavad voluute. Voluutidele toetab nõgusate külgedega abakus. Paarikaupa rulluvaid lehti kroonib palmett, mis ulatub abakuse küljele.

Pärimus muuda

Korintose orderi kapiteelidekoori tekke kohta kõneleb legend arhitektist Kallimachosest, kes sai inspiratsiooni ühe noore Korintose tütarlapse haual kasvavast akantusest.

Nimelt olevat tütarlapse ämm viinud tema hauale asjakesi, mida tütarlaps oli armastanud, ja nende paremaks säilimiseks need korviga katnud. Korv oli aga sattunud haual oleva akantuse peale ja kui kevadel akantus kasvama hakkas, siis selle väädid ja lehed põimusid korvi ümber. Sealt möödunud Kallimachosele jättis see vaatepilt sügava mulje ja ta jäädvustas nähtu kapiteeli kujunduses.

Korintose orderis ehitisi muuda

Antiikarhitektuur muuda

Klassitsism muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001

Välislingid muuda